| Nii, sain mahti tõlkida. Äkki on mõnel huvilisel abiks? Sry, kui esinevad mõned vead...pole nii ammu vene keelega rinda pistund, veelenam spetsiifiline terminoloogia....
Esmakordne vähkide kasvatamine.
21. jaanuaril andis foorumi kasutaja Flayer paar emast vähki, mõlemad marjaga (15 jaanuarist). Poegade koorumiseks valmistasin ette akvaariumi mahutavusega 12 liitrit. Ilma krundita, teokarbi tükkidest valmistatud mõne koopaga, kompressori ja termomeetriga. Akvaariumi täitsin veega, millest 1/3 võtsin tegutsevast akvaariumist ja ülejäänud oli kraanivesi, mis eelnevalt oli seisnud. Teokarbid asetasin kaalutlusega tõsta vee karedust ja et tulevastel vähilastel oleks kuhugi peituda. Emastele tõin kummalegi oma teokarbi.
Niisis, põledes uudishimust jõudsin koju. Nõus istusid transportimisest juhmiks muutunud emased vähid. Kodus käisid ümber uue akvaariumi huvitunud lähikondsed – naine ja noorem poeg. Rahu ilmutas vaid kass Alisa, kes lesis tugitoolis, mähituna pleedi. Tema kergelt vidukil silmadest võis vaid välja lugeda hämmingut: Mille eest mind küll niimoodi karistatakse?? Rrrr
Ja erutav moment. Ettevaatlikult võtan termosest ühe teokarbi ja lasen ta uude akvaariumi. Teise teokarbi asetan vastasnurka, kummalegi emasele oma territoorium oma kivikeste ja koopaga. Esimesel tunnil paistavad teokarbist vaid pikad vuntsid, mis on pidevas liikumises kombates ümbritsevat keskkonda – äkki keegi tabab? See olevus meenutab partisani, kes kepiotsas tõstab kaevikust oma mütsi – tulistavad või ei tulista? Veendunud, et „Bagdadis on kõik rahulik“ ronisid vähid oma varjupaigast poolest saadik välja. Seejärel aga hakkasid aeglaselt uudistama ümbruskonda. Nähtavasti, olles jäänud rahule oma uue territooriumiga, pöördusid nad tagasi teokarpi, et jääda sinna kuni kogu ettevõtmise finaalini...
Konsulteerununa kogenud akvaristidega otsustasin soojendit mitte kasutada. Akvaariumi temperatuur kõikus 20-22 kraadi vahel. Kompressor töötas täiel võimsusel, segades aktiivselt vett. Emased keeldusid täiesti söömast, kuigi ma proovisin toitu poetada isegi teokarpi. Lõpetasin toitmise. Kuigi muretsesin kasvandike pärast, istuvad näljastena seal. Loomulikult vahetasin akvaariumis vett 25% korraga, 4 päevatagant jälgides, et temperatuur sama püsiks.
Möödus nädal, teine, mina aga muretsen, miks nii kaua, ega mari kuskile pole kadunud? Nendel harvadel hetkedel, mil emane oma urust väljus märkasin, et mari on omal kohal, rohekat värvi, järelikult muretsemiseks pole põhjust. Ja siis, nagu löök vastu pead teade Flayerilt kolmas vähk, kes tal akvaariumis elas koos emastega ja keda kõik isaseks pidasid käib MARJAGA!!! Ja kohe kerkis küsimus – A KES ON ISA??? Kohe hakati seda küsimust lahendama foorumis ja klubis ja jõuti järeldusele, et milleks neile isane, kui na saavad ise suurepäraselt hakkama.
On juba 7. veebruar. Aga emased, nii nagu nad istusid oma karbikestes, nii nad sedasi ka jätkavad oma istumist. Mina muretsen, kogu vestlused klubis käivad ümber vähkide. Inimesed juba naeravad mu üle, et näe, isa!!
Ja saabubki kauaoodatud moment. Tulen järjekordselt klubi kogunemiselt, kus arutasime teemat, et väikesi vähikesi ei olnud ja ei tulegi...kõikmõeldavad tähtajad on juba üle! Ja siis avastan teokarpide ümbert väikesed hallikad „kirbukesed“. HURRAAA!!!! ÕNNESTUS! See ime juhtus 11. veebruaril, peaaegu 4 nädalat pärast marja moodustumist.
Teokarbist paistavad ainult õnneliku mamma vuntsid ja ringi hüppavad pisikesed vähikesed.
Algas aeg intensiivseks toitmiseks. Toit peab lebama põhjas kogu aeg. Loomulikult hakkab vesi kiiresti riknema. Vett peaks vahetama kord ööpäevas 50% korraga. Vahetamise vahepeal lasen veel seista. Vaevalt et kogu kloor mis vees on väljub, aga temperatuur võrdsustub 6 l kanistris seistes toatemperatuuriga. Sama temp. on ka akvaariumis.
Et toitu jätkuks, alustan söögi andmist 2 korda päevas: hommikul ja õhtul. Toitu annan heldelt, aga nii, et toit oleks kättesaadav kuni järgmise korrani. Ja vähimammale annan ka lisasööta – helbeid, kanaliha ja kalmaaritükikesi. Emased tulevad juba oma urgudest välja, väikesed vähikesed istuvad veel 2-3 päeva ema kõhuküljes.
Internetist saadud info ütleb, et inkubatsiooniperiood kestab 3 nädalat. Seejärel emane kannab neid veel nädala enda küljes. Nähtavasti nii juhtuski, aga ma ei näinud väikesed vähikesi, sest emased istusid nendega koos oma urgudes.
Vesi hakkas tõepoolest kiiresti riknema, õhtuks oli vee lõhn juba ebameeldiv. Seda isegi puhul, kui valgustuse lülitasin sisse vaid 10 minutiks hommikul ja õhtul jälgimaks akvaariumis toimuvat.
Akvaariumi põhja langeb palju mustust aga sifoonida ei saa...väikesed vähikesed ju!! Seepärast ongi parem, kui põhjas krunt puudub. Krundi saab puistata, kui vähikesed kasvavad.
Ja esimene tagasilöök! Tulen koju, loomulikult järelkasvu juurde ja OO ÕUDUST!! Teokarbi kõrval lebab emase vähja laip...Kuidas ma vähi endisele omanikule Flayerile silma vaatan?? Ei suutnud ma tema hoolealustele normaalseid tingimusi luua, loomatapja!
Väikesed veel, aga suur vähk ei pidanud vastu?? Hakkasin uurima kõike, akvaariumi nurgatagused: väikesed, justkui korras, emane, veel üks emane...STOPP, TAGASI! Aga kes siis surnud on???? Nüüd hakkab mul mõistus otsa saama, kuid miskit hakkab koitma ka. Keegi hakkas kestuma. Jumal tänatud, südamel sai kergem. Ma polnud ju kunagi näinud, kuidas vähid kesta ajavad/vahetavad. Kes see teadis, et äraaetud kest on täpne koopia, isegi vuntsid on omal kohal. Kunagi ei unusta seda kogemust!! Jahh, aga äraaetud kesta ei ole vaja akvaariumist ära koristada. Selle söövad vähid koos tillukestega ära, täites niiviisi puuduvate lubisoolade puudujääke. Need aga vajalikud uue kitiinkesta moodustumiseks.
2-3 nädala pärast teen akvaariumis suurpuhastust sest sinna on kogunenud märkimisväärne kogus orgaanikat. Kuidas ma seda teen? Viisin kogu kasvanduse vannituppa, valasin ära osa veest (3 liitrit) mahutisse/anumasse kuhu ajutiselt panen emase/d. Kasvandikele jätan alles vett 20%. Teokarbid loputan järelejäänud vees, et välja uhta kogu seal olev mustus ja väikesed vähikesed. Selleks hetkeks on vähikeste pikkus ligikaudu sentimeeter. Kui kõik kaunistused olid loputatud, tekkis küsimus, kuidas eraldada vähikesed ja paks orgaanikakiht? Lahenes kõik väga lihtsalt – Asetate võrgu sentimeetri kõrgusele mustusest, seejärel ehmatate vähikesi. Nada hakkavad üles hüppama. Hõljudes sedasi paksus vees satuvad nad otse võrku. Probleemide- ja kaotusteta saab nad sedasi kätte. Lugesin väikesed vähikesed üle ja neid oli 26. Vähevõitu muidugi. Aga esiteks, see oli esimene kogemus emastega ja marjaoli neil vähe. Teiseks, ma ei pannud juurde isast ja võibolla osa söödi ära.
Panin tagasi dekoratsioonid, valasin tagasi vana vee ja lisasin ka uue. Toidan neid helvestega, vähkidele meeldib. Vahetevahel annan krevette.
Täna on 3 aprill. Väikeste koorumisest on möödas 7 nädalat. Väikeste pikkus on erinev, kuid keskmiselt 2-2,5 cm, mõned on väiksemad, kuid mõni on isegi 3 cm. Emased kannavad juba 2 nädalat järgmist kurna, nii et tagasi anda endisele omanikule veel ei õnnestu. Toidan söödaga Sera Vipan. Kui te vaid näeksite, mis toimub akvaariumis, kui ma sinna sööta puistan!! Nähtavasti spetsiifiline lõhn kutsub esile pöörase isu. Uskuge või mitte, isegi emased, kes nüüd jälle marjaga teokarpides istuvad (üks teokarbis, teine kiviall – tema teokarbi hõivas üks väike vähike ja oma korterit jagada ei soovinud), kui toitu puistan, ilmuvad kuulidena oma varjupaigast ja võidujooksu käigus kisklevad teineteisega. Nad hüppavad üles, ootamata, mil toit alla langeb, lõgistades samal ajal sõrgadega, justkui tantsu tantsiksid.
Selline lugu siis. Proovige teiegi, 100% rahuldust on garanteeritud!!
|
Otsi
Postitatud: Pühapäev Mär 30, 2008 02:29 
kahjux ei oska vene kirjapilti üldse 
