foorum.akvarist.ee

Akvaariumihuviliste kohtumispaik


Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]



 [ 22 postitust ]  Eelmine  1, 2
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev Dets 09, 2007 12:44 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev Sept 30, 2007 10:50
Postitusi: 140
Asukoht: Saku vald
Nähtava valguse spekter on ca 380nm kuni 780nm. Taimedel on oma osa spektrist, mida suudavad kõige paremini kasutada kasvamiseks. Kõige kasulikumad on 420-480nm (violett-sinine) ja 600-680nm (oranzikas-punane. Sinine on taimedele vajalik paksuse jaoks, punane pikkuse jaoks.Sellist arvamust olen kohanud Saksa uurimustes ning sama meelt on ka Markku Varjo oma raamatus "100 akvaariokasvia".) Akvaristi kirjutas taimede ja valguse kohta 1/2003 numbris.

Kuna taimed suudavad efektiivselt kasutada teatud spektri osa, siis sellest hoolimata ei ole väga hea variant akvaariumi valgustamiseks spetsiaalne taimelamp. See kipub vetikat kasvatama liiga hästi. Siin võib olla oma osa vees valguse valikulisel imendumisel. Küll võib neid kasutada teiste lampidega koos. Tavalampidest kasvatavad kõige paremini taimi soojatoonilised täisvärvi lambid. Kuigi ise olen keskpäevaks lisanud juurde mingi vähe külmema valguse, et tekiks erksam "pilt". Ja taimedele tundub meeldivat. Samuti olen näinud, et kui ühel päeval nädalast jätta osa lampe süütamata, siis kasvavad taimed paremini. Seda ei oska seletada, kuid nii on see mujalgi.

_________________
Kalad since -84


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev Dets 09, 2007 12:58 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev Sept 30, 2007 10:50
Postitusi: 140
Asukoht: Saku vald
Tsiteeri:
algae may become a nuisance if the light source over the aquarium contains too much green and yellow-green light


Lihtsalt üks väljavõte Tropica artiklist valguse kohta.

_________________
Kalad since -84


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev Dets 11, 2007 01:05 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Dets 29, 2003 12:21
Postitusi: 5555
Pildid: 6
Asukoht: Harjumaa, Kangru
aix kirjutas:
Nähtava valguse spekter on ca 380nm kuni 780nm.

Enamasti loetakse küll nähtavaks 400-700nm, nii arvab ntx NASA, European Space Agency, howstuffworks, kui ka enamus muid allikaid. Kuid tõesti on ka selliseid allikaid mis pakuvad pisut erinevaid numbreid, alumist otsa kuni 450 nm (aga allapoole 400 nm pole trehvanud nägema) ja ülemist lausa kuni 800 nm.
aix kirjutas:
Taimedel on oma osa spektrist, mida suudavad kõige paremini kasutada kasvamiseks. Kõige kasulikumad on 420-480nm (violett-sinine) ja 600-680nm (oranzikas-punane.
Need numbrid pole ka absoluutsed, parema ettekujutuse annab pilt: http://academic.kellogg.cc.mi.us/herbra ... etabo5.jpg
aix kirjutas:
Sinine on taimedele vajalik paksuse jaoks, punane pikkuse jaoks.Sellist arvamust olen kohanud Saksa uurimustes ning sama meelt on ka Markku Varjo oma raamatus "100 akvaariokasvia".) Akvaristi kirjutas taimede ja valguse kohta 1/2003 numbris.
Seda pikkuse-paksuse juttu netis kahjuks küll ei näinud, küll on praktikud väitnud et ntx sinine soosib vegetatiivset kasvu ning punane õitsemist ja tärkamist.
Uurisin asja veidi põhjalikumalt, huvi peaks pakkuma tegelikult sellised märksõnad nagu photoperiodism , phytochrome, cryptochrome.
Cryptochrome all mõistetakse taimede retseptoreid sinisele valgusele, phytochrome all aga retseptoreid punasele valgusele. Fotoperiodismi all aga räägitakse organismide (taimede) füsioloogilisest reageerimisest öö ja päeva pikkusele. On taimi mis õitsevad ainult siis kui on lühike päev, samuti on taimi mis õitsevad vaid siis kui on pikk päev. Punase valguse retseptorite abil reguleerivad taimed ntx õitsemise aega, lehtede kuju, suurust, seemnete tärkamist jpms. Sinine valgus mõjutab loomulikult samuti taime, sealhulgas siis kasvu suund, klorofülli tootmine, lehtedel õhulõhede avamine jms. Huvitav on muide see et spektri osa 700 ja 800 nm vahel (inglise keeles far-red, asub punase ja infrapunase vahel, mõned allikad pakuvad et täpselt 730 nm) toimib taimede jaoks lülitina mis stoppab mitmed protsessid - kuna päikeseloojangu ajal valgus läheb aina punasemaks siis on umbes nii et päike läheb looja ja lülitab lahkudes taimed välja. :)
aix kirjutas:
Kuna taimed suudavad efektiivselt kasutada teatud spektri osa, siis sellest hoolimata ei ole väga hea variant akvaariumi valgustamiseks spetsiaalne taimelamp. See kipub vetikat kasvatama liiga hästi. Siin võib olla oma osa vees valguse valikulisel imendumisel. Küll võib neid kasutada teiste lampidega koos.

Soovitusega kasutada spets taimekasvatuse toru koos teiste torudega olen päri, kuid mitte põhjendustega. Valgus ei imendu ning taimelamp ei kasvata vetikat. Lihtsalt kui taimedel jääb mingi osa spektrist puudu siis neil kõik protsessid ei toimi nii nagu vaja. Peale selle tundub taimekasvatuse toru valgus silmale üsna ebardlik, silmailu on aga akvaariumi juures üsna oluline.
aix kirjutas:
Tavalampidest kasvatavad kõige paremini taimi soojatoonilised täisvärvi lambid. Kuigi ise olen keskpäevaks lisanud juurde mingi vähe külmema valguse, et tekiks erksam "pilt". Ja taimedele tundub meeldivat. Samuti olen näinud, et kui ühel päeval nädalast jätta osa lampe süütamata, siis kasvavad taimed paremini. Seda ei oska seletada, kuid nii on see mujalgi.

Soovitaks nn. Daylight torusid mille puhul on valgus võimalikult lähedane päikesevalgusele ning hea CRI (värviedastus) - 865, 965, 860.
Mõtlesin vahelduseks Aquarellet proovida, veendusin aga täna et 54W T5 torusid saab vaid Osramilt, Philips nii pikki torusid ei teegi. :( Tuleb jälle Megaluumenit külastada. Huvitav, ega äkki ka Sylvania tee sobivaid 54W T5 torusid?


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev Dets 15, 2007 01:45 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev Sept 30, 2007 10:50
Postitusi: 140
Asukoht: Saku vald
Õige jutt. Ainult olen siiski arvamusel, et valgusespekter imendub erinevalt. Minu teada imendub punane otse väga kergesti ning sinine ulatub kõige kaugemale. Seetõttu mida sügavamale vette kiigatada, seda sinisem seal on. Ja samade lampidega on värvid erinevates akvades mul küll veidi erinevad. Turba ja tammekoorega diskuste juures on veidi kollakam, sama lamp ilma lisanditeta jätab sinisema varjundi. turvas ise värvib vett ja see kindlasti põhjustab ka ilmingu. Kuid, peegeldub ju see osa, mis ei imendu, seega peaks seal olema ju vahe imendumisel. Või mitte...

Just seda puudujäämist mõeldaksegi "vetika kasvatamise" all.

_________________
Kalad since -84


Viimati muutis aix, Laupäev Dets 15, 2007 02:16, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev Dets 15, 2007 02:13 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev Sept 30, 2007 10:50
Postitusi: 140
Asukoht: Saku vald
Mul on küll Sylvania torud 54W T5, tundub, et on olemas. 6000K ja üsna hästi on toiminud. Pilt on ka kena ja tasakaalus silmale.

_________________
Kalad since -84


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev Dets 15, 2007 02:59 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Dets 29, 2003 12:21
Postitusi: 5555
Pildid: 6
Asukoht: Harjumaa, Kangru
aix kirjutas:
Õige jutt. Ainult olen siiski arvamusel, et valgusespekter imendub erinevalt. Minu teada imendub punane otse väga kergesti ning sinine ulatub kõige kaugemale. Seetõttu mida sügavamale vette kiigatada, seda sinisem seal on.

Just seda puudujäämist mõeldaksegi "vetika kasvatamise" all.

Vihjasin sellele et kasutad vale terminit - kuhugi imendumisest on kohane rääkida vedeliku puhul, valguse korral räägime ikka neeldumisest.
Selles suhtes et suurema lainepikkusega (punane) valgus neeldub rohkem kui väiksema lainepikkusega (sinine) on Sul muidugi õigus, seepärast ka ookeanis vesi paistab sukeldujale sinine. On aga üks oluline nüanss - kui sügaval seda mõju on märgata? Paistab et punane valgus kipub lõplikult ära kaduma kuskil 19 meetri kandis. Teise allika pakutud diagrammilt näeme et 1 m sügavusel on juba sinise kerge domineerimine näha, 0,1 m peal aga pole mõju märgatav. Akva sügavus on kuskil vahepeal. Kindlasti sõltub neeldumise effekt ka sellest kui läbipaistev on vesi - ntx turba mõjul pruunikas vesi on midagi muud kui lihtsalt läbipaistev vesi. Kui mahti saan katsun asjas pisut rohkem selgust saada.
Kust need Sylvania torud hankisid, kas SLO-st? Oli neid vaja eraldi tellida või olid lausa letis?


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev Dets 15, 2007 05:50 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev Sept 30, 2007 10:50
Postitusi: 140
Asukoht: Saku vald
Sylvania torud sain endale Kalakesest. Kuid ma ei tea, kas neid on seal ka eraldi müüa, mina ostsin koos kaanega. Terminoloogia osas on sul eeldatavasti õigus. :)

_________________
Kalad since -84


Üles
 [ 22 postitust ]  Eelmine  1, 2

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

PHPBB Archiver