foorum.akvarist.ee

See on ikka tunduvalt odavam, kui Seachem Flourish Excel.
Kas ka tunduvalt ohutum või on nad sama riskantsed?

_________________
180l- 5 ancistrus 1 albiino, 6 Corydas Aeneus, 7 kribensis,gupid
60l- Hemichromis Lifalili maimudega

Minuarust maksis ca 3€/l ja oli seda 1l ja 5l anumas

Seachemi Exel pole üldse ohtlik kui õigesti doseerida. Ise ma doseerisin isegi topelt koguse, ei mõjunud tapvalt krevettidele. Ennem ma muidugi nö. harjutasin neid kogusega, tõstsin järk-järgult.
Aga oma akvasse sain ka selle vetika pärmiga jamades.

Mul on nüüd ka viimasel ajal igasugu vetikaid siginenud, nii rohelisi klaasi ja taimede külge kui ka vahepeal habevetikat. Minu meelest just talveperioodil tahavad need tulla, kui taimed saavad vist aru, et nüüd ei ole vaja kasvada ja puhastusega läheb liiga palju taimi välja ja siis algab vetikate periood. Kunagi oli liiga palju tigusid, siis sain nendest teatud kala abil lahti ja nüüd on siis vetikate probleem. Nüüd üritan tigusid taasasustada suuremasse akvaariumisse, mida väikses ette olen kasvatanud. Samuti lisan taimi, kuid ilmselt vetikad eritavad mingit mürki vette, mis peatab taimede kasvu. Uus taim ei hakka mitte kasvama vaid pigem kattuma vetikaga ja mädanema. Tigude paljunemine ei taha nüüd ka vedu võtta, kuna ühe munakookoni klaasi pealt sõi ilmselt Ancistrus või mõni muu kala ära. Nii et ka tigusid peab ette kasvatama teises akvas. Huvitav, et Ancistruse koopa ümbruses on kivid vetikatest puhtad, ilmselt nii palju ta jõuab ära süüa. Kolm valguseta päeva võtsid vetika kontrolli alla aga ei hävitanud ära. Mulle meeldivad bioloogilised võtted probleemide lahendamiseks ja mingite mürkidega ei tahaks jamada. Nii et ootan tigude paljunemist ja ettekasvatamist või mujalt sissetoomist. Veevahetused ilmselt ka aitavad.

Kas keegi teab, mis kalad veel peale Ancistruse vetikat armastavad?

Kui vetikas akvasse sisse murrab siis on ikka suht raske seda kontrolli alla saada. Kohati on mul endal tunne ja kogemus et vetikaga võitlemine on selline "mission impossible" ettevõtmine. Osavad ja nobenäppudest taimekasvatajad ütlevad siin et kui akva taimi ääreni täis panna et siis kaob ka vetikas. Mina ise ei oska taimi kasvatada. Enamus taimi meie akvas mädaneb ja sureb. Alguses on taimed ilusad ja elujõulised kuid seda silmailu pole kauaks. Lõpptulemusena laksib vetikas taimed ikkagi surnuks. Vetikatega võitlemise puhul on keemia (oi kuidas mulle see keemia alguses ei meeldinud!) tunduvalt tõhusam kui bioloogilised vaenlased. Kui akvas igat sorti vetikas oksad laiali ajab ja ringi laiutab siis kui palju see pisku kalake seda vetikat ikka ära jõuab süüa.

Omal ajal oli meil akvas 2tk väikest Antsu ja need sõid tõesti juurikatelt kogu habevetika. Raspeldasid juurikad lausa läikima. Veel sööb vetikat Sae, Oto, Sewellia. Selgrootutest on tublid vetikasööjad Amano krevetid. Julged ja vahvad tegelased.

Samas mõjutavad vetika kasvu teisedki mõjufaktorid: kalade arvukus, ületoitmine, valgustus, sifoonimine, veevahetused jne.

Muuseas veevahetustega on nii et tõesti on hea kui teha iganädalaselt suuri veevahetusi kuid paraku need veevahetused vetikast ei päästa. Näiteks on meil akvas olnud nii et kuigi teed 60-70% veevahetuse siis 2-päeva möödudes on haisev rohevetikas rõõmsalt uuesti platsis.
Minu meelest on üks kõige jõledamiad vetikaliike (tegelikult ei pidanudki olema vetikas!) mürkroheline haisev Cyanobacteria. Hais on tõesti märkimisväärselt meeldejääv! Seda jäledat rohevetikat ei söö akvas ükski elusorganism. Lühikese ajaga võib see rohevetikas okupeerida kogu akva. Taimed sellele invasioonile vastu ei suud aseista. Nukker pilt. Cyanobacteria't tapab ainult keemia.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

mardike1 see keemia ei ole mitte mürk vaid põhimõtteliselt toit taimedele. Nagu sinu jutust arusaan on just sinul seda vaja kui taimed ei kasva ja vetikas vohab.

Olen kasutanud seda kõigis akvades ja mitte vetikaga võitlemiseks, sest seda mul põhimõtteliselt ei ole, vaid just taimede kasvu kiirendamiseks.

Chemihyd Des'i olen tänaseks juba mõned nädalad kasutanud ning habevetika vastu on see väga hästi aidanud, lisaks soodustab see taimede kasvu. Kaladele ei paista see midagi tegevat - ma kuidagi ei suuda tõrjuda oma kalamaime eemale, kui süstlaga taimi pritsin. Siiani pole veel keegi (vähemalt visuaalsel vaatlusel) kannatada saanud.

olen juba aasta kasutanud vahendit easi carbo....nii oma krevetikas kui ka ühiselamus....ei mingit suremust....kõik on hästi.

_________________
200L ühiselamu.54L krevettidele.25L antsu lasteaed!

Ma ei julgeks nii resoluutne olla. Lugesin kusagilt veebist, et räni-kardhein pidavat eritama tsüanobaktereid tõrjuvat ainet. Jumal teab, on see õige või mitte, kuid mina sain tsüanobakteritest lahti. Mul oli väike 25 l akva seda vastikut ollust paksult täis, nüüd on ta paksult täis räni-kardheina ja tsüanobakteritest pole jälgegi. Eksperiment polnud küll päris puhas, sest koos kardheinaga kolisid akvasse ka 2 keskmise suurusega õunakat. Algselt oli seal killertigude koloonia ja mõned echinodorused, mis tsüanobakteri all otsad andsid. Algul tuli küll päris palju tsüanobakterite kihiga kaetud kardheina välja visata, kuid see taim kasvab nii kiiresti, et ükski bakter ei jõua järele. Paari-kolme kuuga oli plats puhas. Ainult et kardheina peab endistviisi kord nädalas suuremal hulgal prügiämbrisse saatma...

_________________
325l skalaarid,pärlguraamid,tähn.kiiversägad,imisägad L411,harjasnina
96l neoonid,panda sägad