Erwin kirjutas:
Olen proovinud difuusereid erinevaid ja üsna pikka aega. Praeguseks on mu soovitus, et loobuge neist üldse. Parim viis CO2 lahustamiseks on on puust õhukivi. See maksab vähe, sellest tuleb üliväike mull,mis pinnale tõusmata täielikult lahustud ja ruumi võtab ta kastis oluliselt vähem kui mistahes difuuser ja paiutada kasti sees saab kuhuiganes fantaasia võimaldab.
Kas see aga ei ummistu kiiresti? Kasutasin varem Eheimi CO2 reaktorit, see on väike ja teeb kah läbi spetsiaalse õhukivikettakese ülipeeneid mullikesi. Paraku toimib see vaid niikaua kuni õhukivi ummistub, uut õhukivi tuleb spetsiaalselt tellida ja maksab teine kah omajagu. Igasugu nipitamine (a'la leotamine kloorilahuses jms) annab vaid ajutist efekti. Ummistumise põhjuseks on muide vetikad mis sinna õhukivisse poevad.
Erwin kirjutas:
Kui CO2 tuleb pärmi pealt, siis pole väga suur vahe,sest gaas on sisuliset tasuta käes. Samas kui gaas tuleb teraspudelist,mille täitmine maksab, siis on võit suur.
Pärmi pealt on veel see nüanss et kui vahepudelit ei kasuta siis tuleb läbu eriti palju ja ummistumine on päris nobe. Muide, ega pärmisegu kah tasuta ole - kui lööte kokku oma kulutused suhkrule ja pärmile pikema perioodi kohta koguneb omajagu.
Üsna efektiivne ja atraktiivne oli
Tunze CO2 reaktor, eriti suure akva puhul on ta ilmselt veelgi enam õigustatud. Mind häiris et ta siiski tekitas veidi täiendavat müra ning taimepudi (a'la Java ferni ujuvad tütartaimed) kippus teda ummistama. Täiendav 220V toitejuhe käis ka pinda, neid kaableid ja voolikuid selletagi palju.
Päris edevad on ka
klaasist difuusorid, olen vahel ikka mõelnud et peaks prooviks mõne ebayst tellima. Samas kuuldavasti on ka neil ummistumine probleemiks. Äkki workshopper kommenteerib oma kogemustest?
Ise jäin aga lõpuks samuti
JBL Vario peale pidama - vaikne ja praktiliselt hooldusvaba.
Otsi
Postitatud: Reede Aug 03, 2007 09:16 
veeriku bettas oli see eilse seisuga t2itsa olemas riiulis.
