foorum.akvarist.ee

Tere,
olen sunnitud transportima oma suurt akvaariumit. Enamus veest tahaks alles jätta aga hetkel on kindel, et akva uuesti püsti saamiseni kulub alates kolima alustamisest rohkem kui 24 h. Kui kaua säilib vesi, mille akvaariumist kaasa tahan võtta nii palju, et see oleks sisse lastes ohutu? Kogus 50 liitrit on 600 L kasti puhul vast minimaalne, mille peaks kaasa võtma. Kõik kalad, taimed ja kruus jääb samaks aga kuna kastis on põhjas kaks auku, ei tule selle "pooles lastis" transportimine kõneallagi. Ja vaevalt, et kasti põhi selle ülegi elaks.
Tänud

_________________
3 Guraamit, 1 ants,2.10.07,4 pärlskalaari 14.10. 07 15.10.07 ants Tinna,08.07.08 Hoplosternum thoracatum Algus 29. 07. 07. 250L AZOO CF-1200,CO2; 4x 30w 21. 09. 08 500L +õhupump13.10.08 http://filmipaevad.ee/2011/

Mis selle veega ikka niiväga juhtub, kui Sa seda just ära külmuda ei lase - ma ei usu et 24 h oleks probleemiks. Samas kogu vett vedada pole ka nagu mõtet, eriti juhul kui kruus ja taimed paika jäävad. Sinu asemel kui see pole tülikas siis mingi 30% vett võtaks kaasa, kui on tülikas siis veelgi vähem. Vaata seda ka et taimed väga pikalt kuivale ei jää, ntx Anubias on väga kole pärast pikemalt kuiv olemist - kasvõi mingi kilega kinnikatmine et kogu niiskus ei kaoks vast pisut aitaks.

Tänud, Rein. Ma pean siiski kogu kasti tühjaks tegema enne kui see reisima hakkab. Taimede jaoks olen varunud plastkanistrid nii, et taimed on kõik kenasti veega kaetud. Muret tegi just stardivee kaasa võtmine ja selle säilimine.
Kristy

_________________
3 Guraamit, 1 ants,2.10.07,4 pärlskalaari 14.10. 07 15.10.07 ants Tinna,08.07.08 Hoplosternum thoracatum Algus 29. 07. 07. 250L AZOO CF-1200,CO2; 4x 30w 21. 09. 08 500L +õhupump13.10.08 http://filmipaevad.ee/2011/

Vett pole vaja üldse säilitada. Seega sa ei saa uutte akvasse midagi kasulikku. Kasulikud bakterid elavad põhjakruusas, filtri sees, taimede peal. Need ongi tähtis säilitada niiskena ja õhu käes (ehk mitte seisvasse vette upputatult). Vala uutte akvasse kraanivesi ja tee kindlaks, et selle parameetrid oleks õiged (temperatuur, pH, gH, kH) - et kaladele ei tuleks liiga suur hüppe veest teise.

Päris nii see siiski pole, vees on küll neid oluliselt vähem kui põhjakruusas, pinnases ja taimedes kuid kindlasti on neid mingi osa ka seal, sellest ka sissetöötamise kiirendamiseks levinud soovitus võtta vanast akvast törts vett. Küll aga usun et pinnases on ka selliseid baktereid keda/mida vabas vees ei leia. Mida rohkem vana vett, seda väiksem muutus kalade jaoks ja vähem stressi. Lisaks pH, gH, kH näitudele on veel ju suur hulk muid parameetreid. Aga jah, kui ka kogu vesi vahetada siis ilmselt keegi selle pärast saba küll ei anna.
Kas niiske ja õhu käes on bakteritel parem kui seisvas vees on aga intrigeeriv koht - kas sellel väitel on ka mingi usaldusväärne allikas kinnituseks või on see vaid Sinu arvamus? Mine tea, võib isegi tõsi olla, kuid ka seisva veega akvas on bakterid kenasti olemas ja toimetavad nagu vaja. Mul oma laual selline akva juba aastaid.

Ok, midagi absoluutset ei ole, alati või veega paar head bakterid ka kaasa saada, aga mitte lähelegi nii palju, et vana vee säilitamisest kasu oleks. Nitrospira ja Nitrosomonas perekonna bakterid elavad biofilmis, mis moodustub liiva/kruusa pinnale/sisse, akva klaasidele, taimedele ja filtri sisse. Vana veega akva sissetöötamise reegel on vananenud. Ainud kasu oleksgi säilitada vanad vee parameetrid (mis nagu nii kõikuvad siirdamisel). Stressi minimiseerimiseks tuleks siis mõõta vana vesi ja muuta uus vesi võimalikult sarnaseks. On küll muid parameetre ka, aga kaladele kasu enamikust nendest ei ole (NO2, NO3, fosfaat, silikaatid). Uue vee kloori ja kloramiinisisalduse vastu on hea kasutada nt aquasafe'i (sõltub missugust vett kraanist tuleb).

See niiske õhk peab siis tõesti olema niiske, ja liiva/muu materjali pind ei saa kuivada. Siin on veel hea artikkel.
Aeroobsetel bakteritel on parem üle elada kolimine (millega biofilm osaliselt läheb katki, temperatuur kõikub jne) kui nad saavad piisavalt hapnikku (/hapniku tase püsiks vähemalt sellisena, millega bakterite koloonia on harjunud elama). Sul on õigus, et akvaarium või töötada ka ilma aktiivselt liikkuvat vett (minul ka selline 25-liitrine ). Aga selle hapnikutase on ikka märksalt suurem kui vees, mis on ämbris liiva ja katkise biofilmiga, ning põhjast üle tõstetud/segatud anaeroobsete bakteritega (mille roiskumisprotsesside produktid segunevad veega). Ämbris seisvas vees hapniku tase langeb kiiresti (aeroobsed bakterid kasutavad selle ära), seal ei toimu fotosünteesi ja gaaside vahetuseks kruusaämbriku vee pindala pole eriti suur võrreldes akvaariumiga.

Vt. /vesi/8614/index.html , seal on viiteid pisut värskematele materjalidele. Devi kokkuvõte:
Kas see ka päris nii on, ma pole kindel. Mis on aga kindel on see et sissetöötanud akvas on kaugelt rohkem igasugu mikroorganisme kui vaid kahte liiki baktereid ning nende kõigi roll pole meile sugugi selge.

Huvitav jutt, iseasi et ma pole kindel allika usaldusväärsuses:

Nitrifying bacteria can go 4-6 months at room temperature without food with no significant die-off.

Nitrifying bacteria can stand to be dried out. They go into a type of hibernation until water and nutrients become available. They can also take a long time to come out of the hibernation (weeks). When doing a fishless cycle without adding innoculum to the tank, the bacteria innoculum floats in on air currents (dust).

Some strains of the nitrifying bacteria can stand anaerobic conditions. They are actually classified as facultative anaerobes not strict aerobes as was previously thought.

Nitrifying bacteria grow exponentially at approximately one generation per day. 2^n where n = the number of days. So 1 bacterium with grow to be 512 bacteria in 10 days and 536,870,912 in 30 days. So as long as you give them food any amount of innoculum will meet the needs of your tank if given enough time.

Nitrifying bacteria can be frozen. They just don't convert NH3 to NO2 or NO2 to NO3 at less than 10C.
Aga kisub offtopicuks, ümerameest see vaevalt huvitab või aitab.

Minu mure selle akva veega on pigem sellesm et uues kohas on vee parameetrid kindlasti teised kui seni minu kalad harjunud on. (Praegu olen Tallinna Vee võrgus, tulevikus aga põhjavesi ja mul hetkel puuduvad ka testrid, millega näite mõõta) sellepärast ongi mul plaanis vähemalt suurem osa veest (ilma põhja sifoonimata) kaasa võtta, sest ma kardan, et mu 6 aastane skalaar muidu otsa saab.
Kas tünnis seisvat vett peaks aereerima? (on võimalus panna õhupump vette)
Ilma kruusa pesemata ma ei pääse - I on mul seal all 20 liitrit Biolan mulda, mis on aja jooksul vajunud ja tõenäoliselt ei sobi enam akvasse. II on mul kastis teod (tornid ja helenad) - keda ma kuidagi hukka saata ei tahaks. Mu soov on akvat transportida võimalikult turvaliselt oma kaladele ja taimedele.
Praegu on akvas ka skalaaride mari - mis sellest saab, ma ei teagi.

_________________
3 Guraamit, 1 ants,2.10.07,4 pärlskalaari 14.10. 07 15.10.07 ants Tinna,08.07.08 Hoplosternum thoracatum Algus 29. 07. 07. 250L AZOO CF-1200,CO2; 4x 30w 21. 09. 08 500L +õhupump13.10.08 http://filmipaevad.ee/2011/

Mina ei paneks õhupumpa tünni, ma olen ükskord pidanud olukorra sunnil oma akva tühjaks tõstma 24 tunniks (kuskil peaks sellekohane teema ka olema).
Ei paneks sellepärast, et intensiivne mullitamine viib veest kiirelt kõik co2 välja ja PH tõuseb mühinal. See jälle ei pruugi kaladele head teha.
Mul olid kalad peale ümberlappimist nädalake väga vaiksed ja pelglikud ja sägad muutsid ajutiselt värvi, aga muidu kadusid ei olnud. Ehk läheb sulgi ladusalt.

Edu!


M.

_________________
200L

Jumal tänatud, et ma siia praegu kiikasin - sest ma ei ole jõudnud veel õhupumpa järele panna. Aitäh hoiatamast
k

_________________
3 Guraamit, 1 ants,2.10.07,4 pärlskalaari 14.10. 07 15.10.07 ants Tinna,08.07.08 Hoplosternum thoracatum Algus 29. 07. 07. 250L AZOO CF-1200,CO2; 4x 30w 21. 09. 08 500L +õhupump13.10.08 http://filmipaevad.ee/2011/