foorum.akvarist.ee

Tekkis eelmine nädal töö juures natuke vaba aega ja proovisin siis ühte ideed ellu viia. Juba tükk aega oli kummitanud plaan katsetada säästulambi elektroonilist ballasti suuremate (40W) luminofoortorude peal. Teoreetiliselt peaks see vidin töötama igasuguse toru otsas ja arvestades poes pakutavate el. ballastide hinda oleks tegu päris tänuväärse leiutisega Saigi siis võetud ühe vana 7W säästupirni ballast ja 40W toru külge monteeritud. Torude katoodide takistuste võrdlemisel selgus, et säästupirni katood umbes 10 oomist ja 40W toru katood umbes 1.5 oomist takistust omab. Et pisikest ballasti mitte üle koormata ühendasin toru katoodidega järjestikku 15 oomised takistid. Seejärel sai juhe pistikusse lükatud ja ennäe imet......toru süttiski Kuna tegu oli 7W ballastiga, siis põles toru muidugi suhteliselt kahvatult aga igastahes toimis see kupatus stabiilselt ega näidanud ülekoormuse märke. Kui asja natuke uurida, siis peaks saama neid pisikesi ballaste ka forsseerida (muundi transistorid ja alaldusdioodid vähe isasemate vastu vahetada, sisendvoolu piiravad elemendid kõrgemale väärtusele seada). Äkki õnnestub nendest muunditest 40W välja pigistada, siis saaks elektroonilise ballasti hinnaks alla 100eegu

_________________
200L purk, 1 üüratu Jack Dempsey,2 Kribensist, miljon apple snaili, 5 ancut, 2 lahedat säga (Synodontis)
320L purk: 27 liiki taimi, 8 antsu, 1 garra, 1 tank ( Agamyxus), 2 kribensist, 2 hemichromis lifalilit+ lapsed, polypterus senegal, 6 botiat

Ma proovisin sama asja kuid ilma eeltakistiteta. Töötas. Mida lambi heleduse suurendamiseks teha, ei oska hetkel öelda. Tundub, et ainuüksi transside vahetusest ei piisa.
Küll aga märkasin et ballasti annab lihtsalt toitepinget muutes dimmida!

Need odavad säästulambi elektroonikad pole just üleliia keerulised, sisaldades vaid väikest sagedust tõstvat vaheldit/generaatorit. "Päris" ballastidesse on paigutatud tiba rohkem tarke sitikaid - vähemalt enda eksemplaridel oli sees päris mitu mikroskeemi ja hulka muid vidinaid. Ma korra kiikasin kah mida kõik see värk teeb - nagu ma aru sain kaitsevad ja poputavad need keerulisemad kontrollerid lampi märksa rohkem, tagades sellega pikema tööeea ja ühtlasema valgustugevuse.
Kui aga säästulambi adapter mingi vähese tööga õnnestuks üles pumbata ~32W (36W toru tarbeks), siis ilmselt oleks see siiski üsna kasutatav lahendus. Vähemalt asi ei vilgu eriti ja ballast ei soojenda tuba (ja dimmida saab )

Ja üks asjakohane link kah:
http://www.pavouk.org/hw/lamp/en_index.html
Mees on hunniku säästukaid lahti lammutanud ja skeemid üles joonistanud.

Eeltakistite panemisel sinna pole vist suurt mõtet. Voolu piirab neil lampidel (reeglina?) lambi toiteahelasse jadamisi pandud trossel ja konde - arvatavasti on nende efektiivtakistus sadu kordi suurem kui 15oomi.

Selline dimmitava ballasti kivi nagu IRF2159 reguleerib heledust muutes lampi toitva voolu sagedust. Ilmselt viib see tänu drosselile lambi voolu vähenemisele ja seega heleduse kahanemisele/kasvamisele. Huvitav, kas nii käibki?
Muud erilist kontrolli tolles kivis ei ole, tsekitakse vaid lühist, toru puudumist ja toru korralikku süttimist.

Ei andnud asi ikka rahu. Leidsin kah ühe 15W säästulambi töökorras elektroonika ja aretasin selle 18W toru külge. Algne variant oli ikka päris tuhm - silma järgi mingi pool võimsusest ehk ja ampermeetri järgi tarbis 50mA * 220V (~11W?). Mul oli skeem milles tundus voolu piiravat vaid drossel (ülaltoodud lingi järgi MaxiLux 15W) ja mõlesin et vähendaks pisut selle induksiooni. Murdsin feriitsüdamiku lahti ja suurendasin-katsetasin selle õhkvahe laiusega. Lõppkokkuvõttes hakkas lamp tipp-topp särama, kuid see oli sellele skeemile ka piiriks (voolutarbimine kasvas 85mA'ni (~19W)). Edasisel võimsuse suurendamisel tuleb transid radikaga varustada ja drossel ümber kerida - vähem keerde ja tsipa jämedam traat. Ma ei kujuta ette kas sellest säästuka ballastist päris 30-40W õnnestub välja meelitada, kardetavasti õnnetu voolu piirav drossel ei pea valule vastu - see oli lõpuks skeemis kõige soojemaks elemendiks.

Felchil on kindlasti oss käepärast - ega ei ole vaadanud mis sagedusega see värk töötab? 15-25kHz?
Kui seal kriitilisemad jupid ära vahetada/kohendada, siis kõlbab ehk ka statsionaarsel kujul akvakaanes kasutada.

ja veel üks küsimus Felcile - kuidas Sa "dimmimisel" seda toitepinget muutsid? Mingit laadi autotrafoga? Või midagi moekamat?
Seda säästulambi skeemi vist seestpoolt niipalju kohendada ei anna, et saaks ta sarnaselt kiviga skeemile mingi lisapinge või takistuse muutmisega reguleeritavaks muuta? Või kasutada lihtsat sümistoriga 50Hz regulaatorit, siluks selle väljundi ära ja laseks lambi toitesse?

Esialgu proovisin tõesti autotrafoga (sümistorregulaatorid sellistele seadmetele üldjuhul ei sobi- põlevad maha mõlemad) Minu suureks üllatuseks muutus toru heledus sujuvalt. Skeemi tuleb tiba täiustada, siis saab elektroonse juhtimise teha, nt. teha oma tugigeneraator, mille sagedust siis muudad (IRF2159 eeskujul). Konkreetse töösageduse pean ära mõõtma, hetkel ei oska arvatagi.
Drossel on ballasti põhikomponent. Kuumenemine on põhjustatud pigem südamiku küllastumisest kui traadi jämedusest aga ega ma ka täpselt tea. Igatahes- tasub katsetada!

Sry, moderaatorid, kisub vägisi elektroonikafoorumiks....

Ilmselt tekib kõige raskemini ületatav pudelikael tõesti ferriitsüdamiku küllastumisel. Kui ikka trafosüdamik ei luba soovitavat võimsust läbi ahela pumbata, siis pole ka muude elementide forsseerimisest tolku. Ausalt öeldes ei viitsi trafosid küll jämedama rõnga peale ümber kerima hakata Aga pulli mõttes võib katsetada, äkki õnnistab.

_________________
200L purk, 1 üüratu Jack Dempsey,2 Kribensist, miljon apple snaili, 5 ancut, 2 lahedat säga (Synodontis)
320L purk: 27 liiki taimi, 8 antsu, 1 garra, 1 tank ( Agamyxus), 2 kribensist, 2 hemichromis lifalilit+ lapsed, polypterus senegal, 6 botiat

Eraldi genekaga annaks lahendada ka mitme lambi juhtimise probleemi. Paneks näiteks ühe juhitava generaatori, selle järgi n võimsusosa (igale lambile 1) odavate transside ja eraldi drosselitega. See peaks olema amatöörile pisut mugavam lahendus, kui hakata mitme lambi võrdseks toiteks ühtlustuspoole kerima.
Drosselid kokkukeeramine jääks siis ainukeseks näputööd nõudvaks tegevuseks - hangiks viisakad ümmargused manteltrafod (või kuidas neid nimetatakse?) ajaks sageduse niipalju kõrgeks, et piisaks sajakonnast keerust traadist ja meisterdaks aga valmis
Kui targemad siin veel pisut ahelate koostamise/väljaarvutamisega aitaksid, siis võiks selle asjaga kohe nagu pisut katsetada.

Miks siis - kas seepärast et sümistori väljund pole päris siinus või on mingi muu põhjus?

Elektroonika on kah üks tehnika osa nii et andke aga minna, päris huvitav teema

See lõigub 50Hz siinusest igal poolperioodil jupid maha. Mida rohkem võimsust maha keerad, seda hiljem sümistor juhtima hakkab. Järgi jäävad vooluimpulsid pole jah just suuremad asjad siinused . Kui järgnevasse toiteadapterisse panna mingi suurem silukondekas ja piirata selle laadumisvoolu, siis peaks asja saama (võibolla ka mitte, ma asja praktilist külge eriti ei tunne).

Sain selle 15W ballastiga ka 36W toru normaalselt tööle. Vahetasin ära drosseli ja panin transsidele pisut radiaatorit. Täitsa ok värk.

Ja väike aruanne...
Kammisin natuke keldris oma vana elekroonikavarandust ja leidsin lõpuks üles ferriitsüdamike karbi (leidmata jäi mähisetraadi varud ja ossilloskoobi signaalijuhe ). Lammutasin ühe vana mähise laiali ja tegin väljavalitud ferritsüdamikule sobiva mähise - 120 keerdu ja puha. Katsetasin seda lambi peal - sunnik ei võtnud üldse vedu. Hea küll, ilmselt sai uus drossel liiga äkiline. Uus katse 25 keerulise pooliga andis tulemuseks ~ligikaudu 11W võimsuse (18W) toru peal. Võtsin mõned keerud vähemaks ja sain tarbitavaks vooluks 0,08A. Kuna mul oli eesmärk see saada põlema 36W toruga, siis vahetasin toru ära ja proovisin uuesti. Huvitav, tarbitav võimsus kasvas ilma muudatusi tegemata 0,1A'ni.
Seni on kõik kena, aga tahtsin ikkagi torust täisvõimsuse kätte saada. Nii et riskisin ja vähendasin oma drosseli keerdude arvu 9'ni ning keerasin ka transsidele väiksed plekitükid külge. Ja hakkaski täisheledusega põlema - tarbitav vool kasvas 0,19A, mis ilma kadusid arvestamata võiks olla siis ~42W.
Lasin asja 5 minutit põleda ja proovisin seejärel jubinate temperatuure - transid olid mõõdukalt soojad/kuumad - näppu võis kenasti siiski vastas hoida (45° C?), drosseli feriitsüdamik oli samuti soe, nii umbes 35-40°C.
Ja pilt kah:


Ja sama pilt suuremalt:
http://www.hot.ee/temp2/lobiseme/s22stub02b.jpg
Tehtud drosseli vaade:
http://www.hot.ee/temp2/lobiseme/s22stub03b.jpg

Proovisin vana saastalambi elektroonikat veelkord ja märkasin, et toitekonde on tal lahjavõitu: pinge temal kõikus ligi 100V ulatuses!!!
Panin teise samasuguse paralleelselt ja ennäe - heledus kasvas kenasti. Tarbitav vool: 142 mA rms. Et sedamoodi saab ka pisikesest asjast kena ballasti.
Teine võimalus onleks vähendada järjestikkonde mahtuvust. Tööajal toimiv on enamasti 47nF/400V (too 2,7 või 2,2nF on vaid süüteks!). Kui sinna panna tiba pisem, nt. 33nF, peaks töösagedus tõusma ja vastavalt lambi heledus kasvama.
Ah jaa, töötab krempel umbes 57 kHz juures.
Aga ikkagi on see asi nadi. Vaatasin et Digikey-st saaks espegiaalseid kive (IR2159) tellid $6 eest. See kivi on tunduvalt asjalikum: dimmib, kontrollib lampi ja ei lase teda ega ennast maha põletada. Vajadusel suudab uue süütamise tsükli orgunnida. Mida arvate?

Sageduse tõustes peaks voolu piirava drosseli induktiivne takistus ju suurenema ja seega vool kahanema? Ja kui ma teooriat meelde tuletan (Abo. Elekroonikalülitused ), siis määras sedalaadi generaatorite sageduse ära eeskätt tagasisidetafo magnetilised omadused? Või oli see kala saba suhe tema ümbermõõtu. ((Vabandust, eelnev oli väike rumal nali - tuli meelde et tegu on akvaristikafoorumiga ))
Tegelikult ega neist säästuka adapteritest vist jah väga töökindlat lahendust ei saa - selleks tuleb sealt enamus olulistest juppidest paremate vastu välja vahetada ja see teeb asja rahaliselt mõttetuks.



Mis see digikey on?
Päris huvitav, kas saaks näiteks 900.- maksva reguleeritava lambi toite asendada endavalmistatuga piirdudes vaid 300-500.- krooniga? Vaadates skeemi tundub seal päris palju nakerdamist olevat - alla on vaja korralikku plaati ja osa mähiseid tuleb arvatavasti ise teha.