foorum.akvarist.ee

Minu akva veega on ikka midagi väga nihu.
JBL Easy Test`järgi nagu laus hullu ei ole: NO3 <25; NO2 0; GH < 21; KH 20; pH 7,2-7,6. Paberi järgi on ajas kõikuvad näitajad olnud vaid GH ja pH (värskel veel on GH täiesti põhjas ja pH 7,8). Kuna hakkas esinema salapäraseid surmasid (kalad ise väljanägemiselt normis, käitumine normis) hakkasin uurima täpsemate indikaatoritega. Lämmastikega oli kõik OK, aga pH-meetriga sain 8,5!!! See on ju täiesti ebanormaalne! Sisuliselt suurt imestada ei tohiks: vesi tuleb salvkaevust, mis istub paekivi otsas (suvel ehk veidi pehmendab läheduses olev raba, aga siis tuleb ka raud).
Kas on mingeid usaldusväärseid meetodeid vee pehmendamiseks ja pH veidigi alla viimiseks?
Netis väidetakse ainsa vahendi olema osmoos. Tean, mis see teoreetiliselt on, aga mis asjapuud nad praktikas on ja palju maksavad, tootlikus, kus kohast saab. Kas osmoos vee puhul tuleb kah nagu kull vee näitusid pidevalt jälgida (keemilised pehmendajatega sellest ei pääse). Või osutub see veega mängimine nii kulukaks ja aeganõudvaks, et targem on kalad välja vahetada (nii kui nii on juba looduslik valik toimunud, ime et kuhlid veel ujuvad)?
Või pean tõesti minema üle Viktooria järve ahvenatele! Neile peaks selline vesi just sobiv olema.
Ja kuidas paberindikaator nii mööda paneb? (muide ka labori universaalindikaator näitas 7,2)

_________________
250l, 60l, 54l

No aga kirjutad ju ise, et suvel aitab veidi raba. Kui raba talvel ei ole, tuleb raba teha. Turbagraanulid filtrisse või vedelikuna akvaariumisse. Tõsi küll, vesi muutub pisut kollakamaks, kui ilma turbalisanditeta.

Sellisel juhul minu meelest tasub küll mõelda RO filtri peale. Loomulikult saab ka turbaga, olen seda isegi praktiseerinud - kõige odavam turbaga lahendus on aianduspoest kott turvast ning vana kohvimasinaga (mis loomulikult enne äädikapesuga korralikult üle käidud ning hoolega loputatud) saab raba teha küll. Aga see kõik on üsna tüütu. Turbagraanulid filtris kestavad alla kuu, selle pärast kanisterfiltrit lahti kiskuda on nagu nõme. Müüdavad vedelikud kestavad veelgi vähem.
Ribatestide mõttekus on minu jaoks alati küsitav olnud, annavad äkki veel kellelegi alusetult turvatunde. PH tasub mõõta vaid kohapeal, kui vett kuhugi transada, siis võib olla hoopis teine tulemus.

_________________
http://akvarist.eu

Kohvimasinat saan pakkuda mul neid mõni üle veel.

Pisut juttu RO filtrite kohta leiab siit: /vesi/2465/index.html
Osta saab neid ntx akvaristikakauplustest, ilmselt enamusel suurtel on kohapeal olemas.

_________________
http://akvarist.eu

Tänud juhatuste eest. Loetu sisu paneb mõtlema.
Pöördosmoos tuleb kokkuvõttes odavam ja lihtsam kui turvas? Aga stabiilsuse kontrolliks, millist näitajat on optimaalsem jälgida? Milline pH ja GH on veel tavalisematele kaladele talutavad?
Praeguse veega pean vikerkaladest vist loobuma?

_________________
250l, 60l, 54l

Pöördosmoos on mugavam ja lihtsam kasutada, kui turvas. Kas ka odavam, on raske öelda - aianduspoes maailmatu mürakas kott turvast pole kuigi kallis, sellest jagub aga kauaks.
Pole ise selle vee segamisega tegelenud, kuid pakuks, et kõige lihtsam on osmoosvett segada segada sellesama kaevuveega kuskil anumas sobivaks. Kui mõlema vee parameetrid selged, siis peaks saama arvutada välja sobiv vahekord ja siis oleks vajaliku vee saamine juba lihtne, vaja vaid sobivad kogused kokku segada.
Vikerkalade nõuetest veele on üks kirjatükk olemas:
http://rainbowfish.angfaqld.org.au/Water.htm

_________________
http://akvarist.eu

Rein jõudis juba ette
tahtsin ise sama ütelda vikerkalade kohta

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Ei pea vikerkaladest loobuma. Seesama link ütleb, et kuni 8,5 pH on kõlbulik vikerkalade normaalseks kasvatuseks, üle 8,5 võib põhjustada juba kasvuhäireid jne.

_________________
4x Melanotaenia Boesemani, 3x M. Lacustris, 3x M. Parkinsoni, 2x M. Herbertaxelrodi