foorum.akvarist.ee

Tihti kerkib akvaristil esile küsimus, kas tema akvaariumi olemasolev valgustus on piisav, või siis ise ehitades, kui palju ja milliseid valgusallikaid peaks konkreetsetel eesmärkidel kasutama. Üldlevinud soovitused a la nii mitu vatti võimsust mahu liitri kohta on pehmelt öeldes eksitavad, enamasti valed, kui ei ole öeldud, millise konkreetse valgusallika ja akvaariumi mõõtude kohta need käivad.

Tegelikult on ligikaudne hinnang väga lihtne, kui tead valgusallikate tehnilistest andmetest valgusallika valgusvoo väärtust ja sinu akvaariumis vajalikku valgustustugevust. Viimane oleneb sellest, mida sa seal kasvatad ja kellele või millele seda valgust vaja on.

Natuke fotomeetria põhimõistetest, enam teooriat võib leida siit.

Ruuminurk (mõõtühik steradiaan, sr) on tipuga kujutletava sfääri keskpunkti toetuva ja sfääriga lõikudes mingi kinnise joone moodustava koonusega piiritletud ruumi osa. Seejuures pole üldse oluline, millise kujuga tüki sfääri pinnast koonuse põhi moodustab. Mõõtühikuks on steradiaan (sr). Ruuminurk suurusega 1 sr moodustub, kui koonuse põhja pindala võrdub raadiuse ruuduga. Maksimaalne (tervele sfääri pinnale vastav) ruuminurk on 4*pii sr.

Valgusallikas kiirgab valgust, mille intensiivsust mõõdetakse valgustugevusega (luminous intensity), mõõtühikuks kandela (cd).

Valgusvoog (luminous flux), mõõtühik luumen (lm) on valgusallika poolt mingisse ruuminurka kiiratav valgushulk.
1 lm = 1 cd * sr

Valgustustugevus e. valgustatus (illuminance), mõõtühik luks (lx), on mingile pinnale langev valgusvoog. See ongi see, mis meid praktiliselt huvitab.
1 lx = 1 lm / m2

Vaatame nüüd luminofoortoru juhtumit.
Tehes mõningaid lihtsustusi:
1. akvaariumi põhi on tasapinna asemel silinder, mille telgjoon ühtub toru telgjoonega
2. akvaariumi pikkus võrdub toru pikkusega
3. torul ei kasutata reflektorit
4. ei võta arvesse valguse neeldumist õhus ega vees

Toru, mille valgusvoog on 1000 lm annab 1 m kaugusel valgustatuseks 1000 lm /1 m2 = 1000 lx. Sama toru 0.5 m kaugusel aga 1000 lm / 0.25 m2 = 4000 lx, kuna sama ruuminurga juures toru lähemaletoomine 2 korda, vähendas valgustatavat pinda 4 (2 ruudus).

Mõni võib nüüd väita, et akvaariumi põhja pindala jääb ju toru lähemale toomisel ikka samaks. Jah, muidugi, ainult et samale pindalale vastav ruuminurk ka suurenes. Kuna toru kiirgab igasse ruuminurga ühikusse ikka sama palju valgust, siis kokkuvõttes ka kogu põhjale langev valgushulk ka suurenes.

Kokkuvõttes:
valgustatus lx = valgusvoog lm / kauguse ruuduga m

Täpsustades piiravaid eeldusi võiks sellest valemist saada ka praktikas kasutatavat abi. Head reflektorid võivad suurendada soovitud suunas kiiratavat valgusvoogu kuni 90%. Ei mäleta peast, kui palju valgust vees neeldub, kui keegi mäletab, võiks ju parandused sisse viia.

Head valgustamist

Täiendatud:
Mõningatele akvaariumitaimedele vajalikud valgustustugevused võib leida siit.

Veel antud teema kohta. Valgustuse valikul tuleks teatud skepsisega suhtuda valgusallika tehnilistes andmetes toodud valgusvoo näitajasse, kui ainsasse valikukriteeriumi. Asi on selles, et valgusvoo näitaja on tavaliselt antud inimsilmale tajutava spektraalkarakteristika järgi. Tegelik, taimedele vajalik fotosünteetilislt "aktiivne" valgusvoog, võib sellest oluliselt erineda. Muidugi, pole jälle teada, mille järgi on antud valgustatuse soovitused eri taimeliikidele.

Loe lisaks http://www.thekrib.com/Plants/Tech/par-moles.html

Ma lobiseks nüüd täiesti mitteteaduslikult siia juurde oma hästi lihtsustatud päevavalgustorude nägemuse.
Eeldusel et:
päevavalguslambi pikkus on võrdne akvaariumi pikkusega,;
päevavalgustorudeks on natuke paremad lambid kui tavalised warm-white või cool-white'd;
päevavalgustorud on kohe veepinna kohal;
akvaariumi sügavus ja laius ei ole suuremad kui ~50cm;
siis:
1 toru on kasin;
2 toru on laiatarbetaimede jaoks piisav;
3 toru on hea;
4 toruga saab hea tahtmise korral praktiliselt kõike kasvatada;
5 toruga ei jää ruumi kalade söötmiseks

2 toruga näiteks Lilaeopsis brasiliensis, Glossostigma elatinoides jm. murulisised eriti ei kasva. Enamikule "pärispunastele" taimedele on see samuti väga vähe.

selles suhtes, et....difratsioonist ei räägitudki ? ja Huygens-Fresnel'i printsiip ?

üldiselt: argumenteeritud teaduslik jutt võib tore olla küll, kuid ma kardan, et siin foorumis on suhteliselt palju tavakasutajaid, kes eelpoolmainitud teadusest suurt ei pruugi aru saada...iseäranis kui pole ära toodud selgitavaid jooniseid.
muidu on ok. AGA, natuke maalähedasemalt võiks olla...

P.S. antud tekstist saaks muidu päris kena artikli peagi valmivale antud lehele..

_________________
Trespassers will be shot...survivors will be shot again. Küsimuste, probleemide ja arusaamatuste korral palun pöörduda otse. Ristisõda professionaalse kretinismi vastu...

Vaevalt, et nimetatud nähtused summaarset valgustatust suurendavad, või kuidas? Saaksime oma uue Nobeli füüsikapreemia laureaadi?:wink:
Kui tavakoolis õpitavaid elementaarseid füüsikatõdesid teaduseks nimetada, on latt küll väga madalale lastud.
Ei maksaks enamusest ka nii lihtsustatult mõelda. Või oled sa silmas pidanud neid alla 13-aastaseid liikmeid, kelle foorumis osalemiseks nõutakse vanemate kirjalikku nõusolekut?

Nn. "teadust" ajendasid mind kirjutama alatasa, ka täna, siin ja mujal esiletoodavad mõttetud valguse ja võimsuse omavahelised seostamised. Nii võiks ju oma akvaariumisse saada 1000W triikraua abil eriti hea valguse

Et millestki konstruktiivselt rääkida, peaks enne ikka teadma, millega mida mõõdetakse ja mis millest sõltub.

Kahe parameetri järgi lihtsa valemi abil kolmanda leidmist õpitakse kindlasti juba põhikoolis. Kellele see üle jõu käib, nendele võiks teha omaette alafoorumi , või peaks tegema nendele, kes seda suudavad?

Ei noh olgem ausad ... Mina, kes ma füüsikat õppisin viimati 10 klassis (eksamiks) .... isegi mina sain tegelt aru, mida Albert põhimõtteliselt öelda tahtis ... Muidugi ei tahaks ma seda kellelegi edasi seletada ... kuid ise juba adun miskit ...
Tegelikult on algusest peale see Watt/Liitrile kuidagi kahtlane tundunud ... Mitte, et seetäiesti vale on .. kuid siiski liiga 'laias-laastus' ...
Ühesõnaga kui Alberti arvutused õiged on (praktika näitab, et on) siis peaks akva valgustust mõõtma torude arvuga (eeldusel muidugi, et torud on akva pikkused)

_________________
126L - 13.08.2011 uuesti käivitatud (eks näis, mis saab).
Vanasti oli nii ...

Niikaua, kui ei ole öeldud, mis torudega tegemist on, ma küll seda ei teeks. Teatavasti liigitatakse "tavalisi" T8 torusid nende valgusviljakuse järgi vähemalt kolmeks: NO, HO, VHO (normal output, high output, very high output). Lisaks sellele erinevad eri tootjate sama klassi torud, tõsi küll vähemal määral, teiste omadest.

Ainuke objektiivne näitaja on siiski torude tehnilises dokumentatsioonis antav luumenite arv, aga nagu ma eespool mainisin, on see antud inimest, mitte taimi, silmas pidades. Nii võibki olla, et erineva spektriga väiksema luumenite arvuga toru võib taime seisukohalt olla "heledam" kui mõni teine väiksema luumenite arvuga.

Kasutan Philipsi aquarelle torusid ....
Pidavat spektri poolest olema taimedele ...

_________________
126L - 13.08.2011 uuesti käivitatud (eks näis, mis saab).
Vanasti oli nii ...

Niisiis, see, mida me ideaalis teada tahame on PAR. Kuna seda on tavainimesel praktiliselt võimatu mõõta ja valmistajad ka seda tavaliselt ei anna, siis paremuselt järgmine võimalus olekski valgustatuse hindamine, mida saab ligikaudselt ka ilma mõõteriistadeta arvutuse teel leida. Sellele minu algne postitus viitaski.

PAR-i mõõtmistulemusi akvaariumis ja nendele vastavat looduslikku vee sügavust võib vaadata näiteks siit.

Nendele, kes sügavamalt taimede valgustamise probleemi süveneda tahavad.

Tegin enne torude tootjatele natuke ülekohut. Kui ei raatsi osta PAR-meetrit, siis näiteks Sylvania torude kohta on olemas nende vajalikud koefitsiendid, millega luksidest PAR leida.

Mine tea, ehk on ka teistel tootjatel need olemas. Iseasi, kust leida taimedele vajalikke PAR-väärtusi?

Ma ei ole kindel kas seda kaugus ruudus juttu saab akvaariumi juures siiski praktiliselt kasutada. Juhul kui me kasutame luminofoortorusid, siis võime teha valguse vähenemise arvutused kahemõõtmelisena (ristlõige akvaariumist on kogu ulatuses ühesugune) ja saaksime kauguse ja valgustugevuse vahel lineaarse sõltuvuse.
Teiseks oluliseks veatekitajaks on valguse peegeldus klaasist - lihtsalt puhta veega akvaariumi puhul võib ka silmaga vaadates täheldada põhjal, küljekaaside juures oluliselt eredamat riba.
Ja selle vees neelduva FARi (eesti keeles fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus) võib vabalt arvestamat jätta. Lõviosa sellest neelatakse ikkagi põhja ja pinna vahele jääva taimestiku poolt (meid huvitas ju põhja jõudev valgus?). Näiteks põllul, kus ühe pindalaühiku kohta tuleb 5-6 kordne lehepindala, jõuab maapinnale vaid 10-15% FAR kiirgust. Sama suhe võiks olla ka tiheda taimestikuga akvaariumi korral.

Lampide võimsuse ja liitrite suhtega on meil hea võrrelda omavahel akvaariume - foorumis kaks kuud kaasa löönud akvarist on endale nagunii hankinud midagi Aqua, Osrami või Philipsi asjakohastest seeriatest
Ja paljude lampide FAR on sõltumata tootjatest siiski ära mõõdetud ja tulemustega saab tutvuda siit: http://article.dphnet.com/cat-04/lightcompare.shtml
Oluline on just see keskmine veerg PAReff, mis näitab kiiratava FAR suhet neelatavatesse vattidesse. Nagu näha ei ole erinevused väga suured, nii et kui jutt on luminofoortorudest, siis võib ehk dumbakvaristile ikka rääkida vattidest liitri kohta

Lõpuks jõudsime ka selle huvitava punktini.
Tegelikult kuni meil pole seost a'la "Tropica saidis taime kirjelduses valgustatuse tasemele 'high' vastab number see-ja-see" pole me just väga kaugele jõudnud. Kuni ma ei tea mis numbrit püüda on täpsem vajaduste hindaja mu silm millega hindan valgustatust ning taimede kasvu.

Alberti kirjutatu on vast õige - tõsi, nagu alati kehtivad täpsed arvutused vaid ideaaljuhul. Reaalses elus vähendavad akvaariumi põhja valgustatust pinnal ujuvad taimed, vesi ei tarvitse olla alati ühtmoodi läbipaistev, suurte taimede lehed võivad varjata alumisi taimi jne. Ka külgseintelt peegeldub valgus vist akvaariumisse?

Tõnu lihtne määratlus on küll ebatäpne, kuid suurema praktilise kasutusväärtusega. Mõttetu oleks igaühel hakata soetama mingeid kalleid mõõteriistu, aga lampide täpseid parameetreid ei tarvitse alati leiduda. Et ostame alati vaid korraliku dokumentatsiooniga lampe? Ja ikkagi, mis me saadud numbriga pihta hakkame?
Usun et tabel kust saaks vaadata millise valgustatuse taseme annavad keskeltläbi erinevate tootjate torud enamlevinud suurustega akvaariumite korral leiaks tänulikke vaatajaid küllaga - hoolimata sellest et see ei hiilgaks ülemäärase täpsusega.
UPDATE: Tõnu jõudis ette. Vaatasin ka ise seda tabelit enne, kuid nimekiri pole just täielik. Igatahes on sel teemal veel tublisti lugemist järgnevateks päevadeks.

Ehk polegi FAR-i (PAR-i) mõõtmine nii kallis http://www.apogee-inst.com/qso_spec.htm QSO-ELEC $139.- Google cache näitab veel $99.-

Võimalik. Aga kust ikkagi saada teada number mis vajalik ntx http://www.tropica.com/productcard.asp?id=040 kasvatamiseks?
139$ polegi muide niiväga vähe, selle eest saab osta juba mõndagi mis valgust annab (tegelikult kogu mu valgustus oligi sinnakanti). Ka 99$ eest saab mõndagi.
Tegelikult kui mul oleks vaba raha leiaks sellele mitmeid olulisemaid rakendusi akvaariumi juures.

See oli ka minu küsimus eespool.
Ega selliseid kalleid vidinaid, mida suhteliselt harva vaja läheb, ja mis ei kuulu "esmaabi" varustusse, polegi mõtet isiklikuks tarbimiseks soetada.

Kuna nüüd on ametlikult olemas akvaristide oma organisatsioon MTÜ näol, siis kas ei võiks see muretseda oma bilanssi taolisi harva vajaminevaid seadmeid ja neid siis liikmetele laenutada? See oleks omaette teema, kui moderaator soovib, teeb siit cut.