foorum.akvarist.ee

Nende valgenditega on asi sedapsi, et nad kõik töötavad paardumata elektroniga monohapniku moodustumise arvelt. Seesama hapnik tapabki plekid, bakterid, vetikad ja kõik muu millega ta kokku juhtub puutuma. Vahet pole kas tegu on kloorvalgendi, vesinikperoksiidi või perkarbonaatidel põhinevaga (Oxi kliin, Oxi äktsioon ja muu selline sodi). Üldiselt ei maksaks seda kraami kasti toppida.....või kui äärmisel juhul, siis naabri omasse.
Aga vetik on ju tegelt suht lihtne loom.....kui lämmastikku palju, siis läheb ta roheliseks. Kui fosforit palju, siis läheb ta mustaks. Kuskil vahepeal on värvitu. Lihtne ju tegelt.....tuleb see vahepealne koht üles leida.

_________________
200L purk, 1 üüratu Jack Dempsey,2 Kribensist, miljon apple snaili, 5 ancut, 2 lahedat säga (Synodontis)
320L purk: 27 liiki taimi, 8 antsu, 1 garra, 1 tank ( Agamyxus), 2 kribensist, 2 hemichromis lifalilit+ lapsed, polypterus senegal, 6 botiat

No mis seal ometi kahtlast on - keegi ju ei kirjutagi seal et OxiCleani peaks akvasse kallama! Samamoodi nagu ei kalla keegi kloorilahust akvasse, nii ka OcxiCleani puhul räägitakse vetikaga asjade lahusesse panemisest. Küll aga on kasutatud Staghorni vastu vesinikperoksiidi 3% lahuse lisamist otse akvasse, seal peab aga teadma kuidas doseerida (oli vist 0,5 ml liitri akva vee kohta, kuid see vajaks kontrollimist). Olen ise kasutanud vesinikperoksiidi otse akvas, ei taimedele ega akva elanikele mingit negatiivset mõju ei táheldanud - see sõltub aga ilmselt ka taimedest ja elanikest, mõned on tundlikumad. Siiski on see äärmine abinõu, ise kasutasin rohkem huvi pärast kas toimib - toimis küll. Selle kohta on olemas eraldi lausa artikkel kuidas vesinikperoksiidiga mässata: http://www.malawicichlidhomepage.com/aq ... oxide.html
Piisav CO2 lisamine peaks aga olema kõige lihtsam ning küllaldane abinõu. Samamoodi aitab lihtsalt kannatus, enamasti mõne aja jooksul Staghorn kaob ise.

Seda Sul tegelikult ongi vaja et taimed hästi kasvama saada, see on üsna universaalne abinõu vetikate puhul.

Akvaarium töös olnud nüüd 3,5 kuud - endiselt tekib seda vetikat ikka taimedele ja dekoratsioonidele. Vahepeal rookisin enamus taimede lehti vetikast puhtaks ja paljud lehed lõikasin üldse ära mis ikka väga jubedad välja nägid. Kivid võtsin ka kõik välja ja nühkisin harjaga puhtaks. Aga juba hakkab seda jälle tekkima.

Nüüd siis on hakanud dekoratiiv puukännule tekkima päris palju rohekat niitjas kihti.

Tegin ära ka veetestid: Ise ma nendest midagi suurt ei järeldanud kui -
NO3 testi tulemus näitas, et nitraatide sisaldus vees on 0mg/l
FOTO - /404.html

PO4 test näitas - lahuse värv ei ole sinist tooni - fosfaatide sisaldus vees on väga väike.
FOTO - /404.html

Samad testid tegin ka kraanist võetud veega ja tulemused olid täpselt samad - kas see on normaalne nähtus?

TARGEMAD AKVARISTID VÕIKS NENDE TESTIDE TULEMUSI KOMMENTEERIDA!

Poest soovitati ka lisada Sera Algae Controli
FOTO - /404.html

Pakendi tagaküljelt lugesin, et 5ml 20l vee kohta see teeks siis minu akvaariumi (480L) puhul 120ml ehk peaks lisama rohkem kui 2 pudelit (pudelis 50ml).
Plaan oli algul ikkagi lisada ainult see üks doos. Ennem ei hakanud seda panema kui tahtsin uurida kas teistel on sellega olnud kokkupuuteid?

_________________
480L+ülevooluga 65L SUMP filter-UV 36W -sirk. 2000L/h

minu isiklik kogemus näitas, et ainuke asi mis toimis, oli akva taimedega täisistutamine .
tänu lahketele kaasakvaristidele sain sellise portsu taimi, mis kõik ei mahtunudki mu akvasse ära ja niipalju kui mahtus, täitis u 75-80% taimedega...ja see toimis peaaegu et päevapealt...ju siis tasakaal sai paika.
ning kui enne taimed kidusid ja vetikas vohas, siis nüüd on vastupidi
ja seda ilma co-ta ja ilma igasuguse keemiata

_________________
aprillist 2008 63l: 5 guppit(+peotäis maime), 3 otot , 1ants; 2 anentome helenat ja palju rohelist

eeldusel et need numbrid öiged on siis,
sellises seisus ei olegi ju millelgi muul vöimalik kasvada, kui vetikal.
nitraatide-fosfaatide olemasolu on taimekasvuks hädavajalik.


rohkem oleks mötet lisada Tropica plant nutrion+'i vöi midagi muud sarnast makroelemente (N, P) sisaldavat akvaariumiväetist.

Siiski, IMO käivad need testi numbrid ainult vee kohta, pinnases võib ka selliste näitude korral piisavalt toitaineid olla (mis vist antud juhul küll tõele ei vasta). See selleks, plant nutritioni asemel võid ka vähem vett vahetada ja põhja surkida ning kalu rohkem sööta. Ära seda vetika kontrollimise preparaati küll akvaariumi topi, tegu on väga karmi mürgiga, mis pikas perspektiivis kindlasti head ei tee. Tugevad ja terved taimed suretavad vetika välja või vähemalt kärbivad selle kasvu määral, kus see ei häiri ja võib isegi ilust tunduma hakata. Asja kiirendamiseks võid ka näiteks osad suured Echinodoruse liigid mullaga potti panna ja siis akvaariumi pista.

Pimendamine ei pruugi osadele BGA liikidele midagi teha (kuigi jah, selle klassikalise sinirohelise võtab maha).

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Kui mul kunagi 180 l. kast oli, siis oli ka häda rohkesti. Taimi võis juurde panna, aga need kippusid ka kidurad olema ja hoopis välja minema ja vetikat olid kõik kohad paksult täis. Asi lahenes nädala-paariga peale seda kui korralik valgus sai peale pandud. Taimed hakkasid kasvama kui nõiaväel ja vetikas kadus täiesti.

_________________
500 liitrit, 16x39W(T5), Eheim II2028+2128, Tunze pinnaseküte, Sander pH kontroll. Temp 28-29C, gh-2, kh-2, ph 6,3, CO2, väetamine ja söötmine automatiseeritud.
Põhirõhk taimedel, aga mõni kala on muidugi ka.

et vee näidud on nullis aga pöhjapinnases on nitraate-fosfaate piisavalt?
ei usu küll et selline variant vöimalik oleks.


rohkem kalatoitu ei ole küll mingi lahendus.


BGA'l on liigid?


kui selliste veenäitude juures panna veel tugev valgustus peale, saab asi küll kiirelt ainult hullemaks minna.

seda köike muidugi eeldusel, et need sera testid ka öigust rääkisid.

Tänud kõigile vastajatele - nüüd selle kohapealt jälle targem.

Sera Algae Controli ei topi siis akvaariumi mingil juhul - seda kinnitust just ootasingi.



Lähen käin poest läbi ja uurin mis neil pakkuda on.

_________________
480L+ülevooluga 65L SUMP filter-UV 36W -sirk. 2000L/h

See, et toitainete kontsentrasioonid pinnases ja vees on erinevad, on vägagi võimalik. Tõsi, see oleneb küll pinnase omadustest. Põhjuseks asjaolu, et tegelikult pole pinnas täiesti inertne ja seob vees olevaid ioone (sest pinnase osakesed on laetud). Substraadid on selles osas erinevad, kui kruus on väga internte, siis huumus seob ioone väga suurel hulgal. Natuke teooriat saab siit või Walstadi raamatust. Lisaks, kui just küttekaableid ei kasutata, siis ei käi ka vesi pinnasest läbi, niiet sealt ei leki eriti midagi vette.

Kalatoidust saab varem või hiljem väetis taimedele, rohkem toitu = rohkem väetist. Põhja koristamine viib selle kraami akvaariumist minema enne, kui see taimedele kättesaadavaks muudetakse ja põhjas surkimine segab lihtsalt bakterite tööd. Kiire taimekasvu korral muidugi ei jõua bakterid seda taimede vajaliku kiirusega lagundada ja siis on vaja täiendavat väetamist.

BGA liike (ei tea täpselt, kas tegu õige terminiga) päris palju (taksonoomia). Lisaks selle tavalisele sinirohelisele plögale, millest ma pimendamisega lahti sain, olen ka näinud mustjashalli lima, millele pimendamine ei teinud midagi. Samas vesinikperroksiid võttis ta rajalt maha (see ei teinud jälle klassikalisele vormile tuhkagi).

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Plant Nutrion +ist oli igatähes kasu 2 nädalat ja testi tulemused normis.
/404.html

See väätis ainult aitas rohevetika kasvule kaasa nagu ka lugesin ja hoiatati - dekoratiiv känd on kahelt küljelt ilusti sammaldunud roheka niitvetikaga.

Taimede kasvu on ka märgata - 2 nädalaga on tulnud palju uusi lehti juurde.
Ainult Echinodorus bleheri on ikka sellest hall niitvetikast koormatud ja tundub, et temast enam korraliku eluvaimu ei saa.

_________________
480L+ülevooluga 65L SUMP filter-UV 36W -sirk. 2000L/h