foorum.akvarist.ee

Mõnda pilti ei viitsi teha? Vetikad on erinevad, nagu ka nende tõrjumise meetodid. Üsna suure tõenäösusega on aga vetikate ilmumise põhjuseks probleemid toitainetega.

Minul on siiani mõned habeme tuustid siin-seal akva nurgas.
Vahepeal vohas hoolega ja siis tõmbas tagasi.
Lõpuks avastasin, et kõige otsesemalt on selle vetika tekkimine ja kadumine seotud korrektse toitmisega - nagu liiga palju/hooletult toidan, nii algab vetika rünnak.
Mõistlik toitmine + regulaarne vee vahetus ja mina küll väga suurt vetika häda ei kurda. Veidi vetikat on minu hinnangul igati normaalne.

PS! Miks Sa seda vett 3 päeva eraldi hoiad? Ja mida paganat Sa sinna sisse segad?

Agur

Habevetikas, nagu teda kutsutakse, on siinkohal kahjuks vetikas, millest lahtisaamiseks ei piisa ka lühiajalisest keetmisest. Kuna endal ema aastakümneid akvaariumitega tegelenud ja antud asja perfektselt jagab, tean, et habevetikast lahtisaamise ainus võimalus on akvaariumi tühjakstegemine(kõikide vahendite, mis akvas olnud on pikaajaline keetmine) ning akva pesemine soodaga(ja seda kohe tõesti korralikult tehes). Inimesed, kellel akva veel uus ning habevetikat sees pole olge ettevaatlikud sissetoodavate taimedega. Habevetikast lahti enam ei saa. See võib näiliselt kaduda kuid mingi aja möödudes taas vohama hakata. Teiste vetikate vastu leidub alati ravim, kuid habe on see millest lahti ei saa! Enne surevad taimed, kui lõpuks sellest lahti saab. Keda aga see karv akvaariumis ei häiri(või selle kasvamahakkamine periooditi), see lasku samas vaimus edasi. Ise eelistan siiski kindlustunnet, et minu akvas seda habevetikat pole, vastasel juhul taas kõik otsast peale.

Kasutajalt Lauri saadud taimed olin ka kahjuks selletõttu sunnitud ära andma sugulase akvasse, keda habeme olemasolu ei häirinud. Taimed olid muidu väga head ning väga kahju oli neid ära anda, kuid midagi muud polnud teha kahjuks.


Kõike paremat,

hingepoiss

Bla-bla-bla. Kahju et mul polnud fotokat siis kui sain juurika koos Anubiase suure puhmaga. Saamise hetkel oli ta paksult habevetikaga kaetud, praegu pole habevetikast jälgegi. Mingit keetmist ega muud sarnast kino pole teinud, toomise järel sai korra klooritatud ning vanu lehti millest polnud enam asja ära võetud. Kohe uude mullapõhjaga akvasse, hilisem tulemus on siin: /404.html
Ma ei karda ka praegu mis iganes vetikaga taimi oma akvasse torgata, küll teen toodud taimedele mõnikord kerge kaaliumpermanganaadivanni vältimaks kalahaiguste sissetoomist.
Kellel on vetikafoobia võib taimi peale toomist vannitada kloorilahuses 1/19 (sinine ACE), nõrgemad taimed paar-kolmkümmend sekundit, tugevamad nagu ntx Anubias 2-3 minutit. Paljud taimed viskavad peale seda lehed maha kuid hiljem ajavad juurikast uued lehed. Sellist töötlemist vetikad reeglina üle ei ela, prügitigude munad ka mitte, kalahaigustest rääkimata.
Vetika spoore täielikult vältida ei õnnestu nagunii. See kui vetikad vohama hakkavad näitab et akvas on midagi käest lastud.

Rein, Sa võid ju jääda kindlaks endale ja arvata, et suudad antud vetikast jagu saada, kuid mine Reti poodi ja Retis ütleb Sulle müüja täpselt sama. Vetika alge jääb siiski alles olgugi et vetikas ise võib olla mitteaktiivne. Avaldub hiljem ja võimalik et hoopis mujal kui ta ennist oli. Aga ok, see selleks, igalühel oma tõekspidamised. Mina eelistan hoiduda selle musta habemega kokkupuutumisest. Ära pikka viha pea

hingepoiss

Mis vihast siin räägid ma ei mõista. On teada fakt et vetikate spoore täielikult vältida nagunii ei õnnestu. Jah, minu akvades on päris kindlasti mitmesuguste vetikate spoorid, sealhulgas ka habevetikad ja Staghorn. See ei tähenda aga et see valmistaks mulle probleeme, mingeid vetikapuhanguid pole ammu olnud.
Algusaegadel põdesin ka ise vetikafoobiat ja klooritasin kõiki taimi, õnneks olen sellest üle saanud. Tõsi, habevetikas on üks tüütumaid ja algajal on sellest parem hoiduda, samas kes annab garantii et kui mis iganes taimi akvasse tood ei saa kaasa vetika spoore? Klooritamine on pea ainus viis seda vältida - taimede ruineerimise hinnaga. Samas võid vetikad kaasa saada ka kaladega, tigudega jne. Neid Sa ju ei kloorita, eks?
OK, et minust valesti aru ei saadaks pisut selgitan mida mõtlen mõistliku käitumise all. Loomulikult pole mõistlik vetikasse kasvanud taimede otse akvasse torkamine. Taimi ostes tasub need üle vaadata, samas kui taim on paksult vetikas siis pole see veel põhjus ostmata jätmiseks - müüjaga õnnestub enamasti sel juhul hind kõvasti alla tingida. Peale kloorivanni läbimist nõrgemad taimed enamasti viskavad lehed maha (vetikas lehed tuleks ise eemaldada), halvemal juhul on ka taim nätsus kuid enamasti mingi aja pärast tuleb juurest uus taim.
Kui taimel on vaid mõni leht vetikaga kaetud siis tegelikult piisab ka nende lehtede eemaldamisest, kui aga kartus suur võib ka siis taime klooritada.
Ka igati kobedate taimede soetamisel on aga mõistlik esmalt vannitada taime õrnlillas kaaliumpermanganaadi lahuses et vältida haiguste toomist akvasse.
Kui aga akvas vetikas möllab siis pole see küll mingi põhjus paanikaks ega keetmisprotseduurideks, sellest vabanemine võib nõuda aega ning olukorras selguse saamist kuid pole midagi võimatut.

Mnjah, see must habevetikas on ikka üks kurjam küll. Ise siis see kes üritab koos sellega elada. Ühte akvaariumi ta sisse tungis ja alguses hullu muret põhjustas ja plaanis oligi kõik minema kupatada aga "veel ei raatsi" võttis võimust ja sai ikka proovitud ilma. Hetkel ei kahetse, olles oma vohamised vohanud, tõmbas ta ennast tagasi ja laseb siiani rõõmsalt elada. Siin seal mingi tutike hooti annab märku, et on akvaariumi elanike nimekirjas aga ilma peenema uurimiseta nagu tähele ei panegi. Taimi eriti ei rõhu ja kaladel on sellest kama kaks, nii et oma rinnal teda soojendan nagu väikest metsaussi. Enda südametunnistuse ja teiste huvides sellest akvast teistele taimi levitanud pole.

_________________
Igasugu sabalised.

mina olen asja paika saanud valgustusreezhiimiga. Vetikast muidugi lahti 100% ei saagi...a samas ta ei voha ka. Miski kuu või kaks võttis aega erinevate rezhiimde proovimine (millal valgustus sisse ja millal välja). Praeguse programmkella seadistusega:

- Lamp sisse hommikul kell 0700,
- uuesti välja kusagil kell 1100
- siis sisse jälle kui pimedamaks hakkab minema, kusagil 1600
- välja jälle 2300

Selline rezhiim on nagu vetikad kontrolli all hoidnud ning taimed ka ei kurda, kasvavad kui elukad, peab pügama hakkama varsti. Ilmselt suvepoole tuleb seda valgustuse tsüklit veel lühendada, kuna päike nagu mölakas aknast sisse hakkab paistma.

_________________
240L kuldkalu, Flying Foxe, OTO- sid ja miskeid sägalisi

Kas vetika elutegevus olenes rohkem kogu valgustatud aja (hommik+õhtu) või vahepealse pimeda aja kestusest? Jagatud valgustuse aeg pidavat vetikat tagasi hoidma küll. Samas on seda raske täpselt öelda, muud parameetrid võivad ka muutuda vahepeal. Mul viimase aasta jooksul olnud 2+4+8 tundi (paus 4 tundi). Peaks valguse ajad võrdsemaks seadma võib-olla? Akvaariumi tasakaal peab vist väga hea olema, et erinevust näha.

Must habevetikas on vintske sell. Tegin akvas valgusega katset (halogeenvalgus väikesele pinnale, nii 20W /1dm2. Taimed ei arvanud midagi, habemiku sain kasvama. Alguses oli huvitav, ei ole enne näinud, uus asi. Kasvas vaikselt ülespoole, elas ühe taime peal. Siis äkki pani mööda põhja minema, väga kiiresti käis see. Valgus ära, veetestid, kõik normaalne, ei midagi, levis pidurdamatult. Nagu oleks mingist kriitilisest punktist üle läinud, kasvas üle pea.

Tegin akvaariumile "restardi", see oli kavas juba enne. Uus pinnas, täielik pesu, kõik visuaalselt puhtaks. Mingit desinfitseerimist ei teinud, 1/2 vana vett tagasi, välisfiltri sisu jäi endine, bakterid alles.
Alles jäi ka kogu selle vetika nähtamatu osa, spoorid. Vee koostise vaatasin kohe alguses üle, niipalju kui testidega võimalik. Valgust andsin esimesel nädalal 2-3 h ööpäevas. 1.nädala lõpus ilmusid esimesed väikesed vetikatuustid. 2.nädalal valgust 5h, taimed hakkavad kasvama, vetikas ei kasva suuremaks. Tingimused ei ole vetikale soodsad, paistab, et kogu jama ei kordu.

Mul ei ole habevetika küsimust enne olnud. Huvitav kogemus. Leidsin ühe mahuka ja tõepärase kirjelduse habevetkast vabanemiseks. Seda tuleks lähemalt uurida, võib olla abiks, kui teistmoodi ei saa.
Siin nagu öeldakse, Seachem Flourish Excel-i mõistlikul kasutamisel saab habevetika "läbi põletada". Iva on selles, et Flourich Excel ei ole vetikakeemia. Protsess ei ole täiuslik aga näib hea.

Põhimõte, et taimed-vetikad tasakaal korras oleks, on ikkagi kõige parem .

Uue akv. käivitamisest (see ka vetika tekkimise küsimus) venekeelselt lehelt:http://www.aqa.ru/forum/redirect.php?http://linago.hotmail.ru/text/2.htm

_________________
430L

Päris hea jutt oli akva käivitamisest (kes linki tahab salvestada võiks ikka http://linago.hotmail.ru/text/3.htm kasutada, mine tea kaua see ümbersuunamine töötab), eks tulevikus saab proovida kui hästi selline meetod lühendatud valgustusajaga toimib.
Kellel vetikas möllab soovitaks siiski proovida JBL Bioferm-i või JBL Humolon-i, isegi kui sellest kasu pole siis erinevalt vetikavastasest keemiast (a'la JBL Algol) nad ei tee kahju ei akva elanikele ega taimedele. Loomulikult peaks akva vee näidud jonksus olema et seda oleks mõtet pruukida. Korras akvas kaovad vetikad ise ära (ise läbi elatud habevetikasse mähkunud Anubiase puhma akvasse panekul), nagu öeldud ma ei karda vetikaga taimi oma akvasse torgata.

JBL Biofermi proovisin, nähtavat tulemust ei olnud. Asi võis olla akvaariumi üldiselt kehvas olukorras ja enda teadmatuses. Sellised ohutud vahendid ei saagi äkilist muutust tuua, toimivad rahulikult koos ülejäänud värgiga, imet ei juhtu. Kui vetikas juba pinda käib, ei ole abi. Proovin uuesti, akvaarium hetkel väga väikese vetikaga ja stabiilne.

_________________
430L

Kiiret muutust tõesti pole loota, kuid ntx Sten sai Humoloni abiga paari nädalaga habevetikast lahti. Võimalik muidugi et muud muutused mis ta samal ajal läbi viis kiirendasid seda protsessi.