foorum.akvarist.ee

Olen ummikus, et kumba materjaliga saaksin ise ehitamisega lihtsamalt hakkama. Kuna mu "akva-farmile" (Käpiku lahe nimetus selle kohta) on mitmele akvale vaja peale ehitada korralikud kaaned (vähemalt 114 ja 200 l akvale), siis uurin siit kogemustega iseehitajatelt, et kumbast materjalist võiks olla ilma kogemuseta isetegijal lihtsam kaas ehitada, kas PVC-plastist (tundub raskem, vaadates MARKO teemat) või veekindlast vineerist (näib lihtsam)? Millega arvestada emba-kumba materjali kasutamisel, mida vaja ehitamisel (liim, lakk, värv, nurgad jne)?
200 l akva on tegelikult see, mille jaoks on hädasti vaja kaas ehitada, mis "hingaks". Tegemist on nõuka-aegse raam-akvaariumiga, mis on renoveeritud, vana värv maha lihvitud ja ahjuvärviga üle värvitud. Kuna olude sunnil (milleks lisaks ajapuudusele ka paraku raha), on seal peal praegu klaas, siis on ülemine serv hakanud aja jooksul rooste märke ilmutama.
Olen pikalt hoogu võtnud, otsinud infot siit ja sealt, aga pea ikka kummis.
Kes on ise kaant ehitanud ja omab selle alaseid kogemusi, siis oleks need nõuanded mulle kuldaväärt.

_________________
100 l: Mollid, gupyd, mõõksabad, Ancistrused, Corydorased
112 l: Kuldkalad, Heteropneustes fossilised
440 l: Oscar, Pterygoplichthys gibbicepsed, Jack Dempseyd, Ancistrused

vineeri puhul on vaja kruve ja nurki, aga pvc-d on lihtne liimida ja tulemus jääb ilusam, see on muidugi minu isiklik arvamus

Seda küll ja nõus igati, aga mu küsimus on, et kumbast materjalist oleks kogemusteta iseehitajal mõtekas oma esimest kaant teha proovida, millest suurema tõenäosusega ka asja saaks.

_________________
100 l: Mollid, gupyd, mõõksabad, Ancistrused, Corydorased
112 l: Kuldkalad, Heteropneustes fossilised
440 l: Oscar, Pterygoplichthys gibbicepsed, Jack Dempseyd, Ancistrused

Mina olen naissoost ja ehitasin elus esimest akva kaant filmvineerist ja esialgse osaga olen hakkama saanud. Elektriosaga veel ei ole...aga see ei puuduta materjali valikut...ja küll seegi paari elektrokuteeritu järel funktsiv tuleb.
Mul on materjaliks filmvineer, mille võõpasin üle Tikkurila Supi saunaimmutusvahendiga. Jääb alguses sürrilt sinine, aga see kaob ära, kui ollus sisse imbub. Selle vahendi kasutamise nutikuses ma esialgu kahtlen. Äkki tasuks midagi muud pruukida, sest kui pärast võõpamist katseks kaas öö otsa (ca 10 tundi) akva peal oli, siis hakkas see immuti kaane alaküljel mullitama. Samas on immuti purgil kirjas, et saunas kasutamisel lasta kuivada 2 nädalat, s.t asi võib ka selles olla, et mina ta kohe niiskuse kätte paigutasin. Nüüd ma siis kuivatangi kaant.

Ehitus mul sihuke, et kruvidega lasksin kokku kaane. Kahe hingega panin pealt ca pool kaant lahti käima. Juhtmete ning ventilatsiooni jaoks lõikasin selle lahtikäiva osa ühe taganurga ära. Kaas seisab igas nurgas olevate kastinurkade peal (need nurgad, millel pole mitte kaks külge, vaid on ka kolmas). Esialgu ei ole veel tihendit välja mõelnud akva servale nurkade alla, aga see nõuab vaid inspiratsioonitiiru paaris poes.

Altvaade selline:


See parem serv on ketaslõikuriga kõrvetatud, ülejäägi saagisin käsisaega. Suhtkoht ok tuli, üleelatav.
Nurgad on korrostop kruntvärviga üle värvitud ( - et tsingitud pinnaga nakkuks, siis krunt). Sama tegin hingedega jt. avalikult paistvate metallosadega. Kõik detailid võõpasin selle supiga enne kaane kokkukruvimist üle, lõikepinnad kahekordselt.

Valgustus peaks nurkade ja kaane vahele ära mahtuma ning ballastika/drosselistika tuleb kaane peale vanast plastkaanest väljalõigatud ballastikanali tagurpidi paigaldamisel. Selle kaanele kinnitust pole veel välja mõelnud, loodan taas inspiratsioonile ning poemüüjatele. Auke tuleb kaasne sisse muidugi veel, need plaanis samuti immutiga töödalda. Pealt värvin üle ka kaane - millega, soovitage üha, mõnedmõtted on - , alt jääb vist selline nagu pildil näha (s.t immuti).

Ainus asi, mille kohta ma mitte midagi ei saa öelda, on see, kuidas sellina kaas vastu peab. Aga äkki mõtiskeluks on mu jutust abi. Ja äkki keegi kommenteerib nõrku kohti. Soovitatavalt eeskõige neid, mida veel parandada saab.

Aitäh Sulle, kilpkonn, nii põhjaliku vastuse eest. Huvitav on lugeda ja pilti vaadata, kuidas keegi on oma akvale kaane ehitanud.
Need kolme servaga nurgad on päris huvitav mõte. Ilma metallraamita akvale võiks täitsa mõelda. Suurele 200 l metallraamiga akvale seda ei riskiks panna - metall metalli vastu.
Olen omalgi keldris vaadanud erinevaid kapiuksi ning külg- ja tagaseinu, millest annaks täitsa 100 l kaas ehitada, aga 200 l akvale tuleks neist materjalidest liiga raske kaas.
Kui kellegil on veel häid ja huvitavaid mõtteid-teostusi oma kogemustest, siis jätkuvalt neist huvitatud.

_________________
100 l: Mollid, gupyd, mõõksabad, Ancistrused, Corydorased
112 l: Kuldkalad, Heteropneustes fossilised
440 l: Oscar, Pterygoplichthys gibbicepsed, Jack Dempseyd, Ancistrused

Tegin vineerist, peitsisin. Tulemus: http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page483.htm
Ehk on abiks.

PS: Miks ei võiks metall metalliga koku puutuda?

Aitäh Felch! Sinu kodulehele olen varemgi juhtunud ja toda kaane ehitamistki kaenud ning endale õppematerjalina välja printinud. Sedasi on tundunud kõige lihtsam ise teha. Väga hea, et on selliseid näitlikke ehitamisi.
See, miks metalli metalliga kokku panna pelgan, tulenev vast sellest, et praegu pealolev klaas on raamile rooste tagasi toonud, kuigi on puust ribad vahel, aga vesi ei lase end sellest heidutada. Kui järele mõelda, siis egas jah, need nurgad ju miskit tee, kui kaane all õhk liigub ja sinna sellist vee konsentratsiooni ei teki, nagu klaasi puhul.
Aitäh Sulle veelkord!

_________________
100 l: Mollid, gupyd, mõõksabad, Ancistrused, Corydorased
112 l: Kuldkalad, Heteropneustes fossilised
440 l: Oscar, Pterygoplichthys gibbicepsed, Jack Dempseyd, Ancistrused

Ma võin muidugi eksida aga...
Rooste tuleb üldjuhul niiskusest. Niiskus omakorda kondenseerunud veest kaanel (sõltumata tema materjalist ja kaugusest akva metallraamist) mis liigub raskujõu mõjul aina allapoole kuni jõuab raamini. Seega peaks olema võimalik roostetamist vältida kui
- ventileerida akva kaanealust
- mingil moel välistada kondensvee tilkade jõudmist akva raamile - ei tea kuidas saaks, veerenn ehk aga see läheb juba absurdiks kätte ära.

Mina tegin OSB plaadist ja teise kaane mingist muust hästi tugevast põrandamaterjalist. Nende kahe vahe on see, et osb kaane all pole üldse veepiisku aga teine kaan on alt täitsa märg ja tilgub.

_________________
algus 22.12.07, 280L .Asukad:Ancistrus, Pelvicachromis pulcher, Hemichromis Bimaculatus, Crossocheilus siamensised,Labidochromis caeruleus, Metriaclima estherae, Melanochromis Cyaneorhabdos, Convict Cichlid ja taimed.
60L

See on küll huvitav info. Mismoodi õnnestub kondenseerumist ära hoida? Füüsika õpetab et seda saaks, kui kaas oleks soojem kui vesi. Tavaliselt on vastupidi ja suure soojusmahtuvusega vesi on alati kauem soe kui suvalised kaanematerjalid.

Ma ei oska ütelda, kuidas see nii on... kaanele tegin 5 auku sisse, neist 4 on 1cm läbimõõduga ja 1 on 4cm lõbimõõduga. Väiksemal kaanel on 8 auku sisse tehtud aga higistab mis hirmus!

_________________
algus 22.12.07, 280L .Asukad:Ancistrus, Pelvicachromis pulcher, Hemichromis Bimaculatus, Crossocheilus siamensised,Labidochromis caeruleus, Metriaclima estherae, Melanochromis Cyaneorhabdos, Convict Cichlid ja taimed.
60L

Kondentsi tekkimine oleneb kaane materjalist, just kaane alumise poole materjali soojusjuhtivus/mahtuvus mõjutab seda.

Sundventilatsioon hoiab kondentsi kindlalt ära, aga samal ajal suurendab ka akvaariumi vee aurustumist. Pool sellest tulenevat aurustumist õnnestub ära hoida nii, et päeval, siis kui kaane all valgus põleb, ventilaator ei tööta.

_________________
430L

Vabandage, aga kust võib osta pvc-plasti?

/pildid/14776/8.html

Siin on natuke juttu sellest koos fotodega.

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Suur aita!