jeff01 kirjutas:
Pinnast on jah vb. vähe aga kas mingid valsinneeria (kindlasti valesti kirjutatud) sarnased taimed sellega ei lepi? Ei taha paksu pinnas, mis hiljem klaasiäärest koledaks ja roheliseks läheb. Mul põhjas 1cm paksuselt siuke päris peenike ja tolle peal 2cm jämedamat kruusa vms.
Seda on kindlasti vähe, 5 cm on äärmiselt soovitav. Kui tahad tõesti sellist õhukest pinnast hoida pead otsima taimed millel pole vajadust pinnasesse juuri ajada. Ka õhuke pinnas võib minna roheliseks.
Vallisneeria on muide suht õrn taim, jäme kruus talle vaevalt sobib.
jeff01 kirjutas:
Kraaniveel on KH üle 16ne
Kõige lihtsam on Sul vett pehmemaks saada turbaekstraktiga - kuid selle toime pole pikaajaline.
jeff01 kirjutas:
Pärmi kivi ümber on nagu miski valge moodustis
Seda tekib jah pärmiga CO2 ajamisel, selle pärast pannaksegi vahele vesipiibu moodi vidinaid kus gaas käib läbi vee ja enne akvaariumi jõudmist sel moel ära puhastatakse. See valge läbu pole iseenesest ohtlik, lihtsalt inetu. Kuid mul on kerge kahtlus et äkki ka veider läbu Su akva pinnal on puskariaparaadiga pisut seotud.
jeff01 kirjutas:
Ma siis nüüd poodi raskemetallide eemaldamise kraami järele
See "kraam" oleks ntx Sera Aquatan.
jeff01 kirjutas:
aga ikkagi huvitab et kas vahel võib teha ka mingit ekstreem vee vahetust?
"Ekstreemset" veevahetust võib muidugi teha kuid vaid siis kui asi on ka piisavalt hull - 50% on AFAIK (minu teada) häda korral veel suht OK. Kui asi päris hull saab ka kogu vee ära vahetada, siis muidugi kipub asi uuesti akva sissetöötamiseks minema. Kuid ma tõesti ei usu et Sul seal midagi nii ekstreemset on - selleks oleks piisav põhjendus ntx ootamatult eluohtlikult kõrgeks läinud ammoniaagi või nitriti näit vms. Akvaariumis on parem vältida äkilisi muutusi.
jeff01 kirjutas:
Mul muidu see sera nitrivec kah olemas, see mingi biostarter äkki kompenseeriks selle lisamine suurema vee vahetuse korral tasakaalu.
Nitrivec on sootuks teistlaadi kraam kui kloorieemaldaja, teoreetiliselt sisaldab kasulikke baktereid, praktiliselt pole ma aru saanud kas tast tolku on või ei kuid vähemalt probleeme ta pole põhjustanud. Bakterid peaks ilmselt omama toitu eluspüsimiseks, seega kui see segu aegub peaksid bakterid nälga surema. Kui toitesegu on aga palju kaasa pandud siis kes ütleb et see ei sobi ntx vetikatele toiduks? Vähemalt Azoo "superbakteri"segu paistis selleks sobivat. Ehk siis selle peale ma raha ei kulutaks.
Otsi
Postitatud: Esmaspäev Okt 18, 2004 05:46 
)
nagu ilgelt lubjane vesi oleks aga seda ta pole ja viimati keetes sadestus päris palju põhja. Äkki peaks suurema koguse vett ära vahetama? aga kas siis otse kraanist või peaks ikka keetma? Palju peaksin vahetama? Kui otse kraanist siis on jälle see asi et hirmus kare.
), nagu ka vee kareduse vähendamisest. Pinnal oleva kõntsa saad ära valge paberi lehega. 
