foorum.akvarist.ee

asi võib olla ka üldse mitte hapnikus. vaid veevärgi ajutises tagasilöögis. nimelt võib meie kraani vesi sisaldada näiteks ammoniumi, ehk NH4 kuni 0,5 %. et läheb kahejalgsete puhul vea piiresse. samas kaladele on see kogus juba tappev, kuna see nö. põletab nende lõpused ära. seega: kraanivesi oli ja on ka edaspidi normaalne. lihtsalt seekord ei olnud normaalne kaladele. tagantjärgi pole seda väga võimalik kindlaks ka teha, sest usinad bakterid on hakanud juba oma tööd: NH4>NO2>NO3

endal läks sellise müsteeriumi nahka pool tropheus mooride kolooniast. imelik oli see, et hukka said just suured kalad. väiksemad ja nooremad jäid ellu...

välistada ei saa ka mudiugi seda, et see uus ja vahva kompressor peksis pH lakke. sellised kalad nagu neoonid, tahavd pisut hpumat vett. hapnik teadupärast tõstab vee pH-d. nii et ma seda kompressorit väga ei kasutaks sellise väikese akva puhul. eriti kui seda reaalselt ei vajata

kui mingi selline soust on kahtluse all, võiks teha sellise väikese kasti puhul veevahetuse mingis osas poes müüdava pudeliveega... eriti selliste vähemate veekoguste puhul. teine soov on muidugi seda ämbritäit vett kraanist lasta päevake enne veevahetust seista...

_________________
Trespassers will be shot...survivors will be shot again. Küsimuste, probleemide ja arusaamatuste korral palun pöörduda otse. Ristisõda professionaalse kretinismi vastu...

Kuidas Sul õnnestus sedasorti põhjus tuvastada, kas sattusid just sel ajal teste tegema?

ei. aga asi juhtus täpselt peale veevahetust ja ma tean inimest, kes sellisel hetkel testis oma vett laboris. selle tulemused andsid põhjuse.

_________________
Trespassers will be shot...survivors will be shot again. Küsimuste, probleemide ja arusaamatuste korral palun pöörduda otse. Ristisõda professionaalse kretinismi vastu...

Iseenesest huvitav lugemine, aga ...
Ärge nüüd üle mõelge!
Samahästi võis see ämber, millega puhast vett toodi mingi ollusega koos olla ja puhas vesi kloori sisaldada ja temperatuur liiga madal olla.
Mis õhu koostisesse puutub, siis on seal 79% lämmastikku, mitte lämmastiku ühendeid! Kalad võisid saba anda ka lihtsalt kokkusattumise tõttu, mullitaja nüüd vaevalt puutub asjasse.
Ainus kuidas mullitaja võiis vee kvaliteeti muuta oli veest CO2-e väljapesemine ja sellest tingitud PH järsk muutus.
Aga rääkida veest küllastunud keskkonnas limaskesta kuivamisest ...

Pudelivee koostise kohta pole meil eriti mingeid andmeid. Ma ise kahtlustaks oma rumala aruga just säärast ollust ja akvasse seda küll ei paneks. Kui just pole teistugust infot.
OT. Miskipärast soovitasid kohvimasina installijad just seda vett kraanivee asemel - ei tekkivat katlakivi. Tegelikult on see ju vale - just CaCO3 on säärases vees eriti palju. Või ma eksin?
Tagasi õhupumba teema juurde...kas kellelgi pole mõõteriistu et määrata vee koostise muutused võimaliku ohjeldamatu aereerimise tulemusena? Põlts ehk ...? Ma tegelikult ise kahtlustaks samuti et see pole fataalne tegur aga vaid katse tulemusena selgub tõde.

Heipa,

Kui juba palju arvamusi on, siis panen enda omad ka juurde.

Kõigepealt - veevahetus on oluliselt ohtlikum kui aeraatori lisamine, seega tasub süüdlast otsida pigem veevahetuse juurest.

Aeraator ja vees lahustunud hapnik. Aeraatoriga ei saa hapnikusisaldust viia üle küllastumise piiri. See on magevee puhul ~ 7-8 mg/l kohta, sõltuvalt temperatuurist. Küll võib aga vees vähem hapnikku olla aga jällegi mitte alla 2-3mg/l kohta kuna enamus kalu kipub selle taseme juures ära surema. Kui nüüd eeldada, et aeraator tõstiski hapnikusisalduse 3 mg/l pealt 8 mg/l peale, siis ma ei suuda küll välja mõelda, et see midagi kahjulikku võiks tekitada. See, et hapniku lisamine olulisel määral PH-d tõstab on minu jaoks küll uudis, hea meelega loeks rohkem selle kohta kuna ma ei suuda ette kujutada kuidas see toimuda võiks.

Hapnik vees ja hapnikumürgitus (nagu sukeldujatel). Nagu mainiti eeldab see suurt hapniku osarõhku (1,6 bari), mis omakorda eeldab suure rõhu all olevat õhku. Sellise nähtuse tekitamine akvaariumis ei ole reaalne. Samuti igasugused muud kessoontõve ilmingud eeldavad kiiret ja suurt rõhumuutust. Kui akvaariumi sügavus on alla 10m siis ei saa see teemaks olla.

Veevahetuse ajal tekkivad õhumullid. See on reaalne probleem, aga selle põhjuseks on surve all olevas kraanivees lahustunud gaasid, mis akvaariumis rõhu langusel mulle tekitama hakkavad. Need võivad kalade ja lõpuste külge kleepuda ja kalale haiget teha. Aga see on veevahetuse probleem, mitte aeraatori mure.

Reaalsena tundub juba välja pakutud CO2 väljapesemine ja sellest tingitud PH tõus. See aga eeldaks, et akvaariumisse lisati CO2-te.

Teoreetiliselt võib aeraator veel mõjutada ka vee temperatuuri kui surve all olev õhk õhukivist väljudes paisub ja jahtub, aga intuitsioon ütleb, et see number ei tohiks akvaristikas kasutatavate pumpade puhul mingit mõõdetavat tulemust anda.

Veevahetusega probleemide saamine kõlab minu jaoks tõepärasemalt. Olen ka ise ühe korra pärast veevahtust pooltest kaladest ilma jäänud. Oma arust tegin kõike nii nagu alati aga mingi probleem ikkagi tekkis. Mine võta kinni, kas muutus temperatuur liiga palju või sai kraanist vee seest mingit kaladele sobimatut sodi ka kauba peale. See ollus, mis meil kraanist tuleb võib erinevatel aegadel väga erinevate parameetritega olla.

Ja üks hea asi on sellest loost kõrva taha panna - akvaariumis tasub teha üks muudatus korraga. Siis saab kergema vaevaga probleemi põhjused kätte.

Tervitades,
Tarmo