foorum.akvarist.ee

Õhtast!
Tuli mõte kontrolleri idee tolmust puhtaks puhuda ja edasi arendada. Kunagi sai siin seda teemat veidi arutatud: /viewtopic.php ... sc&start=0
See kontroller hoolitseb siiamaani mu Tipi akva eest aga aeg on edasi läinud.
Tahaks teha kontrolleri, mida oleks lihtne kasutada, võimalikult odav (masu ja täpe ju, kes teab mis veel tuleb), paindlik ja sobiks võimalikult paljudele akvaristidele. Sest juhul kui säärane asi õnnestub aretada, võiks ju lausa tellida tööstuslikud trükkplaadid. Igaüks ju ei pruugi omada elektroonikalaborit. Mida rohkem plaate tellida, seda odavam tuleb tüki hind. Alla 10..20 pole mõtet teha.
Et teha kõigile nõuetele vastavat vidinat, peab neid nõudeid teadma. Seepärast soovikski, et head kaasakvaristid paneksid siia teemasse oma mõtted ja soovid, milline üks asjalik kontroller olema peaks ja mida osata võiks. Ja eriti hea oleks saada soovitusi menüüde süsteemi loogikast. Ma ise oskan suurepäraselt teha juhtloogikat, millest vaid ise aru saan...
Tehniliselt on võimalik teha selline skeem (ja programm), kuhu saab panna külge palju asju aga võib ka jätta vaid igale kasutajale sobiva komplekti. Näiteks netiühenduse lisamine (koos akva veebilehega) läheks maksma ca 1000 raha aga kui seda pole vaja, jätame vastava komponendi (X-port) lihtsalt skeemi jootmata. Sama kehtiks igasugu andurite kohta (Ph, redoks jne). Ja kes ei taha logi, jätab skeemist välja SD-kaardi pesa. Või jätame ära 500 maksva GSM modemi loobudes sellega alarmsõnumitest (veetaseme ohtlik langus vms) ja kaugjuhtimisest. Ja nõnda edasi...
Mul endal on seni vaja läinud vaid põhifunktsioone: temp. hoidmine, söötmine ehk ka ja valguse juhtimine. CO2-ga pole mässanud, muust rääkimata. Seepärast kogukski siin kokku KÕIK ulmelised soovid. See kõik on tehtav, iseasi palju maksma läheb.

Kiiret lahendust ei luba - hea on, kui kevadeks miskit valmis saab sest koolitöö tahab kaitsmist, füüsika tudengid õpetamist ja lennumudelid lendamist. Aga on aeg asuda mõtteid koguma. See võtab ka aega ja annab kuskil 50% või enamgi töö kogumahust. Kõige hullem on ehitada miskit valmis ja siis aru saada, et see pole päris see mida vaja. Lisade ja paranduste külge keevitamine on tüütum kui kohe õigesti tegemine.

Mida mõttest üldse arvate? Teeks ära?

/Felch

Teha tasub jah kindlasti.
Igasugu remote control asjade osas oleks ma ettevaatlik - kui asi on netis siis võib olla kindel et seda üritatakse ka murda. Mitte sellepärast et oleks suur huvi seda konkreetset akvakontrollerit lolliks ajada (ehkki ka see pole välistatud kui info et selle aadressi taga akva juhtimine on nähtav), lihtsalt netis olevate asjade murdmine on suurelt jaolt automatiseeritud nii et võrkusid kammitakse pahalaste poolt automaatselt spetsiaalsete programmidega ning kui leitakse mingi asi mis kuulab siis üritatakse selle peal kasutada ntx veebiserverite exploite. Kui akva kontroller seepeale kinni jookseb ja "unustab" küttekeha sisselülitatud olekusse siis pole meie jaoks vahet mis eesmärgil ja kelle poolt rünne tehti.
Vajadust eemalt juhtimiseks ma tegelikult ei näe, kui asjad on paigas siis pole vajadust eemalt midagi muuta, pigem lisab see riske. Teavitus on aga väga abiks, sõltumatu veebikaamera oleks muidugi ka hea - see pole enam kontrolleri asi, pigem annab lisaturvalisuse kuna kontrolleri kinnijooksmisel saaks asjast ikkagi aimu.
Asjad mida akva kontrolleriga teoreetiliselt saaks teha:
- tulede juhtimine, sealhulgas sujuv reguleerimine
- temperatuuri mõõtmine ja reguleerimine (soojendi juhtimine)
- kalade toitmine
- väetise doseerimine
- veevahetuse reguleerimine (automaatse veevahetuse korral on see lihtsalt lisanduva vee hulga reguleerimine)
- TDS mõõtmine, seda kasutatakse ka koos dosaatoriga
- ORP mõõtmine
- DO mõõtmine
- PH mõõtmine
- CO2 reguleerimine (seotud PH mõõtmisega)
- veetaseme/lekke kontroll
- teavitus (GSM/email/veeb/etc.)
Kas neid kõiki just vaja on, on raske öelda. Ilmselt on kodanikke kes sooviks neid kõiki, nagu ka selliseid kes vaid paarist funktsioonist huvitatud. Viimaste jaoks oleks universaalkontroleri trükkplaat ilmselt mõttetult suur, samas on see ilmselt paratamatus.
On tehtud vihjeid et kas me ei tegele jalgratta leiutamisega, tõenäoliselt on kõik see juba olemas ja saadaval. See on tõsi, aga vaadake ka hinnanumbreid - ntx http://www.automatedaquariums.com Ise tegemisel usun et saame tubli kokkuhoiu, pluss isetegemise rõõm ning võimalus kombineerida kõik just nii nagu ise tahame.
Linke sel teemal:
http://www.elviaqua.ee/ - kodumaised andurimüüjad
http://www.neptunesys.com/ - akvakontrollerid
http://www.automatedaquariums.com - akvakontrollerid
http://www.aquariumcontrollers.com/aqua ... risons.php - kontrollerite võrdlustabel

Pumpade kiirust saab muuta vaid sagedusmuundi abil. See on natuke keerukam juhus aga kui keegi tahab, siis sagedusmuundi juhtimise väljundi saab küll. Sama mis LED-öövalgusteid juhib.
ON/OFF stiilis asju on ikka vaja küll: soojendi, mõni tuli, söötja jne.
Menüüde süsteemi peab tõesti hoolega mõtlema. Annaks keegi soovitusi...

Loen teie soove, aga ise mõtlen, et mind huvitaks eelkõige akvaariumist jooksva tagasiseide saamine.
Temperatuurid, pH, elektrijuhtivus jne. Reguleeriks vajaduse tekkides/fikseerides ise.

Temperatuuri asi huvitab eriti planeeritava õuetiigi seisukohast.
Sügavust ~50cm ja talvel on reaalne põhja läbikülmumise oht.
Paneks põhja temperatuurisensorid ja võtaks jooksvalt näidud.
Tore oleks, kui küttekaabel lülituks automaatselt, aga samas
võib seda lülitust teha ka manuaalselt, kui ainult teaks, millal vaja.

Tänud heade ideede eest!
Paistab, et jõudsime enam-vähem ühisele seisukohale: on baaskontroller koos minimaalse rauaga kuid ka seda saab vajadusel vähendada (mitte joota plaadile). Võimalusel püüan kirjutada koodi nii, et ta saaks ise aru perifeeriaseadmete olemasolust aga see ei pruugi alati tehtav olla. Abiks on setupi menüü.
Laiendussiini kaudu lülitaksime külge kõik tuleviku moodulid. Eraldi pistiku kaudu ühendaks analoogsisendid. Konstruktiivselt: pistik, kuhu pistetakse lisaplaat. Sinna ühendaks Ph, redoks-potensiaali jne andurid.
Küsimus: mida peaks oskama baasvariant? Kes loeks kokku kõik vajalikud sisendid/väljundid? Ühes postituses ma tegin algust, täiendage.

Pakun välja, et baas-variandil on näiteks 4-5 väljundit (sümistor/relee ja transistor) ja mingi port analoog-sisendeid (2-3) ja mingi ports digitaal-sisendeid. Igale väljund on võimalik siduda mingit liiki sisendiga ja ka ära öelda, et mida teha. Timer-sisendi puhul näiteks saab määrata, et kuna sisse lülitada ja analoog sisendi puhul saad määrata, et millise sisendi vahemikus on väljund mis olekus. Kogu värk tuleb mingis akvaariumile sobivad eel-seadistuses.

Sisenditest, kas termo-takisti on niiplaju soojenduspulga enda termoreleest täpsem, et seda on mõtet kontrollerile lisada? Vb on mõistlik lisada ainult digi-anduri sisend?

Umbes samasuguse asja kallal töötavad ka need mehed, kuigi vist mitte väga edukalt hetkel. Igatahes tasub vaadata, mis neil juba olemas on.

Modularsete süsteemide puhul on IMO suurimaks raskuseks tarkvara pool. Ma ei tea, kuivõrd on võimalik kirjutada moodulitele binaar-drivereid, arvatavasti vist mitte eriti. See tähendab, et kõik ise-ehitajad/laiendajad peavad ka tarkvara ise modifitseerima. PIC-i korral tähendab see assembleri õppimist, kui just ei leidu mingit tasuta C-kompilaatorit PIC-ile (minuteada on ainult mingi nuditud variant tasuta olemas, vb. sellest isegi piisab).
Mina isiklikult arvan, et ise assembleri kirjutamine väga olulist võitu ei anna, vähemalt sama ajakulu juures mitte. Tänapäeva kompilaatorid on ikka väga osavad. Pealegi on C-s võimalik alati assemlerit kasutada, vastupidi aga mitte. Seega eelistaks kontrollerit, millele on võimalik odavalt C-s programme kirjutada.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Minu mõte oli selline et kõik väljundid ja sisendid on "neutraalsed" ehk siis ühenda mida tahad, kui ta vaid sobib tehniliselt. Nime peab ka anda saama. Nt. "filter" või "valgusti". Siis on lihtsam majandada. Seosed progeb iga kasutaja ise nagu meeldib. Hea idee oli teha mingid "tehase" universaalseaded. Alguses kindlasti kasulik. Lendavatel mudelitel on ka niimoodi: kui asjast aru saama hakkad, tead juba, mida soovid ja kuidas seda teha.
Ma nüüd seedin seni kogutud soovitusi mõnda aega ja siis esitan skeemi "kinnitamiseks". Eesmärk on see, et asja saaksid kasutada ka mitte-elektroonikud. Tavalised akva pidajad. Eks näeb, kuidas see õnnestub.

Õhtast!
Vahepeal tekkiski jõudehetk (või siis see, kus vajalikuga tegelemisest siiber sai) ja uurisin nõudeid akva kontrollerile.
- misasi on TDS (mingi vee parameetri mõõtmise elektrood - lisainfot vaja) ?
- milliseid DO elektroode peaks saama kasutada? Elke sensors'ite omasid? Heixer ?
- oli juttu vee automaatsest vahetamisest. Mis oleks vee taseme anduriks? Vetika "reaktoris" kasutan MASSA M300 andurit aga see on vist liiga kallis. Kui suur peaks olema anduri täpsus? MASSSA oma mõõdab 0,2 mm aga mitte lähemalt kui 16 cm.
- automaatsöötja täiturmehhannism - milline st. mis pingega?
- mis pinge ja vooluga käivad väetiste dosaatorpumbad? Tolles reaktoris on MagDos'i omad @220V aga need on meeletud kirved.
- kus mõõdame välisvalgustust ja kus niiskust ?
- vee läbipaistvust mõõdan omatehtud süsteemiga klorofülli spektrijoonel - 2 dioodiga. Kas on mõni kavalam mõte?
- kas CO2 mulle peaks ka loendama?

TDS peaks olema Total Dissolved Solids (Salts), mis on enamvähem sama mis soolsus, mõõdetakse seda minu teada igatahes nagu soolsustki elektrijuhtivuse elektroodiga. Lihtsalt mere puhul on ioonide omavaheline proportsioon paigas, magevees võivad olla need mis iganes ioonid ja seega ka ühikud ning arvutamisvalemid ehk ka natuke teised.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Kas TDS mõõtmisest võib mingit kasu olla ?

Niiöelda kontaktivabad veetaseme andurid on kallid ja sellised isetehtud asjad ei oleks töökindlad. Kui andur kontrollib vee ülemist piiri, oleks hea kui saaks täpsuse +/- mõned mm. Elektroodiga saab ja on töökindel, mul selline 3 nivooga andur käis järjest 2 aastat, midagi ei ikaldunud ega oksüdeerunud ja selle aja jooksul ühtki probleemi ei olnud.

Autom. veevahetusega koos kasutatakse üldiselt ka lihtsat meh. ülevoolu ja taseme andur ei saakski suurt häda põhjustada, isegi kui eksib.

Felch, mul selline idee siin: Kas Halli anduriga https://www1.elfa.se/data1/wwwroot/webroot/Z_DATA/07333719.pdf võiks mõõta veevoolu kiirust välisfiltris ?

Kuhugi peale filtrit ühendaks vooliku vahele plastist torujupi näiteks 15mm siseläbimõõduga. Selle toru sisse väike 2-3 labaga pöörlev magnetilisest materjalist asjandus, mis siis veevoolu mõjul pöörlema hakkab. Labade kaldenurk veevoolu suhtes peaks olema väike, see tähendab et pöörleb aeglaselt. See pöörlemise kiirus on nüüd üsna täpselt seotud vee liikumise kiirusega torus ja väljendabki filtri läbivoolu L/h. Halli andur väljaspool toru mõõdab pöörlemise kiirust ja väljastab vastava hulga impulsse ajaühikus. Sellest saabki piisava täpsusega näidu.

Hakkan just uut kasti käima ajama ja filtrite läbivoolu küsimus on täiesti hinge peal. Topsikuga lobistamine ei tundu enam huvitav.

Küsimus on selles, kas Halli andur oskab lugeda sellist pöörlevat jubinat. Muutv magnetväli ju tekib, peaks oskama.

_________________
430L

Ma arvan küll et Halli andur toimiks. Sellisega ju tehakse vooluhulga andureid. Nt. Biotech'i FCH-SE-PP jne.
TDSi keegi mainis, endal küll pole vajadust seda mõõta. Taseme andurit peab veel mõtlema.

tere taas.
KAs veetaseme systeemi ei anan teha nii nagu see toimib tunzel?
http://www.tunze.com/149.html?&L=1&C=EE ... zeprod_pi1[predid]=-infoxunter036
Ning kas selliseid ujukeid annab kah kylge lisada?
http://www.tunze.com/fileadmin/images/p ... 00.300.jpg
-----------
asju mis leidsin netist
http://www.howmuchsnow.com/waterlevel/
http://www.omega.com/literature/transac ... g_03_l.GIF
---------
http://www.teklab.biz/en/plastic-infrared-sensor.html

_________________
http://www.akva.ee
Lisainfo:
info@akva.ee
55 904 954

Hei!
Need on päris huvitavad ideed! Ma ise tahtsin mõõta mahtuvuslikult. Katse näitas, et saab küll...aga konkreetse kontrolleri jaoks tuleb veel veidi vaeva näha (mõõtsin ühe teise vidinaga mille tegelikult tudengite piinamiseks ehitasin). Peaks saama mõõta paari mm täpsusega.
Hetkel mu kontroller mõõdab ja juhib. Ja kuvab näite. Logib SD-kaardile ja suudab suhelda LANi kaudu kellegagi (brauseri aknast). Brauseri apletti kirjutab mu vennas aga tal pole just palju aega olnud
GSM on ka poolik. Täiesti puudub kohalt juhtimise menüüde süsteem. Huvigav, kas seda ongi vaja? Saaks teha nii (lisaks LANi kaudu kamandamisel) et automaatika info kirjutatakse mingis inimkeele laadses süntaksis PC-s kaardile ja kontroller loeb sealt.
Tööstuslikest anduritest suudan lugeda veehulga andureid (vaja teada, mitu pulssi liitri kohta), Massa veetaseme andurit (http://www.massa.com/Software%20and%20M ... -01-07.pdf), Evikoni termoandureid (http://www.evikon.ee/catalog/index.php? ... ducts_id=1) aga ka odavamat DS18S20 kivi. Teen kindlasti juurde odava termotakisti (ca 10.-) lugemise. Analoogsuuurustest tuntakse veel Ph-d, DO-d, ORP-d ja vee läbipaistvuse indeksit CCI (kõigile olemas kalibreerimise rutiinid).
Juhtida saab kõiki väljundeid seades need sõltuvusse suvalisest sisendist või ajast. See osa ka töötab.
Põhiplaadi skeem ja montaaž on valmis, analoogosa võib veidi muutmist vajada. Analoogosale käivad külge Ph, jne asjad. Paljudele tarbetu. Andurid ka siga-kallid...
Edasi on ...vastik kuumus ja tekkis jälle huvi lennumasina autopilooti edasi arendada.
Tuleks üks kena pauguga vihm, laeks akud (nagu Hatifnattidel), teeks koodi edasi.

Hei!
Eks ta õige ole küll et ka kõige kannatlikumad hakkavad juba veidi nihelema - ma olen hirmus loru koodi kirjutaja. Ja veebilehte pole ka ammu täiendanud. Hetkel saab õnneks osa süüd kuumuse kaela ajada
Nagu eelnevas mainisin, on kontrolleri koodist puudu veel menüüd ja GSMi osa (viimane on poolik). Eks ma kirjutan ikka edasi.
Seni tehtu on saadaval siin: http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/aqua_5.zip (ca. 10Mb)
Siin on skeemid, montaažijoonised (Eagle formaadis ja ka piltidena), koodiprojekt MPLABi jaoks (kõigile plaatidele) ja pilt prototüübist.
Põhiplaadi võib valmis teha (ekraani panin suurema ja riputasin juhtmete otsa, muidu ok). Analoogosa plaati pole enamikul vaja - see mõõdab eriti kallite anduritega. Läks vaja ühe teise projekti jaoks. Põhilised analoogsuurused mõõdab peaplaat ise - temperatuur (anduriks DS18S20) ja ka veehulga.
Sideplaati pole ilmselt ka enamikul vaja. Vähemasti GSM modemit mitte. Peaplaat töötab ka ilma temata, vaid konfifailis (aquakonf.inc) tuleb see ära mainida. Saab ka nii et nt. GSM puudub aga LAN on või vastupidi. Täpselt nii nagu keegi soovib.
Kui asja valmis saan, kirjutan põhjalikuma juhendi. Esialgu..peab igaüks ise pusima.
Rõhutan, et viidatud arhiivifailis on koodi HETKE seis, MITTE valmis asi !

PS/1. Kui teete koodi muudatusi, saatke need mulle ka.
PS/2. Igasugu öirodirektiivde kohaselt: kogu projekt on "as is" ja mina ei garanteeri mitte kui midagi. Eriti seda, et ta ka õigesti töötaks või üldse töötaks. Tegelikult on see hirmus asi ja tapab kohe - hoia eemale !!!

Mina küll tahaks.

____ Felch __________
Veel huvitundjaid:
- Tanya
_ RyDos
- Amigone
- Jaantat
- Tommike
- Magi
- Posija