foorum.akvarist.ee

Akvaariumihuviliste kohtumispaik


Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]



 [ 32 postitust ]  Eelmine  1, 2, 3  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev Sept 23, 2004 07:49 
Akvarist

Liitunud: Pühapäev Aug 01, 2004 03:40
Postitusi: 107
Asukoht: võru
Mina ei kujutanud ette,et taimi saab nii sama kividel kasvatada. Kas tõesti teil isegi mingit liiva pole? Saan vist jälle targemaks.
Ja kive lähen ka Tartusse ostma,Äitäh teile!

_________________
385l
2 red parrot, 5 skalaari, 2 glyptoperichthys gibbiceps , 1 thoracatum(põhjakoristaja), 4 kuldkala, 5 neooni, 1 Raspora heteromorpha
elustaimed
minu kalad:
http://www.youtube.com/watch?v=DlEakFvB9M8
http://www.youtube.com/watch?v=1-ZyiFsJNvc


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev Sept 23, 2004 08:01 
Administraator
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede Jaan 09, 2004 06:58
Postitusi: 516
Asukoht: Tartu, Kalda tee piiskopkond
algerile: selle glossoga on täitsa võimalik asju ajada. mul õnnestus 72 liitrisesse täitsa kena vaiba moodi asi saada...kuni selle hetheni mil sisse kolisid geophagused :) aga vaadates neid kalu polnud mul sellest murust kasu. teises kastis olevad kalad armastavad ka tuhnida, nii, et muru ehitusest niipea midagi välja ei tule.

aga iseenesest on asi võimalik, korraliku valguse ning CO2'ga. loomulikult pead sa oma fauna ka üle vaatama. kui neist keegi armastab tuhnida, siis on jah tõesti üritus määratud nurjumisele.

P.S. see glosso istutamine nõuab osavaid näppe, pintsette ja raudseid närve ;)

_________________
Trespassers will be shot...survivors will be shot again. Küsimuste, probleemide ja arusaamatuste korral palun pöörduda otse. Ristisõda professionaalse kretinismi vastu...


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev Sept 23, 2004 09:12 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Dets 29, 2003 12:21
Postitusi: 5555
Pildid: 6
Asukoht: Harjumaa, Kangru
alger kirjutas:
Akva on 126L (põhi 80x35), EHEIM väline kanister ECCO 2231 (~300L/h), Juwel'i originaalkaas - valgus 3x18W, asukoht Tartus Maarjamõisa haigla lähedal (äkki keegi samast piirkonnast ja teab vee omadusi).

Siit ka abipalve:
Mõtlesin, et üritaks keskmise osa pinnast katta Glossostigma elatinoides'ega ning Lileaopsis brasiliensis'ega. On kellelgi see õnnestunud? Kui jah, siis kas on mul mõtet üritada või on asi juba alguset peale loodud ebaõnnestuma?

Kahtlustan et sellest valgustusest mis Sul on ei piisa, Lilaeopsis on lisaks päris aeglase kasvuga kah. Mul vireles kuid väljaminemise piiril, nüüd aga on üllatuslikult hakanud kasvama.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev Sept 23, 2004 11:52 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Mär 18, 2004 10:24
Postitusi: 455
Asukoht: Tartu
Ise kah mõtlesin, et ei tea kas jätkub valgusest ... samas ega miskit teha ei ole - neljas toru ei mahu kuhugi (Juweli kaas, millel originaalis 3 toru. Ühe meisterdasin juurde). Ilma kaaneta kah ei saa, sest abikaasa nõrkuseks on kassid ... :) (hetkel üks ~4 kuune jobukakk).
Lootsin, et kui pinnapealseid taimi ei pane, siis vast veab kuidagi valgusega välja ....
Samas see lileaopsis tõepoolest aeglase kasvuga .... pigem üritaks glossot ... see palju kiirema kasvuga ning mitte eriti nõudlik.
A seda ei ole Tartus hetkel vist saada ...


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede Sept 24, 2004 07:56 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev Juul 27, 2004 10:27
Postitusi: 89
Asukoht: L-Virumaa
Ehk aitab vetika vastu põhjakihi alla panna NitrateMinus-t. Tean, et
keemiasse suhtutakse suht skeptiliselt, aga antud preparaat selleks
mõeldud ongi. Ise olin algaja ja kasutasin. Pole oma silmaga veel vetikaid
näinud. Taimed kasvavad ja kalad tunnevad hästi (paljunevad). Keegi
märkis veel oorumis, et kasutab sama asja ja on rahul.

_________________
160l, filter-väline Eheim Ecco 2234, valgus 2x30w ja 1x30 Marine-Glo(sinine).Soojendi 150w.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede Sept 24, 2004 09:24 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Dets 29, 2003 12:21
Postitusi: 5555
Pildid: 6
Asukoht: Harjumaa, Kangru
HB kirjutas:
Ehk aitab vetika vastu põhjakihi alla panna NitrateMinus-t. Tean, et
keemiasse suhtutakse suht skeptiliselt, aga antud preparaat selleks
mõeldud ongi.

Nonoh. Nitraadid on teatavasti mitte ainult vetikatele vaid ka taimedele toitaineteks, kui nad ära nullida siis vaevalt seal korralikku taimekasvu on oodata. Usun et see preparaat on mõeldud plastmasstaimede viljelejatele, mitte taimeakvaariumis kasutamiseks.
Ilma taimedeta akvaariumis on tõesti kogunevad nitraadid probleemiks ning NitrateMinus sarnase keemia kasutamine on on üheks vähestest kui mitte ainsaks alternatiiviks veevahetusega nitraatide väljaviimisele (mis ei tähenda et NitrateMinust kasutades pääseks veevahetustest - neid tuleb lihtsalt harvemini teha).
Ennetamaks küsimust kuidas HB-l taimed siis üldse kasvada said - taimed on suutelised ära kasutama ka tekkivat ammoniaaki ja nitritit, iseasi kui efektiivne see on.
Ise hoopis lisan nitraate aeg-ajalt et hoida taimedele optimaalset taset. ;)


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede Sept 24, 2004 09:57 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Dets 29, 2003 12:21
Postitusi: 5555
Pildid: 6
Asukoht: Harjumaa, Kangru
alger kirjutas:
Mis oleks pinnaseks siis kõige parem? Kas 2,3 mm kruusa alla panna liiva või turvast või ... või piisab kruusast endast?
Kas keegi kasutab ka küttekehana soojenduskaablit (pinnases)???
Kust võiks saada, mis võiks maksta ning kas on asjal mõte? Väidetavalt pidavat tänu tekkivale tsirkulatsioonile vähendama igasuguse sodi ladestumist põhja. Kogemusi?

Jäi mainimata et mul on küttekaabel pinnases. Mõte on selles et ilma kütteta pinnas jääb jahedamaks (pole kraadinud, väidetakse et lausa toatemperatuurile) kui vesi ning seal ei toimu vee liikumist. Looduses põhja jõudev valgus soojendab seda ning põhjas on vee liikumine, küttekaabel tekitab sarnast tsirkulatsiooni. Külm pinnas pole aga taimejuurtele hea, kui vesi ei liigu on taimedel ka toitaineid raskem kätte saada.
Erinevate pinnasematerjalide kohta on kõikvõimalikke teooriaid. Kuna siin teatakse rohkem saksa koolkonna tõekspidamisi siis on hinnas küttekaablid ja spetspinnasesegud mis põhinevad valdavalt toitainetega rikastatud lateriidil. Kui loed Säga tegemistest siis tal on klassikaline saksa koolkonna high-end akvaarium, metallhaliidlambid tõsi küll vist veel puuduvad aga küllap needki tekivad. :)
Täiesti erinev lähenemine on rohkem Ameerikas levinud low-tech koolkonnal - pinnaseks on muld (jah, täiesti harilik aia- või toalillemuld! :) ) millel peal kruusakiht, vingete filtrite asemel kasutatakse vee liigutamist powerheadiga, valgustuseks mitte metallhaliid vaid luminofoorlambid, väetamine toimub ainult läbi kalatoidu. Ei mingit pinnakütet ega CO2-te, sifoonimist ei toimu ja osaline veevahetus tehakse umbes kord 6 kuu tagant. Mu pisem akva on just sedasorti.
Ainult harilik kruus aga käib kah, mul suuremas akvas on ning taimed kasvavad mühinal. Turba pinnasesse panekul sügavat mõtet ei näe, usun et see "töötab ära" - algul langetab PH-d kuid mõne aja pärast mõju lakkab ning PH tõuseb, kas see ongi see mida soovid? Liiva kruusa alla panek pole ka eriti mõttekas, see vajub lihtsalt kinni ja taimedele vaevalt sobib. Savi-mulla segul oleks ehk jumet aga sellelgi on omad hädad (lisaks sellele kui sogaseks läheb vesi kui seal taimi istutad), kuna ise seda pruukinud pole rohkem ei kommenteeri.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede Sept 24, 2004 10:13 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Mär 18, 2004 10:24
Postitusi: 455
Asukoht: Tartu
Mhh .. äkki peaksin siis kah selel küttemati (kaabli) soetama.
Kuidas hinnad ning kust peaks uurima? Kuidas selle küttekaabli võimsust arvutama peaks (või ei olegi eriti valikut nii pisikese akva jaoks - põhi 80x35)?


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede Sept 24, 2004 10:53 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Mär 18, 2004 10:24
Postitusi: 455
Asukoht: Tartu
tegelikult veel üks küsimus. Pole küll päris teemasse, aga ei hakka selle pärast uut teemat tegema.

Kasutan välist filtrit. Vee tagasi laskmine käib läbi flöödi (flööt suunatud otsast pikki akvat).
Küsimus selles, et kummast otsast peaks filter vett imema? Kas samast otsast või teisest otsast? Praegu on mõlemad samas otsas. Flööt suunab vee pinda mööda teise akva otsa. Sealt liigub vesi alla, põhja mööda tagasi ning sealt siis filtrisse (niipalju kui teda sinna läheb) ... Iseenesest vist õige .... a igaks juhuks kontrollin :wink:

Eriti kui veel küttekaabel kah panna, sisi peaks eriti hea saama ... :roll:


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede Sept 24, 2004 10:59 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Dets 29, 2003 12:21
Postitusi: 5555
Pildid: 6
Asukoht: Harjumaa, Kangru
alger kirjutas:
Mhh .. äkki peaksin siis kah selel küttemati (kaabli) soetama.
Kuidas hinnad ning kust peaks uurima? Kuidas selle küttekaabli võimsust arvutama peaks (või ei olegi eriti valikut nii pisikese akva jaoks - põhi 80x35)?

No kui päris aus olla siis mina ei mässaks sellega. Soovitan lugeda
http://www.thekrib.com/Plants/Tech/ sektsiooni heating cables. Siin on mitmesuguseid arvamusi, aga mõned miinused hakatuseks.
-see lõbu on kole kallis, hinnad hoitakse põhjendamatult kõrged (miks ma ka ise ehitasin).
-kui katki läheb siis parandamine on suht lootusetu - peaks akvaariumi tühjaks rookima.
-ainult küttekaabliga soojendades pinnas on veest soojem mis vaevalt taimedele sobib, nagunii soovitav omada ka tavapärast kütet
Veel minu tagasihoidlik arvamus mis võib olla ekslik - küttekaabel toimib hästi juhul kui teda rakendatakse koos muu atribuutikaga, sealhulgas need lateriidil põhinevad toitainetega rikastatud spetspinnased - sooja vee vool ilmselt kannab lateriidist vähehaaval vabanevaid toitaineid ülespoole kust taimed neid siis omastavad. Kui pole sobivat pinnasesegu ei tarvitse sellest kaablist eriti tolku olla.
Ehk siis kui on raha laialt käes või viitsimist ise teha siis on vast asjal mõte. Kui raha napib siis ilmselt on ka mõistlikumaid rahakasutuse kohti - hea valgustus, korralik titaankorpusega soojendi, CO2 doseerimise süsteem jms.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede Sept 24, 2004 11:39 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Mär 18, 2004 10:24
Postitusi: 455
Asukoht: Tartu
OK ... seega hakkan pihta vanamoodi .... ei pane kruusa alla mitte midagi ....
... ja väetist uude akvasse enam ei lisa :!: :!: :wink:


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede Sept 24, 2004 11:40 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev Juul 27, 2004 10:27
Postitusi: 89
Asukoht: L-Virumaa
Rein kirjutas:
Nonoh. Nitraadid on teatavasti mitte ainult vetikatele vaid ka taimedele toitaineteks, kui nad ära nullida siis vaevalt seal korralikku taimekasvu on oodata. Usun et see preparaat on mõeldud plastmasstaimede viljelejatele, mitte taimeakvaariumis kasutamiseks.
Ilma taimedeta akvaariumis on tõesti kogunevad nitraadid probleemiks ning NitrateMinus sarnase keemia kasutamine on on üheks vähestest kui mitte ainsaks alternatiiviks veevahetusega nitraatide väljaviimisele (mis ei tähenda et NitrateMinust kasutades pääseks veevahetustest - neid tuleb lihtsalt harvemini teha).
Ennetamaks küsimust kuidas HB-l taimed siis üldse kasvada said - taimed on suutelised ära kasutama ka tekkivat ammoniaaki ja nitritit, iseasi kui efektiivne see on.
Ise hoopis lisan nitraate aeg-ajalt et hoida taimedele optimaalset taset. ;)

No näe, seda ma ütlesin, et suhtutakse keemiasse suht skeptiliselt.
Pakendile on kirjutatud: Preparaat vähendab nitraatide sisaldust
akvaariumi vees,soodustab veetaimede kasvu ja vähendab vetikate
paljunemist. Preparaat toimib anaeroob-denitrifikatsiooni põhimõttel.
Protsessi jooksul bakterid produtseerivad CO2-te, mis soodustavad
veetaimede kasvamist. Ja nii edasi.
Kuna probleemiks oli vetikad, siis pakkusin seda lahendust. Eks igüks ise
otsustab. Minu akvas igatahes elu käib, see on ka mingiks tõestuseks.

_________________
160l, filter-väline Eheim Ecco 2234, valgus 2x30w ja 1x30 Marine-Glo(sinine).Soojendi 150w.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede Sept 24, 2004 12:32 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Dets 29, 2003 12:21
Postitusi: 5555
Pildid: 6
Asukoht: Harjumaa, Kangru
HB kirjutas:
Kuna probleemiks oli vetikad, siis pakkusin seda lahendust. Eks igüks ise otsustab. Minu akvas igatahes elu käib, see on ka mingiks tõestuseks.

No ega ma väitnudki et selle kasutamisel elu võimatu oleks, lihtsalt ilma selleta taimed kasvaks veel märksa paremini. ;) See et kasutad NitrateMinust ja Sul pole vetikaid võib omada mingit seost, kuid võib ka mitte omada. Kui Sul oleks enne vetikad möllanud ja peale NitrateMinus kasutamist vetikad oleks lusika nurka visanud siis oleks olnud ilmselt alust väita et tõesti mõikas vetikate vastu. Nitraatide nullimine muuseas ei aita BGA vastu, kui viid nitraadid alla ja juhtumisi fosfaate jagub siis võid just luua BGA jaoks soodsad tingimused.
Muide, oled Sa mõõtnud reaalselt selle NitrateMinus preparaadi mõju? Ntx NO3 näit enne ja pärast lisamist? Milline on hetkel NO3 näit - kas päris nullis või siiski mingi nullist erinev number?
HB kirjutas:
Preparaat toimib anaeroob-denitrifikatsiooni põhimõttel.
Protsessi jooksul bakterid produtseerivad CO2-te, mis soodustavad
veetaimede kasvamist. Ja nii edasi.

No Tetra ise räägib pisut erinevat juttu:
Under the gravel, where oxygen levels are usually very low, "denitrifying" bacteria exist. Whilst breaking down the NitrateMinus pearls, these bacteria remove nitrate from the water, instead of oxygen. They turn the nitrate into harmless nitrogen gas (which makes up the majority of our atmosphere), which is then expelled from the tank.
Ehk siis tekib lämmastik, mitte CO2. Veetaimede kasvu soodustamisest juttu polnud, küll aga vetikate vohamise pidurdamisest mis tõesti taimi aitaks.
Võtaks asja kokku - vetikate vastu aitab NitrateMinus siis kui vetikate vohamise põhjus on liigne nitraatide hulk vees. Kui toitained on akvaariumis balansis siis on NitrateMinus lisamine pigem kahjuks kui kasuks.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede Sept 24, 2004 02:18 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev Juul 27, 2004 10:27
Postitusi: 89
Asukoht: L-Virumaa
OK. Selle co2 kohta lugesin valesti (tõlgendasin valesti). Antud preparaat
on ikkagi tarkade meeste poolt laboris välja töödeldud ja suuremjaolt
vetikate vastu mõeldud. Ja ei usu ka, et taimedele midagi halba teeks.
Loomulikult, kui plaanis taimestiku akvaariumi pidada ja kasvatada
erinevaid ning huvitavaid liike, tuleb läheneda üldse teisest küljest.
Usun, et antud preparaat aitab vetikate vastu.
Ei julgeks ise küll tuntud tootia vastu välja astuda. Kui nad s***a toodaksid,
oleksid ammu juba pankrotis ja kohtud kaelas.

Ise eeldan, et akva pidamine oleks mugav ja nauditav (ka silma ilule) .
Kui Sa keemiat ei poolda, saan aru.
NO-d ei saanud enne NitrateMinust mõõta, kuna akva oli siis veel veeta :wink:
Hindan Sinu teadmisi antud valdkonnas ja võrdlen-tõmbaks paraleele autondusse.
Oleksid kindlasti väga hea mehhaanik ja mutitaks ning pooldaks Ferrarisi
ja teisi häid autosi.Aga paratamatult suurem hulk rahvast jääks rahule ka
mõne lihtsama mudeliga mis viiks kergemate lahendustega punktist A punkti B.
Kordan, et hindan Sinu teadmisi ja kindlasti küsin Sult veel nõu ka.

_________________
160l, filter-väline Eheim Ecco 2234, valgus 2x30w ja 1x30 Marine-Glo(sinine).Soojendi 150w.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede Sept 24, 2004 02:51 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Dets 29, 2003 12:21
Postitusi: 5555
Pildid: 6
Asukoht: Harjumaa, Kangru
HB kirjutas:
OK. Selle co2 kohta lugesin valesti (tõlgendasin valesti). Antud preparaat
on ikkagi tarkade meeste poolt laboris välja töödeldud ja suuremjaolt
vetikate vastu mõeldud. Ja ei usu ka, et taimedele midagi halba teeks.
Loomulikult, kui plaanis taimestiku akvaariumi pidada ja kasvatada
erinevaid ning huvitavaid liike, tuleb läheneda üldse teisest küljest.
Usun, et antud preparaat aitab vetikate vastu.
Ei julgeks ise küll tuntud tootia vastu välja astuda.

No ega minagi väida et tootja valet räägiks, kuid tõlgendad juttu pisut omamoodi. Mul pole kahjuks NitrateMinus pakendit nii et ei saa vaadata mis seal kirjas kuid ei usu et seal teist juttu räägitakse kui veebisaidis. OK, loeme siis seda osa mille alusel väidad seda vetikate vastaseks vahendiks.
Esimene lause ütleb väga üheselt preparaadi otstarbe:
For easy and effective control of nitrate levels.
Ehk siis nitraatide taseme lihtsaks ja efektiivseks kontrollimiseks.
Altpoolt pikem lõik:
It is therefore much easier to prevent algae from growing in the first place. One of the major nutrients that algae need to flourish, is nitrate, which is produced by filter bacteria from the breakdown of ammonia and nitrite. Nitrate steadily builds up in an aquarium over time, and although partial water changes can help to reduce it, they are often not sufficient to prevent alga growth, as nitrate levels in tap water can be very high. NitrateMinus provides a solution to this problem.
Siin on ju kõik väga selgelt kirjas, täpselt nii nagu seletasin - NitrateMinus piirab vetikate kasvu sel moel et kõrvaldab kogunevad nitraadid. Tõesti, KUI on vees liiga palju nitraate siis see vahend aitab nitraatide taset alandada ja sel moel piirata vetikate vohamist. Ja see on tõesti võitlemine põhjustega, mitte tagajärgedega. Või pean tegema täpse tõlke?
Tetra ei väida et NitrateMinus on vetikate vastane vahend, Tetra kirjutab selgelt et see on vahend mis aitab kontrollida nitraatide taset ning seeläbi hoida ära vetikate vohamist. Kui nitraatide tase on kontrolli all nii nagu ta rikkaliku taimestikuga akvaariumis on pole mingit mõtet seda keemiat sinna uhada, küll aga võib see olla abiks akvaariumis kus puudub piisav taimestik.
Sama hästi võiks müüa vahendit mis tõmbab alla fosfaatide taset ja kirjutada et kontrollides fosfaatide taset aitab preparaat hoida kontrolli all vetikaid ja eriti BGA-d - see oleks täitsa tõsi. Tegelikult veelgi enam - võiksin nimetada ka kaaliumnitraati mida akvaariumisse lisan vahendiks vetikate tõrjumisel sest mul kipub fosfaate olema akvaariumis piisavalt kuid nitraatide hulk kipub väikseks jääma nii et balansi säilitamiseks pean lisama nitraate, muidu tekib oht BGA võimutsemiseks.
Ehk siis vetikate tõrjumiseks pole vaja mingit toitainet ära nullida vaid tarvis on hoida nende tasakaal normis. Ükskõik kas akvas on midagi tublisti ülemäära või hoopis puudu see takistab taimedel normaalset toitainete omastamist ning võib anda eelise vetikatele. Kui akvas on piisav taimestik ja probleeme pole on targem vett mitte solkida.


Viimati muutis Rein, Reede Sept 24, 2004 03:54, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 [ 32 postitust ]  Eelmine  1, 2, 3  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

PHPBB Archiver