foorum.akvarist.ee

olevik on ta kindlasti kuid mitte igal pool. Alles see oli kui Juwel tuli lageda "täiesti uue tehnoloogiaga" - T5. eks aktivistid võtavad teema ikka ennem kasutusele.

kuid spektriga on nii, et selle sinise otsaga polegi väga hull seda leiab lihtsamalt aga problematiline on just punane spektri osa.

_________________
300l, 100l, 100l

Et siis spekter....

Fotosünteesiks on kõige olulisem punane 640nm
Ülejäänud spekter on sisuliselt abi ilma milleta ka hästi ei lähe.

ledide omadused on kirjeldatud tootjate poolt mitmet moodi.
Esiteks palun ärge ajage sassi inimese nägemistaju ja tegelikku footonivoogu. Enamus müügikohtadest annab teile andmeid inimese nägemise järgi. Niisiis unustage kõigepealt ära selline suurus nagu luumen jne.. mis on silma taju alusel arvutatud.

ledi spektri tegelik peak on erinev dominantsest, kuna dominantse puhul arvestatakse inimese nägemist. nt, dominant 630nm on tegelik 640nm sest inimene näeb 630nm paremini kui 640nm, sellest ka nimi dominant.
Valge diood ei anna taimedele pea midagi sest selle lai spekter ei haaku taimedele sobiva vahemikuga ning kuna see on laialivalgunud siis kasulikku osa jääb väheseks.

mul on kasutusel Lumiledi luxeonid 455nm, 530nm(roheline oma silmale), 640nm ja cool valge.
veel Ediexoni vms. 430nm, 660nm ja 740nm

Kokku andis tulemus inimese silmale väga normaalse ja vaikse valguse aga taimedele nagu troopilise päikese ilma , et vesi akvaariumis keema ei läheks

Neid saab kasvõi oomipoest, farnellist või kustiganes. tähtis on ka see kuidas te need ledid radika külge saate sest mõne tüübiga ei pruugi see õnnestuda ilma silmanägemist kaotamata (nii tillukesed teised) ja pooli lede läbi kärsatamata.

Mul sai tehtud eelmine suvi suur töö ära ning materjalid teadustöödest taimekasvatuse alal kuni praktiliste arvutusteni on küll olemas aga ma hetkel ei ole ise kohapeal et saaks neid välja panna.

Ja veel.. et kui teil elektroonikast ja üleüldse füüsikast eriti aimu pole siis ei tasi kalleid lede lõhkuma hakata, sest neile on vaja spets toiteid ja jahutusi jne...

Tehnilisi detaile on palju mida silmas pidada.. nt. ma ei kujutanud alguses ette, et kinnine kaas ilma vähese ventilatsioonita ei toimi. lugu selles, et ledide suur valgusvoog lööb vee pinnalt vee molekulid lahti aga kinnises jahedas keskkonnas kondenseerub see igale poole ning tulemus võrdub samaga nagu sajaks teil akvaariumis pidevalt vihma. sisuliselt voolab vesi kõikjal kaane all. ja jälle võite ledid ära rikkuda...

Poest vist jh suht mõttetu otsima hakata, korralik LED plate oli kusagil 700€

_________________
- Performance car audio soundcat.eu

No mul tulid materjalid juba tublisti rohkema rahaga ning ma otsisin ikka odavalt.
Samas nii head valgustust pole ka kuskil näinud..

palun lähemat seletust realse nm ja dominandi vahel.

kas on nii, et sinine otsa realne piik on umbes -20nm rohelise poolt ja punasel otsal samuti realne+20nm rohelise poolt või peab iga dioodi puhul eraldi vaatama?


aga miks ei pannud 400nm UV-d se eju samuti väikestviisi oluline?

_________________
300l, 100l, 100l

Jah on küll, autol on parktules W5W power ledid. Mõtlesin isegi neist valgustust aretada, need küll märkimisväärselt ei kuumenenud. Autole näiteks on udutuledesse mõeldud H3 powerled, mis on valgustusvõimelt päris võimekad ja needki ei suuda tule klaasi nii palju soojendada, et jää pealt ära sulaks. Küll aga ei pea need ledid kuigi kaua vastu.
Võimalik, et selliseid lede suurel hulgal pruukides läheb temperatuur üles ja vesijahutus tagab pikema tööea. Luminofoor torusid on kindlasti kordades odavam osta, kui suurel hulgal power lede. Samas ühtlane led valgus on väga ilus ja hulka säästlikum, kui võimsamaid torusid kasutada.

kui tagada LEDile optimaalne keskkond, siis vaevalt, et seda tehnoloogiat kunagi veel vahetad Võimalik, et õhkjahutusest piisab. 1 120mm ventikas sappa ja korras vast.

_________________
- Performance car audio soundcat.eu

nad ei peagi ette poole kuumenema, radikas asub taga.

_________________
300l, 100l, 100l

Põhivärvid saab dealextrem-ist või mõnest muust hiina veebipoest. Ülejäänu peab kokku kraapima sealt, kust saab, neil igasuguseid eksootilisei (oranz jne) asju väga pole. IMO näiteks Cree XLamp 'warm white' kiirab suhteliselt uhkelt nii sinises kui punases osas. Ja kuigi valged LED-id pole vb. ideaalsed spektri poolest (sõltub ju ka sellest, mis taimi te kasvatate), siis teisalt on nad odavad ja lihtsalt kättesaadavad. Niiet võid neid vähe rohkem laduda nende puudujääkide kompenseerimiseks. Seda ka veel, et valgeid LED-e on kahte tüüpi, ühed on sinised LEd-id, mis on kaetud spets luminessentsainega, mis kiirab siis madalamal lainepikkusel ühtlaselt ja teised on sellised, kus on kokku kombineeritud sinine, roheline ja punane LED nii, et tulemus on valge. Andmelehel on üldiselt kirjas, et mis on mis.

Kogu see spektri-värk on momeelest liialt ületähtsustatud, see pole kaugelt migni esmajärguliine faktor, mis taimekasvu määraks. Walstad-i võrdlevas katses tegi harilik cool-white toru VitaLife-le vms spets taimetorule pikalt ära. Ma ei väida, et vahet pole aga, see pole kindlasti selline, et wow, kus nüüd alles kasvavad. Hea, kui te seda vahet üldse märkate, pigem soovmõtlemine, et õigustada üüratut väljaminekut spets torudele.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Tundub, et sa pole päris taimekasvulampe näinud. Taimekasvatuse spektriga on teadlased tegelenud palju ning miks me ei näe neid veel eestis kasvuhoonetes on ehk seetõttu, et odavam on veel põlevkivi elektri peal odavama lambiga ja aega on rohkem oodata ka.
Toiduainetööstuses kasutatakse juba laialdaselt seal kus maad vähe võtta.
Vahe on väga suur.
Mitte ainult seetõttu, et vajalikku spektrit on palju vaid ka, et ebavajalikku on vähe. Taimed ei pea võitlema asjatu valgusega.

Hinnast veel ka. mul läksid ledid 60-100kr tk. (kui hulgem võtsid)
ehk täiesti odavad. Hoian praegu aastas ca 2000kr elektri pealt kokku (võrreldes spets torudega sama efektiivsuse juures).
Ledide hind on üks asi aga muu tehnika (laud, toide, jahutus) aretamine juurde läheb ca sama palju või rohkemgi.

Kui tahad kindel olla siis vaata ikka ledi specist järgi. samas võid ise ka välja arvutada ühe teisest kui aluseks võtad inimese silma tundlikuse sagedusgraafiku.



Proovige võtta 1 led ja sellega terve akvaarium ära valgustada...
Lõpuks saate aru miks neid on vähevõimsaid ja palju vaja.
Iga spektri tooniga te lihtsalt ei jõua tegeleda.

Kõige lihtsam on sel juhul panna üks spets toru ledide vahele ja siis on kindel et kõuik saavad kõike.

LED-idega on jah nii, et elektri kulus ning vastupidavuses ületavad teisi lampe.

Meie poes müüdavad 100W LED lambid annavad võrdse valguse 250W HQI lambiga ning nende LED lampide taasuvuseks võrreldes 2x odavama HQI lambiga on umbes 3a.

Tootja poolne 10a kulu analüüs:
100W-LED VS 250W-HQI
Kasutus 10h päevas 0.11EUR KW
Lambi kulu: LED-lamp=600€ / HQI-Lamp=300€, HQI vahetus pirn=50€

LED lamp 100w 600.-EUR
1a elekter: 40,15 kokku:640,15
3a elekter: 120,45 kokku:720,45
10a elekter: 401,5 kokku:1001,5

HQI lamp 250w 300.-EUR +uue pirni vahetus 1,5a järel
1a elekter: 100,37 kokku:400,37
3a elekter: 301,12 kokku:701,12
10a elekter: 1003,7 kokku:1553,7

LED lampide elueaks on arvestatud kuskil 13,7a ning see 10a analüüs on lootuses, et elektri hind jääb samaks:)

_________________
http://www.akva.ee
Lisainfo:
info@akva.ee
55 904 954

Vaatasin korra eelnevalt viidatud Walstad-i raamatu lõigule otsa õhtul. Katse mis tehti oli see, et prooviti, kui palju üks veetaim happnikku toodab sõltuvalt sellest, mis torudega teda valgustati. Variandid olid Vita-Lite (VL), mis on täis-spektri valgusti (palju punast ja sinist), st. võimalikult sarnane päikesevalgusele, Cool White (CW) ja Warm White (WW). Üllatuslikult tuli võitjaks VL + CW kombinatsioon ja teiseks CW + CW. VL + VL oli alles kolmas ja samal tasemel ülejäänud variantidega ning selgelt nõrgem, kui CW + CW.

Katse sellist tulemust selgitati nii, et veetaimede jaoks on loodusliku valguse spekter teistsugune, kui maismaa-taimede jaoks ja neile on spektri maksimum 550nm kandis, sest vesi lõikab punase ja sinise ära (näitena olid toodud mõõtmised kolmest järvest). Järeldus on see, et evolutsiooniliselt on veetaimed kohanenud tarbima just seda spektri osa mis on neile kõige kättesaadavam.

Minu enda kogemus on see, et kui taimed ei kasva, siis mingi valguse sepktri muutmine neid ka kasvama ei pane (olen proovinud igasuguseid torusid, ka lillasid taimetorusid). Puudu on kas toitainetest või on valgust lihtsalt vähe. Ja kui kasvavad, siis vahe pole eriti suur. Mingit ebasobivat valgust taimedele pole ja nad ei võitle ka sellega. Taimed kasutavad ka teisi spektri osi, aga vähemefektiivselt (vähemalt fotosünteesiks). Pealegi pole ülikiire kasv enamasti eesmärgiks omaette, vaid selleks on ikka esteetiliselt ilusad, terved ja tugevad taimed, mis on kenasti "peenrasse" korrastatud.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Ehkki pean lugu Walstadist ja tema kirjutistest, seda osa tema raamatust ma liiga tõsiselt ei võtaks. Kahjuks ei õnnestunud saada kätte originaalmaterjali kust Walstad selle jutu võttis, on mõningaid kahtlusi selle eksperimendi osas. Ilmselt pole see ka just kõige värskem allikas.
Antud teemal pisut värskemat lugemist:
http://www.americanaquariumproducts.com ... hting.html