foorum.akvarist.ee

Suhtuks nii, et see võib olla õige väga suure akv. korral. Kogu vee ja pinnase raskust kannab põhjaklaas. Küljeklaaside kaal ei ole suur, ei ole suurt vahet, kas matile toetudes rõhub põhjale vesi+pinnas või vesi+pinnas+küljeklaasid+akv.kaas.
Võib- olla on olemas mõni täpsem teooria. Asja põhimõte on siiski lihtne.
Matiga variant tundub kindlam.

Kui kast toetub raamile, jääb põhjaklaasi ja aluse vahele tühi ruum. Klaasi hävingu korral ei ole sellest plast topeltpõhjast ka palju abi, võib servadest lahti tulla. (must stsenaarium )

surface ectractor´i toru alumine ots kinnitub jäigalt vee äravoolu filtri külge. Toru pikkus 40cm sügavuses akv. on vähem kui 30cm. Alumine ots korralikult kinnitatud, ülemine võib lahtiselt olla. Päris gurmaan olla, kasutaks seal klaastoru 10-12mm, vähem nähtav...
Toru ülemises otsas peaks olema mingi sõela moodi vigur, et veetasapinna väikesed muutused asja toimimist ei häiriks ja suurem sodi (lahtine taimeleht) toru ei ummistaks. Seda peab täpsustama, ei ole jõudnud veel.

Põhja peal saaks kasutada suvalist plastikut. Oluline, et vette midagi ei eraldaks ja silikooniga hästi kinni jääks.

2*16mm plaati kokku liimida ok.

_________________
430L

Käpik vabandust aga see variant tundus kuidagi väga robustne. Kaupluses kalake oli kuidagi palju vähem silmatorkav. Seal teevad akva põhja augud ka. Effect-line akvale matti alla pannes tuleks arvestada sellega et akva alusraam toetub ju matile ning siis poleks sellest eriti tolku. Muidugi juhul kui matti parajaks ei lõika. Eelmisel nädalal nägin neil poes ühte 530l Effect-line akvat kuhu nad olid augud teinud. Nii et ka sinna saab põhja augud teha.

No mis pagan see aukudega põhi siis nii ropult nõrgem on? See ju 6.klassi füüsika. Pole vaja mingit plastiktugevdust põhja,ega siis sellega ei kao põhjaklaasilt surve mitte kui kuhugi. Kui põhi toetub ideaalsele siledale pinnale siis võiks ju see klaas olla kas või 1-e milline.
Surve põhjale ei sõltu akva pikkusest ega ka laiusest vaid ainult veetasapinna kõrgusest.

_________________
www.basset.ee

Tugevam kindlasti ei ole, siis ikka nõrgem peaks olema...
Servadest toetamisel on tugevuses erinevus, kogu põhja pinnale toetudes nagu ei oleks. Võib-olla on minu kahtlused ülearused.
Enamus akvaariume ei toetu eriti siledale pinnale ja ei ole mingit probleemi. Ettevaatus ikkagi vajalik.
Kui põhjaklaasis on mingid pinged või puuritakse valesti, läheb klaas katki puurimise ajal. Jäi terveks, on hea klaas ja ei lähe normaalsel alusel katki ka edaspidi.

Kellelegi ei saa soovitada, et tehke selle põhjaga mis heaks arvate, äärmiselt tugev asi. (isegi kui see nii on).

_________________
430L

Üritasime probleemile teaduslikult läheneda.
Modelleerisime akvaariumi klaaspõhja, aukudega ja ilma. Põhi kinnitub ainult servadest, alt toestamata.
Tulemused:
/404.html
/404.html
/404.html

Värvid näitavad sisepingeid klaasis (sinisest punaseni).
Selgub, et:
- küljevuugid on suurema pinge all kui otsavuugid (tuleks liimimisel arvesse võtta);
- nurkadesse puuritud augud ei mõjuta oluliselt klaasi;
- keskele puuritud aukude ümber tekivad suured sisepinged, klaasi peaks tugevdama.

Samas on võimalik, et kusagil sai viga tehtud. Konstruktiivne kriitika on teretulnud.

Korralikult installitud läbiviik peaks lausa tugevdama klaasi. Kuid kindlasti ei tohi teha seda vasest nagu Käpiku piltidelt võib aru saada.

_________________
www.basset.ee

Klaas on tugevam, kui pinged jaotuvad ühtlaselt.


Vasest ei tohi akvaariumis teha ühtki asja. Kasutatud materjal sarnaneb natuke värvuse poolest vasega. Probleem on rohkem selles, et metallist läbiviigu tegemisega on palju tööd. (korralik kaitsekiht metalli peale, metall ei peaks klaasiga kusagil otse kokku puutuma, tihenditega mässamine). Nublakad olid enne olemas, sellest nähtud konstruktsioon.

Igal juhul tuleks kasutada selleks otstarbeks tehtud plastist läbiviike.

_________________
430L