foorum.akvarist.ee

Irw Te tehnikud suudate asja ikka keeruliseks ajada
Tegelikult käpik, mul sellist asja ongi vaja, mis ainult on/off lülituks mingil kraadil. Üldjuhul kasutan venti 3V peal ja sellest piisab. Kui peaks juhutma, et näen, et väheks jääb saan adapteril lihtsalt võimsuse suuremaks lükata...

Aga ma ootan su skeemi huviga Võibolla tõesti on see sama lihtne ja palju kasulikum kasutada...
Aga seal on jälle see protsessor sees, mida ma üritasin välida (tundub hirmus)

Aga siiski, jään skeemi ootama

_________________
325 liitrit vett

Skeem olemas ja kontrollitud. Töötab täpselt nii, nagu eelmises postituses oletasin.



Kasutatud kaheksajalgne jubin ei ole protsessor, see chip on vana nagu maakera ja seal sees ei ole ka midagi, võrreldes protsessoriga. Kui enam-vähem õigesti ühendada, hakkab kohe tööle. Seda läbi kõrvetada on küllalt raske, karta ei ole vaja.

Skeem näeb materialiseerunud kujul välja selline:



Kasutasin aluseks lihtsat makettplaati, kuna ei teadnud, mis saab või kuhu areneb. Võib niisama ämblikuks ka tinutada, plaadi peal on mugavam.

Termoanduri ehitus:



Attak liim ja peale topelt termokahanev isolatsioon. Andur peab olema veekindel. Kui vee temp. mõõta läbi klaasi akva välisküljelt, siis võib ka niisama lahtine ühendus olla.

valmis andur:




plaadi tagumine pool. enamus ühendusi detailidega samal poolel, lihtsam jälgida ja ühendusi kontrollida:




asjanduse testimine, esiplaanil "Edisoni termos"




Plaadi külge tuleb kokku 3 juhet (adapter, andur, ventilaator)



Viimasena lisasin skeemile valgustundliku elemendi, mis on ka skeemi kõige kulukam detail (eek 40 kadus kui mutiauku ja kasu umbes samapalju, aga äärmiselt huvitav sai) Suure tõenäosusega on kasulikud asjad harva huvitavad ja nii ei olnud palju valida. Väga väike jubin 4,5mm läbimõõt, kadus mitu korda ära enne kui kohale sai:


Selle pildi juures tänud Ecolog´le kelle makrotoru oli proovimiseks ja sain teada, et tehnika üksi ei tee pilti .

Fototakisti kinnitub otse plaadile. Sellise ehituse korral läheb plaat akva kaane alla mingis väikeses karbis ja fototakisti muudab ventilaatori töötamist akva valgustuse järgi. (kondentsi ärahoidmine sel ajal, kui valgus ei ole sisse lülitatud).

Selline ventilaatori juhtimise skeem on nüüd täiesti töötaval kujul olemas ja ei ole suurt vahet kas tinutada kokku kaks juhet või seline plaat, vajalikud oskused on samas mõõdus. Ise küsimus, kas ja kui vajalik oleks sel viisil akvaariumit jahutada ja kas selline vajadus tuleb ette kord aastas või harvem.

Töötav plaat erineb natuke sellest alguses viidatud skeemist. Skeemi peal on detaile natuke vähem kui töötaval plaadil, proovisin juppide hulga veel vähemaks saada, enam lihtsamalt ei ole võimalik, kui selliseid omadusi tahta. Hea skeem on see, millest midagi ära jätta ei ole võimalik.

Huvi katsetamiseks tuli just sellest, et kas lihtsa skeemiga saab anda ventilaatorile kiirusele "intelligentse" karakteristiku, nii et ventilaator leiaks ise paraja pöörlemiskiiruse vastavalt vee temperatuuri tõusule ja kompenseeriks paraja aurustumise kaudu väljast juurdetuleva soojushulga. Siin tundub, et toimib. Kiiruse muutus min-max toimub selle skeemiga umbes 1,5-2 kraadi üle etteseatud temp. minnes.

Protsessori peal ehitades oleks skeem ilmselt lihtsam, aga ventilaatori tarvis (need ju kõik erineva iseloomuga) paraja pingemuutuse tekitamine tundub sellise analoogskeemiga väiksem töö.

Termoanduriks sobib peaaegu iga takistusega andur, 2 detaili on siis vaja eraldi valida.

Tegelikult ma ei kujuta ette, kuhu jõuab ruumi õhuniiskus aurustumise kaudu akvat jahutades. Väikese kastiga ei tohiks probleemi olla. Kas keegi teab täpsemalt ?

_________________
430L

Ei ole jah nii keeruline kui enne tundus Hea töö!

Aga paar küsimus:
1. Mis asi on IC2.
2. Kas toitepinge võib olla 12V (on olemas selline adapter).
3. Kas saab kasutada põrandakütte andurit, mille takistus on 25k (25 kraadi juures), kas sel juhul muutuvad R2 ja R3 väärtused.
4. Kui fototakisti lihtsalt ära jätta, kas siis ülejäänud skeem ei muutu.

_________________
325 liitrit vett

1. IC2 on kolme otsaga toitepinge stabilisaator. See ei olegi siin skeemis väga vajalik, aga asi käib koos sellega natuke stabiilsemalt. Neid on olemas erineva väljundpingega ja valima peaks sellse, mille väljund oleks piisav vantilaatori maksimaalse vajaliku kiiruse jaoks. Tuleb arvestada, et kui minu antud skeemis on stabilisaator IC2 väljund 15V, siis ventilaatorile jõuab sellest maksimaalselt 12V (3V jääb kasutamata skeemi ülesehituse pärast).
15V stabilisaator on valitud sellepärast, et kasutasin suurt 120mm mõõduga 12V ventilaatorit, mis on natuke laisa pöörlemisega ja nii sain skeemi tööd paremini jälgida.

Täiesti ok on IC2 kasutada 12V väljundiga kivi, sellele sobib tavaline levinud 12v adapter, mis ilma koormuseta annab välja 15-16V. IC2 sisendile (toiteadapter) peaks tulema vähemalt 3-4v kõrgem pinge, kui väljundist saame, muidu stabiliseerimine ei toimi ja jupp on skeemis kasutu.


2. Toideks võib olla 12v adapter, aga mõõda üle, mis pinge sealt ilma koormuseta tegelikult välja tuleb. Siis pane koormuseks see ventilaator, mida kavatsed kasutada, kui palju väheneb ? Kui jääb 3v kõrgem valitud IC2 väljundist (ilmselt 12v)on ok. Kui langeb liiga palju, vali madalama väljundiga IC2 (9 või 10V siis jääb ventilaatori max kiirus ka väiksem).


3. 25k põrandakütte anduriga pane R3 20k (praegu 5k1). R2 jääb 10k. Ma ei tea, kas põrandakütte anduril takistus väheneb temp. tõusmisega ? Tavaliselt on nii, kontrolli igaks juhuks.


4. fototakisti (skeemile jäänud tähiseks R34) ärajätmisel võib ära võtta veel R12, kuigi hea tava järgi võiks transistoril baasitakisti olla. Muu osa kõik sama. min rpm reguleerimine (R11) on mõistlik alles jätta, sellega saab väga täpselt valida ventilaatori väikseima kiiruse kondentsi ärahoidmiseks. Lahtisel akval ei ole kaant ega kondentsi tekkimist selle all, siis saab palju tarbetut ära jätta:

Kui min rpm reguleerimist ja fototakistit ei taha (skeem töötab siis ainult temp sensori järgi), jätad ära R11 R12 R34 T4 ja T1 IC1 väljund 7 siis otse T3 baasile.



T3 mark on valitud juhuslikult. Sobib suvaline n-p-n transistor väikese lisajahutusega, selle vajadus näpuga tunda, et kõrvetama ei hakkaks, oleneb ventilaatori voolutarbest (võimsusest).

_________________
430L

Nii, peale mõningaid suvetoimetusi on asi jõudnud nii kaugele, et olemas on vajalikud vidinad ning nüüd oleks aeg neid kokku tinutama hakata.

Aga enne paar (huvitavat) küsimust targematele...
Nii valgusdioodil kui elektrolüüt kondensaatoril on üks jalg pikem ja teine lühem. Kudapidi see diood skeemi joota nüüd? Ja kiondensaatoril on kumb jalg + ja kumb jalg -?

_________________
325 liitrit vett

Kumbalgi on pikem jalg pluss. Enne lühemaks lõikamist muidugi... Valgusdioodil siis see, mis läheb positiivsemale skeemielemendile. Ehk dioodi sümbolis "kolmnurga" alus.