foorum.akvarist.ee

Teen korrapäraseid veevahetusi (kord nädalas, 20-25%), kuid vesi ei selgine. Akvaarium 180l, valgustus 7-8h ööpäevas, filter JBL i200. Kalu kokku 5, taimi ei kasvata. Testid, mis olemas, on olnud normipiires.
Akvaariumi seintele koguneb mingi valge kiht (nagu lubjakiht). Paar päeva nähtavus enam-vähem, ning siis hakkab jälle hägustuma, kuni järgmise veevahetuseni. Eelmise filtriga sellist probleemi ei olnud? Kas vahetada filtri sisu?

Ph siis 7,5
NO3 1
Gh kahjuks puudu

Selline asi juhtub näiteks siis, kui baktereid pidevalt häiritakse. Kas selles akvas on ka põhjapinnast, dekoratsioone vms.? Hea oleks, kui bakteritel leiduks kohta, kus neid ei häirita. Ilmselt puhastada alati filtri, nühid klaasi puhtaks, sifoonid põhja? Proovi ntx põhja vahepeal mitte torkida, vaata, kas miskit muutub. Kui põhjapinnast pole, tasuks soetada - ilus silmale, kasuks bakteritele.

Põhjapinnaseks on must dekoratiivkruus. Läbimõõduga kuni 1cm ning üsna õhukese kihina. Dekoratsiooniks kaks suuremat ja üks väiksem känd, kuhu alla saavad põhjakalad end peita. Olen jah üsna agar "koristaja", et kõik ikka säraks . Teen nii, nagu soovitad, jätan algatuseks mõneks ajaks filtri rahule.

Probleem siiani sama . Paar päeva peale veevahetust tundub, et hakkab selginema, kuid siis jälle sama asi. Hommikuti veidi parem, kuid peale 8h valgustust silmnähtavalt hägusem. Kaane all kaks sera natural toru. Veenäidud samad, mis eelnevalt kirjutatud. Tundub, et kalad tunnevad end hästi. Vesi on selline hallikat värvi. Kas võib asi olla kändudes?

Võiks proovida mõnda taime kasvatada, siis bakterid ei saa nii palju domineerida. Näiteks räni-kardhein "õgib" vee kenasti puhtaks.

Hmm. Siis pole ilmselt asi bakterites, võimalik et mingid vetikad kipuvad vees möllama. Veevahetus viib neil toitaineid nina eest ära, seepärast tõmbuvad veidi tagasi. Kui see nii peaks olema, siis paar asja, mida proovida - tõsta veevahetuste mahtu (kuni 50%) või sagedust, kui taimi ei kasvata siis võib ka valgustusperioodi pikkust kärpida või valgushulka piirata (ntx võimaluse korral kahest torust üks välja lülitada). Samas ega elustaimed ka paha tee - pinnal ujuvad taimed vähendavad vette jõudvat valgushulka ning tarbivad ka veest toitaineid - ntx Pistia stratiotes on taim, mida on erinevalt pisematest ujuvtaimedest (ntx lemmel) lihtne kontrolli all hoida. Aga miks mitte ka mõni tavapärane akvaariumitaim - ntx räni-kardhein, vähenõudlik, ei vaja isegi pinnast kasvamiseks ning samuti lihtne kontrollida, kui ei meeldi, saad alati välja visata.
Ise prooviks sellisel juhul just taimede lisamist.

_________________
http://akvarist.eu

Olen vahelduva eduga juba aastaid akvaariumi "pidanud". Alati on mul taimedega üks igavene häda olnud. Tihtipele nad lihtsalt kadusid ära , st. et lehed hakkasid servadest mädanema ning siis tekkis mingi vetikas, küll rohelist, küll pruuni. Kindlasti on asi olnud minus endas, kuna ei teinud piisavalt teste ja veevahetuski oli ebakorrapärane. Peale chiclid´e võtmist loobusin üldsegi. Kuid mõtlesin isegi nende veepinnal ujuvatele taimedele ja just valgustuse pärast. Kahjuks ei ole võimalik ühte toru välja lülitada, sel juhul ei tööta kumbki.
Üritan kusagilt hankida veepinna taimi.

Lisaks veel niipalju, et eelmise filtriga sellist probleemi ei olnud, vesi oli selge (taimi ei olnud ka siis). Probleem algas peale uue filtri JBLi200 paigaldust. Kas on võimalik, et filter ei jõua 180l vett piisavalt puhastada? Algul arvasin, et filtris ei ole piisavalt baktereid, kuid nüüdseks on töötanud 3 kuud.

Lisasin paar pilti sellest udust albumisse. Filtril näha, et avaused kaetud paksu valge kihiga.

Sel filtril saab vist võimsust keerata kuni 800 l/h. Vahest peaks natuke võimsam olema 180 liitrisel,aga kindel ei ole.

_________________
96L, taimed ja kalad,krevetid
150L, ootab taastamist
16L, krevetid

Kas see valge kiht on tõesti selline kõva, et meenutab lubjakivi? Ma mäletan, et mul on valget kihti kunagi tekitanud keriloomad, nad on silmaga hästi ligidalt vaadates nagu mikroskoopilised pehmed niidijupid klaasi küljes, hõljuvad sedasi. Kergesti saab maha pühkida, aga kasvavad uuesti, kui baktereid (ja üherakulisi vetikaid) on vees palju, see jälle tähendab, et toitaineid on palju. Kui see kiht on kõva, siis ma üldse ei kujuta ette, äkki mingid ränivetikad.

Filter töötab täisvõimsusel. Praeguseks vesi selginemas. Vaatan, mis saab siis, kui puhastan vaid mõnda aega klaase ja vahetan paar ämbrit vett. Akvaarium sai asetatud ka pimedamasse kohta. Kui kellelgi Saaremaal ära anda peotäis ujuvtaimi, siis oleksin väga tänulik. Poes kahjuks ei ole ja mandrile pole lähiajal plaanis sõita.
Ei hakka uut teemat tegema, küsin siis paari asja siin:
1. Kas kuidagi oleks võimalik valgustorusi ka kinni katta (nt. teipida) või on torud selle jaoks liiga kuumad? Mõnda nippi ehk kellelgil?
2. Hetkel akvas 5 kala (3 papagoid, 1 säga, 1 pleco). Kas oleks mõeldav, et sinna mahuks veel paar põhjakala või tekib sel juhul juba üleasustatus? See plaanis siiski siis, kui olen vee korda saanud.

Jutt 180 liitrist veest

Batsill, see on tõesti nagu lubjakivi. Elan kohas, kus maapõues paks dolomiidikivimi kiht. Seega on vesi väga lubjane ja kare. See oleks üsna loogiline selgitus probleemile, kuid olen akvaristikaga aastaid tegelenud ja siiani ei ole sellist olukorda esinenud.