foorum.akvarist.ee

Välisfiltri ülespanekuga tekkisid mõned küsimused ja mõtted.

Kas näiteks peaksin uue välisfiltri just ja kindlasti tööle panema 2 nädalaks paralleelselt vana sisefiltriga?

Sain kogenud akvaristide jutust aru nii et käivitunud akval ei paikne enamus bakterid filtris vaid põhiliselt üle akva laiali (põhjas, taimedel, seintel). Ehk aitab sellest kui jätan 1-3 sisefiltri svammi jurakat akvasse mõneks ajaks ringi hulpima. Sooviksin välisfiltri koos mullitajaga ilusti paika panna, akva paigutuse üle vaadata, vajadusel vett pisut vahetada, sifoonida põhja. Vastasel juhul pean 1-2 nädala pärast uuesti filtrit torkima, paigutama ja sättima hakkama.

Kas välisfiltri torusüsteem (sissetõmme, svammid, kuulikesed) ei ummistu kiiresti ära kuna akvas hõljub ringi hulgi (50% pinnaveest kaetud) Pistia stratiotes pinnaveetaimi?

Pistia'l on pikad, pudedad, tihedad juured. Taimekobarad ise kasvavad ja vohavad jõuliselt. Näiteks minu teistel taimedel ja sisefiltri küljes on kobarates pistia küljest ärapudenenud 2-3cm juurekesi.

Samas mida rohkem taimi akvas seda parem. Kuid ma ei sooviks et pistia oma kõikjale ulatuvate ja pidevalt ringi hõljuvate juure juppidega ummistaks välisfiltri.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Noh ma olen neid jutte igasuguseid kuulnud. Juhul kui filtris on neid baktereid vähe siis on filtritootjad ja kalapoed meid küll kenasti lohku tõmmanud. Siis poleks vahet kas on mahukas ja kallis välisfilter micromeciga mille pindala on 1500 m2/L või uhab akvas vett läbi tavalise svammi odav pump ringi. Kui paned mõlemad filtrid paralleelselt töötama siis ju kahe nädala pärast jääb sisefiltri eemaldamise vaev. Igatahes minul see töötas.

jah toetan et tee oma ümberkorraldused aga jäta sisefilter ikka kuhugi nurka tööle muidu pole midagi mis vett filtreeriks.
Minul on sissevõtul ees selline rest mis suuremad tükid ja kalad eemale hoiab (mida peab käsitsi puhastama)
peenem taimesodi ja kalakaka mis tõmmatakse filtrisse laguneb seal bakterite abil ilusti ära

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

See pole mitte suvaliine jutt, vaid Timothy A. Hovanec, Ph.D. ja tema meeskonna poolt teostatud uurimistöö tulemustest. Tema presentatsioonis on punkt, mis ütleb selge sõnaga:
"At most 20% of bacterial biomass on a biofilter, but usually 2-5%"
Ma ei näe põhjust tema jutus kahelda. Võin soovijatele tema presentatsiooni jagada, kahjuks see veebisait, kus see väljas oli, on vahepeal kinni pandud. Kui saan mahti, vaatan, kas seda on ka hilisemates teadustöödes kinnitatud.

_________________
http://akvarist.eu

Eks igaüks võib kodus oma akvaariumiga sarnase uurimistöö läbi viia. Filtri välja lülitada ja vaid õhupumba tööle jätta ning hakata mõõtma, kui kiiresti NH4 ja NO2 tase akvaariumis tõuseb ja kalad surema hakkavad. Korraliku asustusega ahvenate akvaariumis panustan 2-3 päevale .

_________________
kpl " Kalake"
Rocca al Mare Kaubanduskeskus
http://kalake.ee
Kiireloomulistes küsimustes ja kauba laoseisu saamiseks helistage palun poodi telefonil 6659255.
Tellimisinfo ja kauba tarneaja päringud esitada e-posti teel irma@kalake.ee

OK, pakun kihlveo ntx ühe soliidse V.S:O.P. konjaki peale - eemaldan kodusest akvaariumist kõik vett liigutavad vidinad, ka õhupumpa ei lisa. Kui nädala pärast kalad on elus, on konjak minu, kui on kasvõi üks kala surnud, on Kalakesel pidu. Võimaldan soovi korral Kalakesel olukorda kontrollimas käia. Sobib?
Miks olen kindel, et midagi ei juhtu? Sest tean, selline olukord on mul erinevates akvates juba olnud. See on võimalik, kuna väldin üleasustust ning mu akvades on palju elustaimi, mis sellised muutused ära siluvad.
Tõsi, tugeva üleasustusega akvas on olukord teine. Isegi juhul, kui filtris on vaid 20% vajalikest bakteitest, on sellise koguse äkiline kadumine piiripealses olukorras probleemiks. Paraku samasugune probleem tekiks suure tõenäosusega ka siis, kui sellest akvast võtta kalad ja filter ning teisaldada sama suurde sissetöötamata akvasse.
See haakub teise teemaga, mida siin aeg-ajalt vaieldakse - et kas õhupump on vajalik või piisab veepinna liigutamisest. Vastus pole ka siin ühene - kui akvas on tugev üleasustus, võib õhupump osututda hädavajalikuks, üleasustamata akvas piisab enamasti veepinna liikumapanemisest filtri väljavooluga (eeldusel, et pole erivajadusega kalu).

_________________
http://akvarist.eu

Suudaksin samuti komplekteerida akvaariumi, mis toimiks ka ilma filtrita, aga see pole praegu teema. Ütlesin ju, et igaüks võib oma akvaariumis seda proovida ja fakt on see, et väga paljudes lõpeks selline eksperiment kurvalt. Loomulikult ei juhtu midagi siis, kui suure veemahu kohta hoida akvaariumis äärmiselt vähe kalu. Aga just korraliku asustusega akvaariumid tõestavadki filtri vajalikkust ja efektiivsust.

Vaevalt, et küsimus on vaid 20%, kui ülikõrge NO2 taseme suudab korralik filter hoida stabiilselt nullis. Piiripealsusest saaks jutt siis olla, kui ilma filtrita balansseeriks NO2 0,05-0,1 piiril, aga reaalsuses tõuseks see väga kiiresti ja kordades kõrgemale. Filter elimineerib siiski lõviosa jääkainetest, mitte vaid jäämäe tipu.

Olukord, kus sissetöötamata akvasse lisatakse sama filter ja kalad, ei ole võrreldav, sest toores vesi hävitab ka kasulikud bakterid filtris või vähemalt suure osa neist.

_________________
kpl " Kalake"
Rocca al Mare Kaubanduskeskus
http://kalake.ee
Kiireloomulistes küsimustes ja kauba laoseisu saamiseks helistage palun poodi telefonil 6659255.
Tellimisinfo ja kauba tarneaja päringud esitada e-posti teel irma@kalake.ee

Ei ole ülivähe. Aga see selleks.

Milline tase on "ülikõrge" ja kuidas seda mõõdetakse, kui näit on samas tegelikult nullis?


See on oletus. Hovanec ei oleta, vaid on teinud selle kohta põhjaliku teadustöö. Oletamisega kaugele ei jõua, pigem tasuks otsida, kas samal teemal on veel kinnitavaid või ümberlükkavaid teadustöid - võimalik, et seda kohta sai ntx kuidagi valesti tõlgendatud, tegu on ju ikkagi vaid presentatsioonist väljakistud reaga, ma ei tea, mida autor sinna juurde rääkis.
See on taas üks müüt, "toores vesi" ei hävita baktereid, küll võib seda teha klooritatud vesi - selle vastu aitavad aga veekonditsioneerid. Tean, et on kauplusi, kes räägivad klientidele, et sissetöötamise ajal ei tohi teha suuri veevahetusi, muidu kasulikud bakterid hävivad ja akvaarium ei töötagi sisse. Tegelikkus on teine, suurte veevahetustega sissetöötamine on kõige lihtsam, odavam ja lollikindlam moodus, mida kasutavad enamus akvaristika korüfeesid (nimetagem ntx paari neiist: Takashi Amano, Tom Barr). Ka tropica.com on viimaks oma soovitustes läinud nii kaugele, et pakub alustava akva sissetöötamiseks kuni 50% veevahetust kaks korda nädalas ( http://www.tropica.com/en/tropica-abc/b ... hange.aspx : During the start-up, the aquarium is especially vulnerable towards the accumulation of waste products and nutrients. Up to 50% change of water twice per week in the first 3 weeks ensures clean water.) See on järgiproovitud ja kindla peale töötav variant - loomulikult pole sel juhul vaja poest osta teste, bakteripreparaate jpms.

_________________
http://akvarist.eu

Veel. Kalakese pakutud testi saab ka tugeva asustusega akvas turvaliselt läbi viia, siis tuleb lihtsalt teha piisava tiheduse ja mahuga veevahetusi. Lihtne. Kui siis mõned nädalad hiljem veevahetuste mahtu hakata vähendama, saaks teada, kas tegelikult on filter möödapääsmatult vajalik või ei - selleks ajaks peaks bakterikoloonia olema filtri eemaldamisega kaotatud hulga tagasi kasvatanud, nii et kui kasvab vaid NO3 tase on kõik hästi, kui kasvab ka NH3/NH4 ja/või NO2 tase siis ei mängi ilma filtrita välja.

_________________
http://akvarist.eu

Ülikõrge tase on selline, et testi skaala reeglina sealkandis lõpeb. Mõõta saab seda niimoodi, et näit on 0 niikaua, kuni filter töötab ja mõõtmine on tehtud pärast fitri seiskumist (lõviosa erakorraliste väljakutsete põhjustest).



See ei ole oletus, räägin konkreetseid situatioone silmas pidades (haakub eelmise vastusega). Me ei ole muidugi teadusasutus ja ei korralda suuremahulisi uuringuid, kuid pikkade aastate jooksul on reaalsest elust väljakujunenud reeglipärasusi.
Kui süsteem näiteks 2 suure kalaga ei suuda filtrita toimida, ilma et NO2 üle 0 tõuseks, kuid koos filtriga suudab sama süsteem hoida NO2 taseme all 8 samasuguse kalaga, siis on ju loogiline järeldus, et filter ei elimineeri vaid 20% jääkeinetest, vaid palju enam.



Kust mujalt tavainimesel seda värsket vett ikka võtta on kui ühisveevärgist ja seega jääb alati risk, et sealt suures mahus saadav vesi pole kõige parem arenevale bakterikolooniale.

See jäägu igaühe enda otsustada, kas mitu korda nädalas suuremahuliste veevahetuste tegemine on lihtsam või mitte. Paljude inimeste meelest on see tüütu ja aeganõudev ning palju lihtsam on oma ajakulu asemel kasutada just mõnda bakteripreparaati või lihtsalt oodata. Maitseasi.

_________________
kpl " Kalake"
Rocca al Mare Kaubanduskeskus
http://kalake.ee
Kiireloomulistes küsimustes ja kauba laoseisu saamiseks helistage palun poodi telefonil 6659255.
Tellimisinfo ja kauba tarneaja päringud esitada e-posti teel irma@kalake.ee

Lugupeetud auväärsed akvaristid aga minu kaks eelnevat küsimust?

Samas juba Vanas Rooma Impeeriumis ja Vanas Hiinas peeti tubastes oludes akvaariumikalu. Ja nad said sellega hakkama! Victoria aegsel Inglismaal oli akvaristika jõukate inimeste seas päris popp ettevõtmine: http://en.wikipedia.org/wiki/File:1856aquariumfresh.png

Ma ise mõtlen 1970 dekaadile kui sai poisikesena Raekoja platsi loodusepoest lausa lampi ostetud kalu 40l akvasse ja aastaid edukalt kasvatatud nii kuivtoidu kui elusate ussidega mida hoiti külmikus tavatoidu kõrval. Filtrid (nüüdses mõistes pole see filter), soojendus, veevahetus ja teadmised olid mul siis pehmelt üteldes olematud. Kuid kõigele vaatamata suri mul siis vähem kalu ära kui nüüdsel moodsal akva ajastul.

Mäletan et käisin siis Mustamäel Kadaka teel (google maps'ist vaatasin järgi) külastamas ühte vanemat akvaristika guurut. Mehel oli kahetoalises korteris terve üks tuba maast laeni akvasid ja kalu täis. Seda pilti nähes jäi mul suu lahti. Akvaristi nime ma enam kahjuks ei mäleta.

Käesolevaks ajaks on akvaristika väga keeruliseks ja peeneks teaduseks välja arenenud. Loomulikult ei tahaks ma seda kauget aega tagasi, kui tahaks siis ainult oma noorust ja ilu.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Vabandust, et Su teemat sedasi läbustasime - kui soovid, võin läbu eraldi tõsta.
Sisefiltrit veidi aega paralleelselt jooksutada on ilmselt hea mõte, üle nädala ise seda ei hoiaks.
Teisest küsimusest ei saa aga aru - välisfiltri vee sissevõtt pole ju veepinnalt? Pelae selle on Eheimil olemas selline asi nagu eelfilter, kui see sissevõtule ette pista, siis koguneb suurem sodi juba sinna ja on veelgi harvem tarvis kanisterfiltrit lahti kiskuda.

_________________
http://akvarist.eu

Rein, ei las jääb see arutlus oli teil täiesti teemakohane. Mind see ei häiri, pigem tuleb mulle kasuks.

Teine küsimus tuli sellest et pinnaveetaim Pistia stratiotes'e juurekesed on rabedad, aeg ajalt murduvad ja 2-3cm juureharjad hõljuvad ringi akvas. Näiteks hetkel takerduvad sisefiltri ribide külge, sisefiltri külge tekivad sellised karvapallikesed. Ma nüüd mõtlengi sellele et kas uus välisfilter JBL CristalProfi e1501 GreenLine hakkab neid lahtiseid ringi hõljuvaid kohevaid juuretükikesi sisse tõmbama ning seega kiiresti ummistuma.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett