Kribin siia järjejuttu lisaks. Kõigepealt pidin vabandama kassi ees, kes täiesti alusetult oli saanud süüdistuse kala söömise eest. Kass oli terve päeva põlu all, niikaua kuni avastasin kuivanud kalakese laua alt.
Enda lollus, kõigepealt on see väike akva kaaneta ja kala oli õppinud helbetoitu saades peaaegu veepinnal hüppe tegema, seekord tegi vales suunas ja kapikese alla.
Tõin uued emased bettad (pildid neist on Pildikogus vaatamiseks väljas), üks tüdruk on väga kuri, väiksem emane tuli viia üldakvasse.
Akvasse sai maimulõksuga lisatud noor isane bettapoiss. Algus oli paljutõotav, plika tiirutas ümber boksi ja näitas end vertikaal- ehk kudemistriipudes. Mõne päeva pärast päästsin poisi akvasse lahti, kõik tundus kuni tule kustumiseni korras olevat, aga hommikul oli superüllatus, poiss oli saanud suled sappa. Plika oli talle tuule alla teinud.
Nüüd kükitab plika üksi oma 25 l topsis ja tundub väga rahulolev olevat, värvid on ilusad, toas liikumist nähes tuleb uudistama ja peegli näitamisel näitab vastu oma turumuti iseloomu.
Niipalju siis meie bettadest.