foorum.akvarist.ee

Mis elukas võiks toituda kalakakast? Äkki kellelegi oleks see tasuta toit???

Toataimed näiteks.

_________________
180 l 2 SAEd, , 2 corydoras aeneus, 2 guraamit, parv gupisid, 2 antsu, 4 otot , 2 pelvicachromis taeniatust, 2 botia lohachata/almorhae

kas kalakakaga vett võib kõikidele taimedele valada ? äkki juhtub midagi?

Mis seal juhtuda saab? Puhas väetis ju
Kui see vesi oleks mürgine,kuidas su kalad siis seal elada saavad??

_________________
600l röövikutega
Naksikoerad taksid ehk õige nimega Maks ja Moorits...

Ta vist tahtis teada, et kas mõni veeloom kakat sööb, siis ei pea nii palju sifoonima.

Kui mõni maismaloom ka kakat sööks, võiks nad peldikutesse elama panna ja sibid jääksid tööta. Kui sellise leiad, saaksid ilmselt Nobeli preemia.

Ilmselt üsna utoopiline tahtmine. Eks mõningad bakterid muidugi lagundavad aga vaevalt et sellist elukat leiad, kes teiste sitta mõlema suupoolega isukalt vitsutaks.

_________________
128l, 180l, 250l

Nägin kunagi dok. filmi putukatest, kes ketrasid kakast kuulikesi ja panid sinna oma vastsed elama. Viimased toitusidki kakast. Lisaks oli hää lämmikene...

Sittasitikas on selle eluka nimi.

Teiste väljaheitest toituva akvaelaniku leidmine on ilmselt samamoodi täitumatu unistus nagu sellise "klaasipuhastaja" leidmine kes hoiaks meie eest akvaariumi klaasid nii puhtad et endal poleks vaja kraapida.
Sitasitikas aka sõnnikumardikas aka scarabeus on küll väga kasulik putukas ning toitub tõesti väljaheidetest, kuid vee all on väljaheidetega lugu pisut kehvem kui kuival maal, kui kuival maal sõnnikuga kaasneb peamiselt ebameeldiv hais ning lokaliseeritud reostus siis akvas muutub väljaheidete kumuleerumisel kogu akva vesi elamiskõlbmatuks solgiks. Piltlikumalt öeldes kui lehm poetab oma laraka maasikapeenra kõrvale siis see ei takista maasikate korjamist ja söömist, kui aga sama kook satub väikesesse suplusbasseini siis seal enam vette ei kipu minema, isegi juhul kui keegi üritaks sellest koogist vees kuulikesi veeretada ja tasapisi nahka panna.

http://www.fishlore.com/fishforum/sirda ... m-log.html

http://www.petfish.net/forum/index.php?topic=70786.0

Ega larakas ei teegi midagi aga ammoniaak olevat see paha asi. Kui keegi selle ära sööks polekski probleemi.

http://www.aqua-fish.net/show.php?h=ammoniatestkit

http://www.tradekey.com/selloffer_view/id/1650760.htm

http://www.fishkeepingtalk.com/2008/03/ ... works.html

http://www.aquaticquotient.com/forum/sh ... hp?t=47469

Palju kiirekasvulisi pinnataimi ja palju-palju valgust ja nitraadid kaovad.

Parim pidi olema vesihüatsint Eichhornia

Tõtt öelda ei saa teemaarendusest hästi aru. Otsisid algul elukaid kes toituvad kalakakast ehk siis kalade tahketest väljaheidetest - selliseid elukaid kel peenem nimi muide koprofaag ei pakuta ka Sinu viidatud linkidel. Kalakaka millest teema algul jutt käis on see osa väljaheidetest mis tahkena akvaariumi põhja langeb ja mida usinad akvaristid sealt sifooniga välja imevad. Kui tahad öelda et avastasid enda jaoks bakterid mis töötlevad ümber vedelaid jääkaineid eesotsas ammoniaagiga (teema alguse toonis oleks see kalade piss) siis see on muidugi tore, kuid paraku kuulub see akvaristika baasteadmiste hulka - sellest on ka siin foorumis olnud palju juttu, akvaarimi sissetöötamine, sissetöötamistsükkel jms. on märksõnad. Jääkide ümbertöötlemisel tekib esmalt ammoniaagist nitrit mis omakorda töödeldakse ümber nitraatideks. Nitraadid taimedeta akva puhul viiakse akvast välja veevahetustega, taimedega akvas aga suuremalt jaolt kasutatakse taimede poolt ära toitainetena. Lisaks siis see teema et väidetavalt Micromec sisuga filtrites elutsevad ka sellised bakterid kes tarbivad nitraate.
Ka sellest on saanud päris palju rääkida et taimeakvas kus on vähe kalu saab hakkama üsna harvade veevahetustega - oma taimeakvades enamasti vaid lisan vett ning väga harva teen osalist veevahetust, otsest vajadust selleks nagu polegi tegelikult kuid olen teinud selle mõttega et ega kõiki vees olevaid elemente ei suuda monitoorida, mine tea, äkki seal midagi siiski kumuleerub.

See koht vajab veidi selgitamist/täpsustamist.
Loomsetes organismides lagundatakse toiduvalgud süsihappegaasiks, veeks ja ammoniaagiks.
Kuna ammoniaak on loomse organismi kontekstis rakumürk, siis metabolismi käigus töödeldakse
see ümber organismile ohutuks karbamiidiks ehk kusiaineks, mis väljutatakse organismist uriinina.

Isaste koerte puhul väljendub see väljutamise protseduur nn jalatõstmisena,
aga kalade puhul sattub uriin karbamiidi näol sinnasamma akvaariumivette.
Vette sattununa muudavad bakterid karbamiidi ammooniumkarbonaadiks, mis omakorda
edaspidise bakterite elutegevuse toimel muudetakse nitrititeks ja sealt veel edasi nitraatideks.

Ammoonium ega ka ammoniaak ei ole kusiaine! Kusiaine on karbamiid.

Testide järgi on minu veevahetuseta taimerohke akvaariumi vesi tõesti lausa ideaalne ja ma pole kunagi vett vahetanud, ainult vesi on natuke karedavõitu, mis on tingitud ilmselt kruusapõhjast. See on tõesti nagu perpetum mobile.

Mul on akvaarium ka paksult Ceratophyllum demersumit täis, mis peaks olema nagu nõiarohi vee kvaliteedile.

Ma polnud küll päris täpne kuid nüüd läks täpsustamine kahjuks rappa.
http://www.springerlink.com/content/km386u8967256354/ : Stored human urine had pH values of 8.9 and was composed of eight main ionic species (> 0.1 meq L–1), the cations Na, K, NH4, Ca and the anions, Cl, SO4, PO4 and HCO3.
Sama on kaladega, ammooniumi (NH4+, ioniseeritud ammoniaak) leidub ka kalade uriinis. Tõsi on aga see et see pole uriinis põhikomponent.
Akvaariumis toimub kahtlemata mitmesuguseid protsesse, kuid akvaristika jaoks on huvipakkuv just kalade väljaheidete, söömata toidu ning riknenud taimelehtede lagunemisel tekkiv ammoniaak (NH3) sest see on kalade jaoks mürgine. Ioniseeritud ammoniaak ehk ammoonium (NH4) loetakse üldjuhul kaladele ohutuks. Ammoniaagi ohtlikkus sõltub tugevalt PH tasemest, mida kõrgem PH seda suurem on oht kaladele, viga saavad lõpused, nahk ja uimed - transportimisel ammoniaagi kõrgest tasemest kannatada saanud kaladel on see enamasti uimedest näha.
Akvaariumi kaladeta sissetöötamisellisatakse muide vette ammoniaaki et sedasama sissetöötamistsüklit käivitada .
Ammoniaak töödeldakse bakterite poolt ümber nitritiks (NO2) mis on samuti kaladele mürgised, nitrit aga teistsuguste bakterite poolt nitraatideks (NO3).
Kogu see pikk jutt sai kirjutatud seepärast et paistab et esineb veel eksiarvamusi kus üritatakse ammoniaaki tsüklist välja jätta või asendada millegi muuga (a'la ammooniumkarbonaat). Üldtunnustatud on siiski NH3->NO2->NO3, kes ei usu proovigu googeldada, ntx nii või siis nii.

Nii saab karbamiidist bakterite elutegevuse käigus ammooniumkarbonaat:
CO(NH2)2 + 2H2O = (NH4)2CO3

Ja nii saab ammooniumkarbonaatist selle spontaansel lagunemisel ka ammoniaaki:
(NH4)2CO3 = 2NH3 + CO2 + H2O

Sellega ma paneks demagoogiale jälle piiri - ei ole mina üldtunnustatud
ja kõige lihtsustatunuma nitraaditsükli postulaate kõigutanud. Lihtsalt lisasin
ühe täpsustuse juurde, et mis asi see piss ehk uriin ehk kusi siis ikka tegelikult on.
Kõike ikka selleks, et rahvas siit foorumist targemana lahkuks...

Palun taaskord loobuda minu mõtteavaldustele ettekujuteldavate ja reaalsusele
mittevastavate ja minu poolt mitte mõeldud ega kirjutatud mõttete juurde mõetlemisest.