foorum.akvarist.ee

Tere,

Mure veenäitudega.
Akvaarium 100l-sisefilter, suur juurikas, päris palju taimi ja päris palju ka kalu, teod. Vee kraadiks on 25C.
See akva käinud peaaegu aasta.
Kuna kasvatan kergesti kasvatatavaid kalu nagu gupid, mollid, antsud ja 1 mõõksaba, siis pole siiani muret märganud. Siis aga ostsin 6 Danio reriot, kes kõik surid.

Ostsin veetestid ja hakkasin testima. Nendest aru saamine, minusuguse algaja keemiku jaoks, aga keeruline.
PH mõõdan elektroonilise mõõtjaga ja selle näit ongi kõige suurem mure, enne tule põlema panemist 8,5 ja õhtuks üle 9.
Kraanist tulev vesi on 8,5.
Teised näidud tulevad Tetra ribatestilt:
PH- siingi näit kõige suurem ehk siis vähemalt 8,4
KH-kõige suurem ehk siis vähemalt 20
GH- kõige suurem ehk siis vähemalt 16
NO2- 0
NO3-0
Cl- 0

Olen saanud aru, et KH ja GH mõjutavad PH. Kuidas saada KH, GH madalamaks, et läheks ka PH madalamaks?

Aitäh kõigile vastajatele

Kalakeses on ka müügil kohe vastav toode, et ph väiksemaks läheks.

http://pood.kalake.ee/store/Store/Details?product=2304700

_________________
180l- 5 ancistrus 1 albiino, 6 Corydas Aeneus, 7 kribensis,gupid
60l- Hemichromis Lifalili maimudega

Talvetydruk, ma arvan, et Sinu probleemile on lihtne lahendus.

Kuna Sul alkaliteetsus/KH näit 20 ja GH 16 on, siis mõistlik on eeldada, et kasutatava KH-testi
näit viitab kõrgetele karbonaatsete ja bikarbonaatsete ioonide sisaldusele, millest järeldub
omakorda, et Sinu näitude kontekstis on võimalik "see probleem" veest lihtsalt katlakivina välja keeta.
Selle lahenduse võimalikust peaks täiendavalt kinnitama keskmiselt suurem katlakivi
tekkimise probleem igapäevaselt veekeetjates, kohvimasinates ja soojaveeboilerites.

Seega siis akvaariumis vee vahetamisel kasuta vee asendamisel eelnevalt läbi keedetud vett.
Järskude muutuste vältimiseks vaheta vett 10...20 liitrit nädalas.
Keedetud vett ära lisa kõike ühe korraga, vaid sujuvalt 2 liitri kaupa.
10 liitrit välja ja 2 liitrit sisse, tund vahet ja 2 liitrit sisse, tund vahet ja 2 liitrit sisse...
Vett asenda seni, kuni jõuad soovitud tulemuseni.

Et veenduda minu plaani asjakohasuses, tee vee proovikeetmine.
Mõõda KH ja GH näidud enne keetmist ja peale keetmist.
Mõlemad näidud peaks langema keetmise käigus. Meid huvitab näitude muutus ehk vahe.

Jaga mõõtmise tulemusi meiega - on võimalik välja arvutada, palju tuleb ligikaudselt vett
asendada, et soovitud tulemuseni jõuda, ning siis ühekordselt veetestiga lõpptulemust kontrollida.
Nii ei pea jookvalt veevahetamise käigus mitut testi tegema/ära raiskama tulemuse hindamiseks.

Silver, palun väga vabandust aga vett keeta on küll väga tülikas ja tüütu igal veevahtusel teha.
Mina soovitaks lisada CO2. Ning mitte pärmi meetodil vaid ballooniga ja stabiilset mulli juurde.

Endal mul sama probleem kõrge ph.ga.
Alustasin exceli lisamisega, see on suht ajutine
Siis pärmi meetodil CO2 lisamine - ühtlast mulli jooksma saada on päris paras tegevus. Soojus ja kogused ja jumal teab mis mõjutab segu.

Praegu on endises tulekustutis CO2 ja elu lill.

_________________
125l vett elutoas
25l mini akva

RIP 375l - kindlustage oma kodu!!!

RO ehk pöördosmoos oleks ka lahendus...
Aga nii CO2 manipulatsioon kui ka RO eeldavad alustuseks teatavat äramärkimist väärivat ühekordset rahapaigutust.
Vee keetmine nõuab alustuseks ainult pealehakkamist - eeldusel, et pliit ja pott või veekeetja on juba olemas.

Valedel põhjustel rabistamine annab harva häid tulemusi. On veel üks hea ütlus: ära solgi vett!
Aga asjast. Danio rerio on üks paremaid kalu algajatele: üsna ilus, elavaloomuline, vähenõudlik kala. Sealhulgas on ta vähenõudlik ka vee parameetrite osas - solgipanges loomulikult ei ela, kuid seal kus teised saavad hakkama, saab ka tema. Ehk siis julgeks väita, et vee parameetrid polnud kalade surma põhjuseks. Või kui, siis lihtsalt tol hetkel sai kalu juba paljuvõitu ja seeläbi läks veega asi halvaks (liialt jääkaineid vees vms.), uued kalad olid transportimisest nõrgestatud ja said esimesena pihta. Pigem tasuks mõelda, mismoodi toimus transport ja aklimatiseerimine - äkki läks seal midagi viltu. Või olid kalad juba enne nõrgad, elanud üle transpordi kalapoodi vms.
Jah, vesi võiks olla vähem kare ja pH võiks olla madalam. Samas pole praegune seis sugugi nii halb, et selle pärast peaks hakkama rabelema.
Kui on eesmärgiks PH-d allapoole saada, siis CO2 lisamine tõesti aitab. Mõtet on sel üritusel aga eeskätt siis, kui akvas on elustaimed, CO2 lisamine aitab nende kasvule tublisti kaasa. Aga sellise KH taseme juures on CO2 lisamisel võimalik saada PH allapoole vaid kuni 7,2i. Ohutuse tagamiseks peaks siis aga kasutama CO2 püsimõõdikut või hankima täpsed PH ja KH testid (ntx JBL tilgatestid), ribatestide üsna ebatäpsete näitude alusel CO2 lisamine on nagu vene rulett -vt. tabelit, PH 7,2 on veel OK, 7 on ilmselt enamiku elanike jaoks liig ning PH 6,9 juures on ilmselt kõigil kaladel kõhud püsti. Ly pakutud CO2 lisamine balloonist on superlux, kuid eeldab mõningat investeeringut. Pärmipudeliga on omajagu sebimist ja tulemus on suht ebastabiilne - aga investeering on väike. Tarretisega pärmisegu on pisut stabiilsem.
Silveri pakutud keetmine ehk isegi aitab, aga veevahetuseks vee keetmisega ettevalmistamine on mõeldav vaid väikese akva puhul.
On muidki võimalusi. Saab kasutada turbaleotise lisamist - ntx vana kohvimasinaga saab sellist leotist teha, kott turvast pole kuigi kallis. Ja loomulikult on müügis filtrisse pandavad turbagraanulid, mis alandavad karedust ja pH taset (ntx http://pood.kalake.ee/store/Store/Detai ... ct=6017400 ). Aga need vajavad regulaarset väljavahetamist, kui viimati nendega mässasin, siis umbes kuu aja tagant. Turvas värvib vett, mulle see isegi meeldib, vesi tundub looduslikum ( vee läbipaistvus paraku langeb) - igaühele see aga ei meeldi.
Ka vihmaveega või destilleeritud veega kraanivett segades saab vee karedust vähendada.
Pikas perspektiivis on aga minu arvates ainus jätkusuutlik lahendus vee kareduse alandamiseks RO ehk pöördosmoosfilter. Aga nagu ka vihmavesi, ei kõlba RO filtrist saadud vesi otse akvasse panekuks, seda tuleb siis sobivaks timmida kas kraaniveega segades või siis spetsiaalsete lisandite abil.
Ehk siis minu soovitus on otsese vajaduseta mitte vett solkida.

_________________
http://akvarist.eu

Tegin testid ja lausa mitmeid kordi, sest minu test näitab nii keedetud kui ka keetmata veel samasuguseid näitajaid.
Järeldan sellest, et mu kraaniveel on väga kõrged KH ja GH tase ja isegi kui vett keedan jäävad näidud siiski üle minu testri maksimum näitude.
Ka PH mõlemal juhul üle maksimu näidu ehk 8,4.
Mõõtsin selle üle elektroonilise mõõtjaga, samuti mitmeid kordi ja näidud iga kord punkti pealt samad:
keetmata veel 8,5
keedetud veel 9,5
Seda tulemust vaadates tundub, et ei tohiks üldse keeta, sest PH tõuseks siis veelgi

CO2 lisamisele mõtlesin isegi, kuid praegu jääksin sellega nii teadmiste kui oskuste poolest hätta.

Aga mis vesi Sul üldse kasutuses on?
Personaalsest kaevust või ühisveevärgist?
Kui kaevust, siis kas salvkaevust või puurkaevust (kui sügavast)?
Kui ühisveevärgist, siis kes on teenusepakkuja?
Kui enda kaevuvesi, siis kas toimub ka mingi vee töötlemine ja kui jah, siis milline?

Kuna kirjutasin oma eelmist kirja testimise käigus võttis see mul omajagu aega ja selle aja sees jõudis Rein ilusa kirjutise potitada
Mul on päris taimed, mitut sorti ja päris palju. Eriti lopsakad need tõesti pole ja Reinu postituses olevat tabelit vaadates saan aru, et CO2 tase on minu akvas väga madal.

Surid ainult reriod ehk siis uued kalad, teistega tundub kõik korras olevat.
Kalad ei surnud kohe peale koju toomist vaid esimene kala suri umbes 2kuud hiljem, aga siis väga kiiresti kõik reriod järjest jäid loiuks ja surid. Teised kalad olid/on siiani endist viisi reipad.

Trassivesi ja peaks olema Pärnu vee trassist. Ise elan 10km Pärnust.

See on kahtlane, et KH näit kohe üldse mitte keetmisega ei langenud. Mõtlemise koht...

Muidu aga Pärnu kandi veeanalüüsid: http://vtiav.sm.ee/frontpage/show?id=17 ... tab_id=JV#

Võin nüüd eksida, aga pakun ühe võimaliku seletuse. Minu teada akvaristikas kasutatav KH test tegelikult ei mõõda KH-d, vaid aluselisust, vee puhverdusvõimet. Selle taga aga võivad olla lisaks karbonaatidele ka ntx fosfaadid, nitraadid, silikaadid ning neile keetmine ei mõika. Sama asi, mispärast teatud tingimustel KH ja pH testide näidu järgi CO2 doseerimine pole hea mõte.

_________________
http://akvarist.eu

Ehk siis olemegi taaskord ära tõestanud, et "KH-test" selle kaubanduslikust nimest sõltumata
ei mõõda KH'd, vaid alakaliteetsust/leelisust/aluselisust.

Seda, et kogu mõõdetud KH-testi näitu nulli keeta ei saa, oli tegelikult ka eeldada, kuna
teadupärast tõepoolest alkaliteetsus ja mööduv karedus ei ole üks ja see sama, aga siiski oleks
pidanud GH ja KH näit keetes väiksemaks muutuma. Minu mõistus tõrgub uskumast, et joogivees
karbonaatseid ioone üldse pole ja et kogu see üüratu näit tuleb mingitest muudest anioonidest.

Samas parandan kohe ära selle mõtte, mis Reinu viimasest postitusest eksitavalt välja võib kooruda.
Nimelt, et KH test küll ei mõõda üks-ühele karbonaatset karedust (õige), vaid leelisust (õige),
mis nagu oleks puhverdusvõime (vale). Puhverdamise kontekstis võib/saab rääkida karbonaatsest
karedusest ja sellega seotud karbonaatsetest anioonidest ning lisaks fosfaatsetest ioonidest (õige),
aga nitraadid ja silikaadid ning muu selline siia lausesse ei sobi (see oli vale).

Kui kirjutasin, et on mõtlemise koht, siis juurdlen ma selle üle, mis anioone seal alkaliteetsuse
koosseisus nii suures koguses on (1); kas tegelik näit on nii suur, et tegelikult küll keetmisel
mingi soovitud muutus toimus, aga enne ja pärast keetmist on näit ikka pealpool testi tuvastatavat
maksimumi (2); kas ribatest võib nii räigelt mööda panna, et me erinevust ei tuvasta (3);
mis moodi seda vett töödeldakse (4) ja mis omadusi sellega muudetud on?

Happeline vesi teatavasti söövitab metalltorusid, selle vältimiseks töödeldakse vett aluselisemaks.
Vahendid/lisandid selle jaoks:
a) neutraliseerival filtreerimisel magneesiumoksiid ja kaltsiumkarbonaat;
b) naatriumkarbonaadi või naatriumhüdroksiidi lisamine;

Esimene a) variant tõstab karedust (Ca, Mg), teine b) (Na) mitte.
Küll aga nii a2) kui ka b1) variandid lisavad karbonaate, kust tuleneks keetmise mõttekus.
Samas NaOH lisamine b2) variandis ajaks alkaliteetsuse lakke ja muudakski KH-testi mõttetuks.
Mine võta nüüd kinni, mida täpselt ja millistes vahekordades neid kirjeldatud veetöötlusi
selle veega on tehtud ja kuidas seda asja korrigeerida annaks

Ja lõpuks ikka küsimus, et miks ikka kohe üldse keetmisel muutust ei toimunud?
Looduslik vesi ju sisaldab bikarbonaatseid ja karbonaatseid ioone - aga meie näite puhul nagu ei sisaldaks.
Hetkel ammendavat tervikpilti kokku ei saa, aga mõtteid on...

See on veider tõesti, kui oleks mingi "majafilter" vahel, mis veega kemiseeriks, siis saaks veel kuidagi aru, aga seda ei tundu olevat.

_________________
http://akvarist.eu

Selle keetmisega olen ise ka tegelenud, kui on vaja olnud veits pehmet vett.
No mitte midagi ei muutunud KH näidus. Keetsin isegi soovitatud 2h, poti siseküljele kogunes tume sade - midagi ma sealt välja keetsin? Miks näit ei muutunud? Või peab selline vesi nt. valguse käes veel pikalt seisma et muutus toimuks?

On keegi üldse keetmise teel KH alla saanud, või on tegu mingi müüdiga?