Natuke metroloogiat: Nende testide täpsus on ebapiisav redfield-ratio määramiseks (vähemalt kasutdades nendega kaasas olevat värvus kaarti). Eraldi võttes pole nende täpsusel midagi viga, kuid arvutustes kasutamiseks on need testid kaugelt liiga ebatäpsed. Nendega määratud redfield-ratio määramatus on 95% usaldusnivool kusgail 80% kanti. Seega, see ratio võib sul olla sobiva väärtusega, aga võib väga vabalt olla ka täiesti mööda.
Näide: mõõdad NO3-meks 25 mg/l (vahemikud 10-25-50) ja PO4-jaks 1 mg/l (vahemikud 0,5 - 1 - 2). Redfield ratio = 25/1 = 25, mis on igati ok. Kasutades labori teste saame aga, et NO3-me kontsentratsioon on 20 (täpsusega 1mg/l) ja PO4-ja kontsentratsioon 1,5 (täpsusega 0,1). Sellisel juhul on Redfield ratio = 20/1,5 = 13,3, mis on juba ideaalist üsna kaugel.
Asja tuum on selles, et midagi mõõtes ei määra me tegelikult mitte täpset väärtust, vaid vahemiku, milles antud väärtus asub (teatud tõenäosusega, mida nimetatakse siis vahemiku usaldusnivooks). Hobi-testidel on see vahemik väga suur. Veelgi enam, redfield ratio arvutamise puhul on pandud kaks suhteliset ebatäpset asja kokku ja seega tulemuse määramatus suurem sisaldades kõigi algandmete ebatäpsusi.
Sama teooria kehtib ka CO2-e määramise kohta pH ja kH järgi, aga sellisel juhul on määramatus 95% usaldusnivool kusagil 50% (kH täpsusega 0,5 dKh ja pH täpsusega 0,2 ühikut), mis on akvaariumi jaoks täiesti piisav.
Kuna hobitestid on laboritestide odavad koopiad, siis teoorias (oli plaan ise katsetada, aga ei ole mahti saanud) on võimalik hobitestide täpsust tõsta ja kasutada lugemi saamiseks värvuskaala asemel DIY fotomeetrit, mille iga elektroonikahuviline võib ehitada näiteks valgusdioodist, fototakististist/dioodist ja digi-voltmeetrist. Pädevamad võivad ühendada selle mingi kontrolleri külge. Üks õpetus on
siin.
Otsi
Postitatud: Neljapäev Okt 16, 2008 08:35 
, parandused tehtud***
), aga muid Karli jutt üldiselt õige.
