foorum.akvarist.ee

Heipa,

Kas väline CO2 reaktor, näiteks selline http://www.aqua-medic.de/freshwater/en/2/reactor%201000/ on kuidagi parem võrreldes lihtsalt CO2 välisfiltrisse juhtimisega?

Tervitades,
Tarmo

Loomulikult on etem, CO2 lahustatakse palju paremini ära. Lisaks sellele CO2 juhtimine kanisterfiltrisse toob kaasa samad probleemid mis õhu sattumine filtrisse - müra, mõned väidavad et see lausa kahjustab impellerit . Pole ka selge kuidas filtris elavad bakterid sellesse suhtuvad et neid gaasitatakse. Süütum lahendus oleks CO2 lisamine filtri väljavoolule, kuid siis selle efektiivsus on veelgi madalam. Selline reaktor millele viitad on ülimalt tervitatav just suurte kastide (üle tuhande liitri, täpset piiri on muidugi raske tõmmata - ka 500 liitri juures hakkab pisematest riistadest nappima) juures, väiksemates kastides saab ka lihtsamate riistapuudega hakkama.

Kas teoreetiliselt lahustub kogu co2 seal reaktoris ja reaktor ühendatakse mingi väiksema välisfiltri väljavoolu vooliku vahele? Väiksemale filtrile viitab vooliku mõõt 16/12.
Küsin lahustumise kohta sellepärast, et mulle ei meeldiks kui peenikesed mullid paiskuksid filtrite väljavoolust ja paiskuksid akvasse hõljuma.
Mille poolest on suures akvas (980 l minu puhul) kõne all oleva seadme eelis võrreldes akvasse pandava spiraalreaktoriga (peale selle, et akvas oleks soovitavalt vähem kola)?

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Kui vaadata selle reaktori manuali siis ta tahab saada sisse vett vähemalt 1.000 l tunnis, ükskõik kas see tuleb kanisterfiltri väljavoolust või eraldi pumbast. Kas just 100% lahustub on raske öelda, kuid sinnakanti küll.

Kola osas - see ju kah suht suur asi, ükskõik kas akvasse või väljapoole akvat panduna. Eelis on ikkagi see et CO2 lahustatakse väga efektiivselt ära. Mul oli kasutusel JBL spiraalreaktor koos mitme pikendusega, ikkagi jäi päris suur osa gaasi lahustamata.

Ja-jaa. Kui 1000L siis on asi imelik, et voolikuliited on suht peenikesed. Võimsale filtrile ei tehakski seda takistuseks vahele panna. Asi on ahvatlev. aga eeldab eraldi pumpa siiski.

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Mul selline reaktor JBL CristalProfi250 filtri vahel väljavoolu otsa peal.
Kuna mul kast alla 150L, siis ma takistuse üle väga pead ei vaevanud.
Asja positiivne külg on kindlasti see, et CO2 lahustub reaktoris 100% ära ja seega saan enda ballooni sisu efektiivsemalt kasutada.

Kui nüüd teoreetilistesse arutlustesse laskuda, siis kuna sisse- ja väljavool on küllaltki väikese pikkusega, saab reaktori kogutaksitust vähendada, paigaldades nende otsa jämedamad voolikud (liimisin otstele silikooniga laiendused, mille peale käib ca. 15 mm siseläbimõõduga voolik - mul akva põhjas jämedamad läbiviigud ja see dikteeris vooliku läbimõõdu).
Pallide väljavõtmine takistuse vähendamiseks pole hea mõte, kuna pallid omavad olulist rolli CO2 lahustamisel reaktoris ja pealegi - olles veest kergemad, hakkavad pallid veerema ja kolisema, kui neile selleks vaba ruumi anda.

Seega - reaktori ühendamine filtri otsa on täiesti teostatav, samas kui eraldi pumba paigaldamine on küllaltki hea lahendus suurema akva korral või juhul, kui filtri võimsust tahetakse maksimaalselt ära kasutada. Siiski oleks hea sel juhul leida variant, kus reaktorisse läheb võimalikult puhas vesi ja reaktor asub võimalikult pimedas, et vältida setete ja vetikate kogunemist sellesse.

Minul on ka sedasorti reaktor...tegin ise, moosipurgist . Co2 lahustumine on tõepoolest 100%, seda on selgelt näha, kuidas vesi läbi co2 "padja" voolab. Ja flöödist tulevas vees otseseid mulle (mitte lahustunud co2) näha pole, siis ei jäägi gaasil midagi muud üle kui vees ära lahustuda.

haun väikest plaani teha just selline reaktor nagu Aqua-Medic'ul. Siit siis ka küsimus...kas keegi on eestis poodides näinud või äkki on kellegil jagada neid ägedaid palle. Muidugi võib nende pallide asemel ka mingit muud poorset materjali kasutada (keramsiit näiteks, nagu mul hetkel kasutuses) aga need spets pallid tunduvad väga spetsid ja õiged asjad reaktorisse.

_________________
15l Nano

Kas on mingit rusikareeglit kuidas pumba võimsus (l/min) ja torude läbimõõt omavahel seotud on? Ilmselt on nagu ikka akvaristikas täpne vastus - "see sõltub ..." aga mingid väga jämedad piirid võiks ehk olla?

Konkreetne küsimus oleks siis selles, kas 40 l/min pumbaga välisfiltrile kannatab selle jupstüki vahele panna või ei ole 12/16 voolik vahepeal enam hea mõte? Hetkel on suurem osa voolikutest 16/22.

Tervitades,
Tarmo

bioballid. kuskil mul on kotitäis.
aga co2 reaktorisse need küll vajalikud pole. ainult takistavad vee vaba voolu. kui lihtsalt mullidena ei taha co2't reaktorisse lasta, siis kasuta parem õhukivi reaktoris oleva co2 vooliku otsal.

ise kasutasin vedelema jäänud eheimi 'õhukivi' ja lihtsaid kanalisatsiooni toru juppe.

Väline reaktor on igas mõttes hea asi - asub kastist väljaspool, ei vaja mingit hooldust, lahustab co2 100%.

Proovisin välise reaktoriga vett aereerida, ühendasin reaktori külge õhupumba ja toimib küll. See ei ole kindlasti päris sama, mis veepinna liigutamine või mullide vette puhumine, sest reaktoris lahustub ära kogu sissepumbatud õhk kogu koostisega , "normaalsel" aereerimisel käib gaasivahetus aga mõlemas suunas (midagi eraldub veest ja samal ajal seob vesi endaba õhus leiduvaid komponente).

Arvan, et see suur Aqua Medicu reaktor on mõeldud välisiltri väljundisse nii, reaktori jaoks on tehtud kahe kolmikuga (http://www.aquaristikshop.com/cgi-bin/neu/webshop.pl?f=NR&c=400599&t=temartic_e&userid=8dYXsZNgiVpIXocjr5tbh2XLCflbC8Wc8Bs) eraldi väiksema läbimõõduga haru, milles siis vesi liigub paar korda vähem kui peaharus. co2 lahustub nii kiiresti, et eraldi pumpa ei ole vist vaja. Kui otse läbi reaktori 1500L/h ajada (1000L kastis vähemalt nii palju võiks olla), hakkab reaktor vooluhulka piirama, kuigi mitte väga, sest need peenema mõõduga reaktori otsad on küllalt lühikesed ja vesi liigub neis kiiremini kui voolikus.

Tsentrifugaalpumbad, mis akvaariumitehnikas kasutatakse, jõuavad väljundi poole rõhku tekitada küll (erinevalt sisendi poolest otsast, mis ei kannata mingit piiramist, tootlikkus hakkab kohe vähenema). Enamus välisfiltreid on sellise ehitusega, et pumpa koormatakse just sisendi poolt (et kanistri sees oleks alarõhk, et pump filtreeritava sodiga kokku ei puutuks-filtrimaterjalid asuvad enne pumpa. ) Siin tekibki olukord, et kogu filtri tootlikkus ongi juba sisendi poole peal piiratud, asja konstruktsioon on selline. Kui nüüd väljundit natuke piirata, see ei mõjuta vee voolu eriti palju. Filtrisse sissetulevasse voolikusse sodi kogunemine vähendab veevoolu rohkem, kui sama asi väljundi pool. Siit saab teha olulise järelduse: Välisfiltri asukoht tuleks valida selline, et sissetulev ots oleks võimalikult lühike ja isegi läbimõõt võiks olla suurem kui ette nähtud.

Ilmselt on mõeldud et reaktor toidab siis 2000L kasti ja co2 tarbimine on ka väga metsik. 1000L/h selles reaktoris jõuab gaasi lahustada nii kiiresti et keegi peaks kogu aeg varuballooniga jooksma...

_________________
430L

Tänud, Käpik. Sul ikka pea lõikab! See kõrvale viimine on hea mõte ja saab ka teostatud. Tassike õlut on kindlasti pubis minu poolt kui kohtume.
Paigutangi filtri nii, et sissevool oleks võimalikult lühike. 2080-l on lausa kaks sissevoolu ja eks ma pean seda paigutuse asja natuke seedima. Igal juhul on see planeeritud läbi akva põhja ja võrreldes üle ääre toomisega on juba lühem tee.
Igal juhul proovin selle reaktori kusagilt hankida. Ehk on kellegil jäänud vedelema ja oleks müüa?

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Nüüd läheb materdamiseks ! Vaidlen oma eelmisele väitele otsustavalt vastu . Paljudest asjadest on jäänud ettekujutus, et tõepoolest peaks nii olema.
(osadel pumpadel, kus sisend ja väljund on erineva mõõduga, sisend alati jämedam tehtud. Suurtel välisfiltritel kaks otsa sisse, üks välja. Proovisin just 3000L/h pumpa, see andis välja väga hullu veevoolu, sissetõmbe tugevus tundus päris kahvatu sellega võrreldes).

Pool päeva kahtlesin, et nagu saab nii olla ja nagu ei saa ka. Lõpuks võtsin vana välisfiltri ja pumpasin sellega vett vanni ühest otsast teise. Mõõtsin ära, kuidas sisendi/väljundi piiramine vooluhulka mõjutab. Ei ole tegelikult mingit vahet, kuspool takistus on. Lõpuks järeldus ainult selline, et voolikud peaksid olema võimalikult lühikesed. Vabandan segaduse pärast.

Eheim 2080 ühendamine saab toimuda ikka nii, et sissevõtu torud kasti otstes ja tagasivool keskel.

_________________
430L

Viitab kahestunud isiksusele.

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Plaanin ka seda purgi baasil reaktorit ehitada, kuid üks komponent jääb puudu. Ei leia sobivat peenikest metalltoru, mille kaudu CO2-e purki juhtida, mille otsa saaks gaasitoru pista. Või siis tagasivooluklapp - müüakse seda kusagil?

kahjuks ei leia hetkel pilti enda reaktorist aga tegin mina nii, et purgi kaane lihvisin karedaks (liivapaberiga. karedaks et liim paremini nakkuks), , tegin kaane sisse augud (3 auku, kaks filtri voolikutele ja ühe väiksema co2 sisselaskmiseks)panin läbiviigud paika (filtri voolikute jaoks sain need ehituspoest..mingid mustad veetorude ühendusmuhvid. Co2 jaoks siis tagasivooluklapi), panin sinna väbiviikude ümber metallrõnga (auto ratta koonuslaagri välimine saale...ilus läikiv metallrõngas.). Siis valasin metallrõnga epo liimi täis, nii et läbiviigud said ilusti kinni valatud.

Selle idee käis välja käpik...kunagi oli tal netis mingi pildiseeria kah üleval. Tema kasutas minuteada co2 sisselaskmise läbiviiguks raadio antenni toru (kroomitud vasktoru vms.)

_________________
15l Nano