foorum.akvarist.ee

Kuna ise füüsikaga väga sinapeal ei ole tahaks targemate õpetusi.
Valgustuse sobivuse hindamisel armastavad akvaristid nii siin foorumis, kui ka mujal rääkida wattidest liitri/galloni kohta. Samas on ju erinevate valgusallikate valgusviljakus watti kohta erinev!? Kas hõõglambi, säästupirni, T8 ja T5 puhul saab alati rääkida wattidest liitri kohta, kui sama võimsusega erinev allikas annab erinevat valgust? Kas 18W säästupirn on akvale sama kasulik, kui 18W T5? Mul on nagu jäänud teine mulje. Probleem selles, et kuna mu uus akva on nii lühike (u 38cm) siis vb pean T8 toru asemel kasutama mingit muud (vb säästupirn?). Kuidas ma siis nende valgusviljakust hindama pean?

Tänud targematele!

Loomulikult on õigem rääkida valgusviljakusest ehk luumenitest. Võmisus vattides on tegelikult valgusti vooluvõrgust tarbitav võimsus. Valguseks läheb sellest üsna pisike osa. KAsutegur!
Vattidest räägitakse ilmselt seepärast et luumeneid ei kirjuta tootjad pea kunagi (vähemalt mina ei ole veel kordagi näinud) lambile. Ja kuna senini oli võimsuse ja valgustugevuse vaheline seos üsna paigas, võis sellist lähendust kasutada küll.
Saastalampidega on natca teine lugu - nende kasutegur on kõrgem ja senine suhe ei kehti. Sageli märgitakse neile peale, mitme vatisele hõõglambile nad vastavad. See number sobib paremini W/l aruteludeks. Iseasi on see, kuipalju tavalised saastapirnid kavasse sobivad. Kuna sellise pirniga laualamp hakkas hirmsasti silmadele ja valgustas kehvasti, võtdin huvi pärast tema spektri üles. Nagu kahtlustasin, oligi valguses suur hulk ultravioletti, mis pani silmad kipitama. Võimalik, et "head" lambid on parema spektriga, see pirn oli tavalises Livali lauavalgustis.

Muide, luumenitega on ka nii ja naa. Viimasel ajal on välja tulnud ühik ANSI luumen mis annab natuke suurema numbri. Eriti armastavad seda dataprojektorite müüjad - on ju valguse number suurem. Nagu PMPO võimsus arvutite kõlarite puhul. ANSI luumen ei ole siiski päris bluff aga vähemalt minu arvates mõeldud peamiselt müügi parandamiseks...

Kuna ise füüsikaga väga sinapeal ei ole tahaks targemate õpetusi.
Ega selles hobis üldjuhul erilisi teadmisi polegi vaja, tavaliselt piisab koolis õpitustki. Siit moraal nendele, kel veel koolitee pooleli - keemia ja füüsika põhitõed kuluvad akvaristikas marjaks ära. Lisaks veel muidugi võõrkeeled.

Valgustuse sobivuse hindamisel armastavad akvaristid nii siin foorumis, kui ka mujal rääkida wattidest liitri/galloni kohta.
Kahjuks jah, aga mitte kõik. Ma ei leia sellele kahetsusväärsele tavale muud põhjendust, kui ajalooline anakronism, st. pärit ajast, kus oli saada ainult ühte tüüpi torusid.

Samas on ju erinevate valgusallikate valgusviljakus watti kohta erinev!?
No näed, midagi on ikka kooliskäimisest ja talupoja tervest loogikast ka kasu.

Kuidas ma siis nende valgusviljakust hindama pean?
Püüa netist leida valgusallika tehnilised andmed. Tavaliselt on need valmistaja kodulehe kaudu leitavad. Raskem on juhul, kui on tegu mingi akvaristikafirma oma brändiga (Hagen, Aqua Medic jne.). Tegelikult on suuri torude valmistajaid maailmas suhteliselt vähe, akvaristikafirmad tellivalt neilt tootjailt omanimelise toru ja lisavad hinnale 100%.

Torude juures on olulisimad nende valgusvoog (luumenid) ja spektraalne koostis (taimedele kasuliku valguse osakaal). Valgusvoogu võib hea reflektoriga peaaegu kahekordistada. Nende alusel saad juba eri valgusallikaid omavahel võrrelda. Siiski ei anna see veel vastust küsimusele, milliseid valgusallikaid peaksid sina või keegi teine kasutama. Siin tulevad mängu uued tegurid nagu akvariumi sügavus, taimede liigiline kooslus jne.

Seda teemat on korra juba suhteliselt põhjalikult käsitletud: /viewtopic.php ... highlight=
See watti liitri kohta arvutus toimib suhteliselt hästi just luminofoortorude korral ja isegi siis peaks veel täpsustama et just T8 torude korral. Samas eks T8 torud ole senini ka enamlevinud.
Tuleb aga arvestada et taimeakvaarium ja mereakvaarium on omajagu erinevad, kui mereakval valguse hulk mis langeb põhja püsib ilmselt üsna sama siis kui minu taimeakvas mõõta põhja jõudvat valgust siis esmaspäeval teostatud mõõtmine võib anda kordades suurema tulemuse kui reedel teostatud mõõtmine - taimed kasvavad nobedalt, mõnel nädalal kui väetamine paremini meeles olnud võib veepind täiesti Salviniat täis kasvada. Ja tulemus sõltuks tublisti ka täpsest mõõtmise kohast, on varjulisemaid paiku ja ka selliseid kus üritan muru kasvatada ning "taevast pilvituna hoida". Näiteks Steni akva on enamasti nii tihedalt taimi täis et seal põhja jõuab üldse minimaalselt valgust. Nii et tegelikult annab see W/l kohta valem nagunii vaid numbri mis peab paika ideaaljuhul (tühja kasti korral), samas on see ikkagi parem kui mitte midagi.

Muide, tasub lugeda Alberti varem pakutud linki http://www.thekrib.com/Plants/Tech/par-moles.html

Tänud põhjalike vastuste eest.
See viidatud jutt peaks leidma omale koha artiklite all! Pani mõtlema!

Suurepärane kõikehaarav koht akvaariumi valgustusest on <>
Tegemist on venekeelse portaaliga ukrop.info, kus on veel igat sorti huvitavat ja kasulikku infot.