foorum.akvarist.ee

Tere foorumlased!
Olles värske kilpkonnaomanik, tahaksin teadjamatelt veidi nõu küsida.
Kiplkonni on mul 2, üks neist emane punakõrv kilbi suurusega 22cm ja teine isane yellow-belly (trachemys scripta scripta, eestikeelset vastet paraku ei tea) kilbisuurusega 7cm. Minu juurde sattusid nad põhjusel, et eelmisel omanikul sai isu otsa ning ta kavatses nad loodusesse lahti lasta. Otsustasime neile siis kodu pakkuda. Suurema vanust ei oska isegi mitte umbkaudu pakkuda. Tean vaid niipalju, et eelmised omanikud korjasid ta üles ühelt ehitusplatsilt 16 aastat tagasi ning selle aja jooksul ta eriti palju kasvanud ei ole. Väiksem on tänavalt leitud hästi pisikesena 4 aastat tagasi. Eelmises kodus oli neil mõlemal eraldi 20l akvaariumid ilma igasuguse soojenduse ja valgustuseta (on vast vastupidavad tegelased). Meie panime nad kokku u.240l akvaariumisse, kus olemas filtrisüsteem, fluoresentslamp ja "päikesevalguslamp".
Tundub, et nad tunnevad end päris hästi juba. Suurema kilp oli kuu aega tagasi täiesti tumepruun, millel nüüdseks tuleb välja järjest rohkem ja rohkem kollakaid triipe.
Küsimused esialgu on mul siis järgmised.
1. tean, et eelmine omanik puhastas nende kilpe kloorilahusega ning ilmselt selle tulemusel näeb väiksema tegelase kilp üsna jube välja - selline tume-tume mõningate pleekinud laikudega. Ja kuu aja jooksul see muutunud ei ole. Kas sellega annab midagi teha või tuleb lihtsalt oodata?
2. Et neil ei ole aastaid erilisi tingimusi kasvamiseks ja arenemiseks olnud, siis kas on lootust et nad veel kasvavad paremas elupaigas või on karta, et selliseks nende suurus jääbki?
Aitäh, kes oskab vastata!

Aeg annab selgust, kahjustatud kilp võib vabalt normaalseks muutuda, paraku peab tulemust ligi aastakese ootama. Deformatsioonivead on paraku püsivad, mõlgid, lamedus. Kasvu koha pealt ei tea ka keegi miskit kosta. Kui loom on kängu jäänud siis paraku ei muutu ta vupsti heade tingimuste korral enam normaalmõõtu. Kui aga agarad ja hea isuga on, siis see on vast parim tulemus. Loomapoodides on müügil ka vitamiine kilpkonnadele ja vaheldusrikas toit ja mida muud veel soovida. Tore, et kaks kilpi hea kodu lõpuks leidsid. Ahjaa, anna neile värsket kala ja krevette, neile maitseb see. Ja kui mingi aeg tundub, et hakkavad kesta ajama ja narmendavad pisut, siis see on normaalne.

_________________
Igasugu sabalised.

Aitäh vastuse eest!
Eks ma siis ootan selle pisikese kilbiga, mis tast saama hakkab. Muidu on ta hästi elurõõmus, toimetab palju ringi ning õpib suuremalt jahipidamist.
Narmendamine on kah juba seljataga. Õnneks olin enne selle kohta lugenud, muidu oleks paanika majas olnud vist küll.
Söövad nad mul spets kilpkonnagraanuleid. Lisaks kord nädalas lasen 6-8 väikest kala vette, mis nädalaga kadunud on. Kalu söömas olen küll ainult suuremat näinud, väike ei arvanud neist esialgu midagi, kuid nüüdseks ajab neid juba taga. Ehk õpib. Üle päeva annan neile ka väikesteks kuubikuteks hakitud erinevaid aedvilju, mida väiksem isuga sööb, kuid suurem sülitab välja. Väikese tegelase võtan ülepäeva välja ja lasen teise akvaariumisse eraldi sööma, sest tundub, et suurem kipub tal kõik eest ära sööma.
Täna lähen loomapoodi rohutirtsude ja ussikeste järgi.
Söötmise osas on mul veel veidi küsimusi, ma ei ole endas päris kindel.
Üheks neist on toidukogused. Olen lugenud, et kilbude puhul on täiesti reaalne oht neid üle sööta. Olen hetkel andnud väikeste osa kaupa ise jälgides, kuidas nad söövad. Kui hakkavad järgi jätma ja isu tundub ammendatud olema, siis rohkem ei anna.
Teine lugu on selle üle mitme päeva söötmisega. Ma ei ole suutnud leida vastust küsimusele, et kas see on tingitud ainult mugavusest (ja puhtusehoidmisest) või on seal ka teisi põhjusi? Enne meiletulekut olid nad harjunud sööma iga päev. Olen jätkanud samas vaimus senini, kuid kui vajalik peaks olema, siis harjutaks neid tasapisi teistsuguse söömisgraafikuga.

Suvel võib vabal iga päev toita, sügisel kui jahedamaks läheb jäävad loiumaks, siis võib vabalt nädalas vaid paar korda toita. See on samuti individuaalne kui sügavalt nad talvetardumusse jäävad ja osad ei jäägi. Ületoitmine pole ka eriti raske, sest söögiisu on üldiselt hea, kui graanuleid anda siis peaks kuskil kirjas olema kui mitu graanulit päevas per nina. Taimne toit neid paksuks ei tee. Üldiselt peaks nagu sellest ka aru saama, et kui sööb hea isuga taimset toitu siis tavaliselt on näljas, kuna nad on lihatoidulised. Maitse asi ka muidugi, lihtsalt fännab seda järsku.

_________________
Igasugu sabalised.

Kirjandusallikate järgi on nad segatoidulised. Noorelt söövad nad rohkem liha kui taimset ning täiskasvanult rohkem taimset kui loomset sööta (looduses). Isased kilpkonnad on väiksemad kui emased. Ise söödan oma kilpkonnasid nn. spets graanulitega (mida nad praegu eriti ei söö), lihaga, veetaimedega, nn. prügitigudega, vahepeal saavad ka mõne lootusetult haige kala. Lemmiktegevus kivi peal lebamine kui lamp põleb.
Suurem oskab suurepäraselt ka toitu nuruda...

_________________
450, 240, 110, 2*54, 3*30 ja 20 liitrit.

jutt selline , minu tuttavad rääkisid mulle ammu et tahavad kilbut ära anda(ISE NÄINUD EI OLNUD)
ja siis me otsustasime ,et hea küll ,las ta tuleb(kodus on kaks koera ,kaks liivahiirt,kaks deegut ja kaks nünfkakaduud)ja ühel kenal päeval ta saabus ,suur ,umbes 21 cm,kuskil 5 aastane .Toodi ka tema akvaarium,see oli tõeliselt väike ,ei valgust ei midagi muud.Oeldi ,et armastab ringi kolada , seda ta muidugi teeb ka aga ......
asi selles ,istusin alles siis arvuti taha ja tutvusin loomaga. et mis ja kes ta on.SAin aru et elutingimused on tal kohutavad.ja endal ka see rahakott nii pungil ei ole ,et kohe poodi akvaariumit ostma. aga asi susiseb ja on lootust ,et saame akvaariumi.sest ta on tõeliselt armas.aga kas kellelgi ei ole pilte kuidas sisustada tema kodu ja samas on iga nõuanne tere tulnud.

Kujunduses peab olema väike saareke mida soendab reflektorlamp. Saare kivid kidlasti silikooniga kokku, sest muidu lammutab laiali ja kivide langetamisega võib akvaariumi põhja ära lõhkuda. Kruus põhja, taimi pole mõtet panna, ta kraabib need niikuinii välja. Soendaja kindlasti kuskil 24 kraadi peale ja filter kindlasti, õhutajat pole vaja. Noh kui akvaarium ikka hästi suur siis see saareke võib ka suurem olla, saab natuke ringi ka kõndida aga üldiselt on seda ainult selleks vaja, et naha korrashoiu mõttes saaks ta päevas vähemat korra korralikult ära kuivada, saab ka ilma loomulikult hakkama aga siis hakkab hullult kesta ajama ja vesi muutub päris koledaks. Pealegi meeldib talle ikka ennast lambi alla soojendada ka.

_________________
Igasugu sabalised.

Ma ei ole kursis, kas Eestis loomapoodides ka selliseid saarekesi müügil on, kuid mina olen väga rahul oma spetsiaalse kilpkonnasaarekesega (minu albumis leidub ka ühel pildil). Alguses kasutasin samuti kive, kuid ruumi suurendamiseks otsustasin selle atribuudi muretseda. Ujub veepinnal ning lisaks on kinnitatud iminappadega seina külge. Eriti hea on see väikese akvaariumi puhul - ei võta ujumisruumi ära. Mina tegin esialgu vea akvaariumi ülesisustamisega - nii kui kilpkonnad sisse lasin, kangutati kõik, mis vähegi võimalik, maast lahti ja paigutati ringi.

Minu kilbikutest niipalju uudiseid, et väike tegelane õppis jahipidamise lõpuks ära ja nüüd ragistab mõnuga kalu närida. Ja rohutirtsud on mõlemale eriline maiuspala. Väiksema kilbile leidsin spetsiaalse niisutava toimega salvi, ehk aitab see kiiremini kilbil korda saada.

Anna oma kilbudele näiteks hakkliha (aga sellist kus on hästi vähe rasva, looma mitte sealiha oma). Minu konnale väga maitseb. Ta muide nohib rasva välja ja jätab söömata, armastab ainult tai liha. Tihti ei tohi mudiugi anda. Aga see teeb minu konna küll rõõmsaks.

Tere, pöördun teie poole murega: Minu konna kilp.
Asi algas sellest, kudias mu hoolas ema minu äraoleku ajal konna vett vhetas ja ta seniks väiksesse akvasse pani. Et loom saaks kuivale pani ta sinna kättejuhtuva kristallkausi tagurpidi. Kahjuks oli sellel aga hõbedast äär, mis teoreetiliselt ongi asja põhjuseks.
Kui ma naasesin nädala pärast, oli konna vesi hägune ja looma ennast polnud paista. Vesi haises hullu moodi. Mitte nagu vetikast või toidu jääkidest.
Võtsin konna välja, üks kilbi ruut oli alt täiesti valge, mädanes.
Lendasin loomaga kohe arsti juurde, esimesest kohast saadeti mind minema, teises kohas sain jutule.
Arst kiskus pinsettidega lahtise kilbi tüki ära, all oli roosakas nahk. Puhastas seda ja tegi kolm süsti.
Ja nii iga jumala päev.
Vett käskis panna nii, et kilp oleks väljas. Tehtud.
Vett käskis vahetada iga päev, tegin.
Andis kaasa veel sellise salvi, millega pidin kilpi määrima. Tegin seda ka.
Paar nädalat süste, antibiootikuma ja kaltsiumit ´, arst ütles, et asi paraneb, oli tõesti nö tagasi tõmmanud. Enam ei pidanud minema.

Nüüd on asjast möödas juba kolm kuud.
Ma ei näe et midagi oleks paremaks läinud, söödan teda krevettidega nagu kästi, aga mitte midagi.
Ahastus tuleb peale.....
Äkki keegi oskab midagi soovitada? Või kelle juurde pöörduda?
Ma ei näe enam sellel antibiootikumi ravil suurt mõtet, see oli talle vaid piin ja midagi nagu muutunud ka väga pole.

kas see kilbi tükk on sealt päris puudu? et all ongi paljas lihas juba? sel juhul ei pruugugi see tagasi kasvada ja on vaja looma kaiteks sinna mingi asi peale ehitada... plastikust näiteks. uuri järgi on seal veel kuskil näha mäda. kui jah siis kindlasti uus antibiootikum aga kui mitte siis pakuksin ikkagi proteesi sinna. kui sellelt arstilt abi ei saa katsu mõne teise poole pöörduda. kilpkonnadega tegelevaid arste on õnneks mõned rohkem eestid kui muude roomajatega tegelevaid. kilbi võimalikult palju kuivas hoidmine on kindlasti väga õige sellise probleemi korral

_________________
Tegelikult võib ka muud kui kalu akvaariumi panna

Panin pildid ka endale üles, sealt on näha kui hull asi on.
Samas, nädalaga on asi ikka palju paremaks läinud .

kui asi paremaks läheb siis ju väga hästi. need igasugused kilbipõletikud on suht halvasti ravile alluvad asjad. alati kui sellest kuulen tuleb silme ette üks kilpside veterinaaria alane raamat kus oli pilt minu meelest suht kergest kilbipõletikust ja all kiri et pärast pooleaastast ravi otsustati ikkagi eutanaasia kasuks...
sellise asja puhul kindlasti ei aita lühike ravi ja see kilbi puhta ja kuivana hoidmine on väga tähtis

_________________
Tegelikult võib ka muud kui kalu akvaariumi panna

KUI ON KELLELGIL PAKKUDA VANAT KILPKONNA OOTAN KIRJU. 8-13 AASTANE JA EMAST SOOVIKS OSTA.

_________________
300l,100l,25l. kaks mõõksaba, 12 aastane isane punakõrv (otsib kaaslast), hai barbus, leina kala, kaks mollit, kaks gupit, ca30 kirev ahvenat, pleco, barbus.

KILPKONNADEGA on nii, et mida suurem akvaarium seda suurem kilpkonn kui väike akvaarium siis kilpkonn ei kasva!!!!!!!

_________________
300l,100l,25l. kaks mõõksaba, 12 aastane isane punakõrv (otsib kaaslast), hai barbus, leina kala, kaks mollit, kaks gupit, ca30 kirev ahvenat, pleco, barbus.