Tere, pöördun teie poole murega: Minu konna kilp.
Asi algas sellest, kudias mu hoolas ema minu äraoleku ajal konna vett vhetas ja ta seniks väiksesse akvasse pani. Et loom saaks kuivale pani ta sinna kättejuhtuva kristallkausi tagurpidi. Kahjuks oli sellel aga hõbedast äär, mis teoreetiliselt ongi asja põhjuseks.
Kui ma naasesin nädala pärast, oli konna vesi hägune ja looma ennast polnud paista. Vesi haises hullu moodi. Mitte nagu vetikast või toidu jääkidest.
Võtsin konna välja, üks kilbi ruut oli alt täiesti valge, mädanes.
Lendasin loomaga kohe arsti juurde, esimesest kohast saadeti mind minema, teises kohas sain jutule.
Arst kiskus pinsettidega lahtise kilbi tüki ära, all oli roosakas nahk. Puhastas seda ja tegi kolm süsti.
Ja nii iga jumala päev.
Vett käskis panna nii, et kilp oleks väljas. Tehtud.
Vett käskis vahetada iga päev, tegin.
Andis kaasa veel sellise salvi, millega pidin kilpi määrima. Tegin seda ka.
Paar nädalat süste, antibiootikuma ja kaltsiumit ´, arst ütles, et asi paraneb, oli tõesti nö tagasi tõmmanud. Enam ei pidanud minema.
Nüüd on asjast möödas juba kolm kuud.
Ma ei näe et midagi oleks paremaks läinud, söödan teda krevettidega nagu kästi, aga mitte midagi.
Ahastus tuleb peale.....
Äkki keegi oskab midagi soovitada? Või kelle juurde pöörduda?
Ma ei näe enam sellel antibiootikumi ravil suurt mõtet, see oli talle vaid piin ja midagi nagu muutunud ka väga pole.