foorum.akvarist.ee

aga elektritarve? aga aparaadi eluiga? aga vahetatavad osad? vaevalt sa ellõpuni ühte aparaati kasutad ja ühte membraani ning filtrit... või on need asjad siiski nii vastupidavad? kui nii siis tundub kasulik olevat.. eriti vel kuna ma oma puurkaevu vee eest koguse hinda ei maksa.

Kui sul rõhutõstepumpa pole, siis ei võta see seade üldse elektrit. Tartus on vee kuupmeetri hind mingi 30EEK-i, mis tähedab, et selle raha eest saad 200L RO-vett hinnaga 15 senti liiter. Sõltuvalt vee puhtusest kestab membraan paar-kolm aastat ja seadme jõude-seismine ei pruugi seda sugugi pikendada. Oletame, et ööpevas toodab seade 90L puhast vett ja membraan kestab 2 aastat ning seade maksab 2000EEK. Seega oma tööea jooksul toodab seade sulle ~66m3 RO-vett. Igale liitri maksumusele lisab see 3 senti. Samas, näiteks minul on 50L akvaarium, oletades, et ma olen väga tubli ja teen iga nädal 20% veevahetus RO-veega, siis kahe aasta jooksul kulub mul 900L puhast vett. Sellisel juhul lisandub iga liitri hinnale 2,3 krooni, mis konkureerib pudelivee liitri hinnaga (või on vähemalt samas suurusjärgus). Destilleeritud vesi on ikka väga palju kallim ja hinna poolest ainus tõsine konkurent RO-veele on vihmavesi, kuid ka selle kogumiseks tuleb teha teatud kulutusi.

RO-seade lõpetab töötamise, kui rõhkude vahe membraanil muutub võrdseks osmoosrõhuga (praktiaks suurusjärgus 20 PSI = 1,3 atm), mis otseselt sõltub vees lahustunud lisandite hulgast. Kui rõhk on madal, siis läheb hüdrofoori lihtsalt vähem vett ja hüdrofoor täitub aeglasemalt. Rõhk on hüdrofooris kindlasti väiksem, kui torustikus. Osadele seadmetele on lisatud mitte-elektriline rõhutõstepump, mis võimaldab hüdrofoori efektiivselt kasutada 2,1 atm-i juures. Ka on olemas mitut sorti membraane erinevate omaduste ja vastupidavusega.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Täitsa õige jutt.Aga mismoodi siis hüdroforiga süsteem nagu kehvemini peaks töötama???. Isegi kui rõhk on nii madal,et hüdrofori eelsurve seda ületab ei näe ma kül mingit probleemi. Siis seade töötab lihsalt justkui tava RO. Aga samas on jälle pluss,et kui on tarvis korraga ja kiiresti palju vett siis on see kohe võtta. Hüdroforiga süsteemi eeliseks ongi see,et saab kasutada ka majapidamises tarbeveena. Ma arvan,et ei viitsiks keegi eriti oodata kohvikannuga pool tundi liitrit vett...

_________________
www.basset.ee

Hüdrofooriga süsteem pole kindlasti kehvem. Kui kraan lahti keerata ja lihtsalt joosta lasta, siis polegi mingit vahet. Aga kui hüdrofooris on aint 2L vett, sest madal veesurve sinna rohkem sisse pressida ei jõua, siis pole hüdrofoorist ilma täiendavate seadmeteta erilist tolku. Mõttes, et endale saad kohvi ära keeta, aga kui külalised tulevad, siis ei pruugi enam vett jätkuda. Mu juttu point on suuresti sellest, et kui juba osta hüdrofooriga mudel siis võiks see ka täiel võimsusel toimida ja kui see nõuab lisaseadmeid, siis hankida ka need.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Minu arvates tuleks enne RO filtri soetamist,peale hakata just veesurve kontrollimisest. Kui ikka surve null ei toimi mitte üks,ei odav ega kallis ilma autonoomse pumbata süsteem,mitte kuidagi. Ja vot siin on juba hinna vahe märgatav.

_________________
www.basset.ee

njah... survega on majapidamises juba praegu probleeme nii, et vähe pole Keegi kuskil vett võtab siis vesi jaguneb enamvähem kaheks. + vee enda kvaliteet pole kah suurem asi... mineraalide sisaldus suht kõrge ja rauast ei hakka me parem rääkimagi. Maja vahel filtrid muidu olemas aga ega need nüüd väga head tööd kah ei tee... muidugi kui värsked filtrid paned siis päris ok aga mitu korda aastas sa ikka neid vahetada jõuad

Vihmavesi ajab praegu asja ära ja tundub, et RO seade ei lähe kohe mitte aga eks näis mis tulevik toob

Nii ja nüüd vihmaveest. Avastasin, et elan lausa super vihmaveekogumissüsteemiga majas

Uus värvitud plekkatus korrusmajal ja uued torud. Läks paar minutit ja 15 l selget vett.

Aga aga, ph on me vihmaveel 6.0 - vat seda puhast Eestimaa õhku.

Oletan aga, et kraaniveega asja segades saab mõistliku ph näidu ja vihmavesi läheb käiku.

Loodan, et kalad ja rohelus rõõmustavad. Vahepeal ostsin vetikavõitluseks uue vahendi, ühe kena SAE.

_________________
370l segakooslus taimedega muldpinnasel
134l ootab uut ideed.

http://gritiakvaarium.blogspot.com/

Ei ole pH 6 ei ole vihmavee jaoks hapu. Korraliku destvee pH on sutike alla 7,0. Kui arvestada, et vihmavees on lahustunud CO2, seega praktiline võimalus karbonaatiooni (CO3 [laeng +2]) tekkeks täielikult olemas. Sellest tulenevalt võiks väita, et normaalne vihmavesi on ülilahja korbohappe (süsihappe) lahus. Järeldus: normaalne vihmavesi peabki sutike happeline olema! Kui pH 6 hapuks üldse lugeda.

_________________
250l, 60l, 54l

Taas targem. PAnen aga tarkuse kõrvataha.

Kes veel vihmavett kasutab, millises vahekorras kraaniveega seda siis panna. Õigemini kuna kraaniveed on erinevad, siis miline GH ja KH näidud oleks sellised HEAD.

_________________
370l segakooslus taimedega muldpinnasel
134l ootab uut ideed.

http://gritiakvaarium.blogspot.com/

Oleneb, mille jaoks sul on pehmemat vett vaja, aga mina üldiselt võtaks mingi aritmeetilise keskmise kaladele sobivast GH-st. Kalad AFAIK (minu teada) väga ei talu kareduse järsku langetamist. Enda kastis ajasin RO-veega gH 10-ne peale. Kh-ks tuli siis 5,5 juhuslikult.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

1:1 täiesti piisab
aga võid panna ka 4 osa vihma ja 1 osa kraani. Eks pead otsustama kui pehmeks vett saada soovid. Aurustunud osa asendada ainult vihmaveega.

Mul on see pehmendamise idee taimede pärast, kaladel näib olevat ükskõik.

Olengi tasapisi alandanud. Algne oli GH 19, nüüd on juba 14. KAlad on ok. Barbustel tekib niikuinii vahel mingi seletamatu stress, kui nad siis kambaga mingi põõsa all kükitavad, midagi eriskummalist ei ole seoses pehmendamisega juhtunud.

MA arvan et lõpplahendus GH10 on ehk ok. Aga karta on , et KH saab olema seejuures a 5, kas see on norm?
Kraaniveel on GH 18 ja KH 10, kui pooleks lahjendada, siis nii see umbes olema saab.

_________________
370l segakooslus taimedega muldpinnasel
134l ootab uut ideed.

http://gritiakvaarium.blogspot.com/

mina alandasin karedust 18lt 3ni ja kalad ei teinud teist nägugi. sõid ja ujusid ringi nagu peab. mingit stressi ei tundunud neil küll olevat.

_________________
15l Nano

Natuke huvi pärast testisin täna pudeleid:

Novelle pudelivesi: KH0, GH0, ph 6.5 (hind umbes sama mis testveel, aga loogika ütleb et Novelle pole surnud vesi?)

Säästu pudelivesi: KH 7, GH 8, ph 7.5 (hind poole odavam)

Oma akvaariumis (käind vaid nädala) KH 11, GH 16, nüüd pärast Co2 lisandumist ja väheses koguses JBL Ph Minus kasutamist 7 (Alguses 8,5/9).

Ei tea kas ülaltoodud parameetritega võiks rahul olla taimeakvaariumis (muru, põõsad, ja mõned laiemad lehelised; valgust 75w (6700+4000+aqua-glo 18000k) ~80l vee kohta)? Või peaks vee pehmemaks saamiseks iga veevahetus pudeli või kaks Novellet lisama?

Tõnis.

KAs panid ka tähele, kus seda Säästu pudelivett villitakse, huvitavalt normaalne näit juhul kui tegu on Eesti päritolu veega?

Värska lauakal on ka normaalne GH10 (muuhulgas sama on Grossi toidukaupade joogivesi)

_________________
370l segakooslus taimedega muldpinnasel
134l ootab uut ideed.

http://gritiakvaarium.blogspot.com/