Ehk siis olemegi taaskord ära tõestanud, et "KH-test" selle kaubanduslikust nimest sõltumata
ei mõõda KH'd, vaid alakaliteetsust/leelisust/aluselisust.
Seda, et kogu mõõdetud KH-testi näitu nulli keeta ei saa, oli tegelikult ka eeldada, kuna
teadupärast tõepoolest alkaliteetsus ja mööduv karedus ei ole üks ja see sama, aga siiski oleks
pidanud GH ja KH näit keetes väiksemaks muutuma. Minu mõistus tõrgub uskumast, et joogivees
karbonaatseid ioone üldse pole ja et kogu see üüratu näit tuleb mingitest muudest anioonidest.
Samas parandan kohe ära selle mõtte, mis Reinu viimasest postitusest eksitavalt välja võib kooruda.
Nimelt, et KH test küll ei mõõda üks-ühele karbonaatset karedust (õige), vaid leelisust (õige),
mis nagu oleks puhverdusvõime (vale). Puhverdamise kontekstis võib/saab rääkida karbonaatsest
karedusest ja sellega seotud karbonaatsetest anioonidest ning lisaks fosfaatsetest ioonidest (õige),
aga nitraadid ja silikaadid ning muu selline siia lausesse ei sobi (see oli vale).
Kui kirjutasin, et on mõtlemise koht, siis juurdlen ma selle üle, mis anioone seal alkaliteetsuse
koosseisus nii suures koguses on (1); kas tegelik näit on nii suur, et tegelikult küll keetmisel
mingi soovitud muutus toimus, aga enne ja pärast keetmist on näit ikka pealpool testi tuvastatavat
maksimumi (2); kas ribatest võib nii räigelt mööda panna, et me erinevust ei tuvasta (3);
mis moodi seda vett töödeldakse (4) ja mis omadusi sellega muudetud on?
Happeline vesi teatavasti söövitab metalltorusid, selle vältimiseks töödeldakse vett aluselisemaks.
Vahendid/lisandid selle jaoks:
a) neutraliseerival filtreerimisel magneesiumoksiid ja kaltsiumkarbonaat;
b) naatriumkarbonaadi või naatriumhüdroksiidi lisamine;
Esimene a) variant tõstab karedust (Ca, Mg), teine b) (Na) mitte.
Küll aga nii a2) kui ka b1) variandid lisavad karbonaate, kust tuleneks keetmise mõttekus.
Samas NaOH lisamine b2) variandis ajaks alkaliteetsuse lakke ja muudakski KH-testi mõttetuks.
Mine võta nüüd kinni, mida täpselt ja millistes vahekordades neid kirjeldatud veetöötlusi
selle veega on tehtud ja kuidas seda asja korrigeerida annaks
Ja lõpuks ikka küsimus, et miks ikka kohe üldse keetmisel muutust ei toimunud?
Looduslik vesi ju sisaldab bikarbonaatseid ja karbonaatseid ioone - aga meie näite puhul nagu ei sisaldaks.
Hetkel ammendavat tervikpilti kokku ei saa, aga mõtteid on...
Rein kirjutas:
Võin nüüd eksida, aga pakun ühe võimaliku seletuse. Minu teada akvaristikas kasutatav KH test tegelikult ei mõõda KH-d, vaid aluselisust, vee puhverdusvõimet. Selle taga aga võivad olla lisaks karbonaatidele ka ntx fosfaadid, nitraadid, silikaadid ning neile keetmine ei mõika. Sama asi, mispärast teatud tingimustel KH ja pH testide näidu järgi CO2 doseerimine pole hea mõte.