mina, muide, rääkisin praegu tendentsist, mida kohtab paljudes lemmikloomafoorumites. loom seatakse ülimaks. vahel mulle tundub, et sellise meeletu loomaarmastuse üks põhjustest võib olla vajakajäämine inimsuhtluses.
see selleks, just sellised äärmuslikud loomasõbrad (justangu äärmuslikud loomavihkajad) suhtuvad inimesse, kes julgevad loomi neist vähem armastada, inimestest vähem armastada, mingsuguse skepitilis-nävilise paranoiaga. julgeb keegi tulla kuhugi küsima, ehk isegi rumalalt, kogenematusest, saab oma vitsad. peaks aga saama midagi muud, pisut inimlikku hoolimist või armastust. rumaluse vastu kurjusega, sarkasmi või küünilisusega - njaa
loomi peetakse kaitsetuks - inimene aga arvatakse olevat soomustatud elukas...
loodusearmastus võiks hõlmata kõike. ühte liiki, selle heaolu, teistest kõrgemale seada?...mina vist seda ei teeks. oma akvaariumikalu te armastate piiritult -keegi teine paneb kalafilee saia vahele. kuskil peab keegi ebainimlikus tingimuses loomi - teie saate singi ja ei mõtle, vaid naudite. aga kõik on eluslooduse osa. vahel on suur loomaarastus lihtsalt silmakirjalik eputamine - armastatakse vaid seda, mida tahetakse.
üks viib looma varjupaika, teine võtab ta sealt endale. hukka aga mõsitetakse kindalsti esimene - isegi siis, kui selge pilt tema käitumise põhjustest puudub. olen kohanud piirituid loomaarmastajaid, kes inimestesse suhtuvad skeptiliselt ja valivalt ning rõhutavad ka veel seda, et tegelikult neile paljud inimesed ei meeldi, kuna nood on kurjad, pahad ja õelad...mina laiutan selle peale käsi.
kas te jätaksite oma lapse 5 päevaks üksi koju? aga looma? kas te olete kunagi kogenud looma tänu? aga lapse oma? kumb rohkem südant soojendab?
jube lihtne on kedagi hukka mõista, näpuga näidata, parastada, et näe, võtsid kala, ruumi oli vähe, aiaiai, nüüd sa oled küll üks paras mõrtsukas ja ei tohiks üldse loomi pidada...jne. tark inimene õpib oma vigadest, rumal ei õpi teiste omadestki. ma ei taha väita, et alati on õige kõike oma nahal katsetada, kuid vahel on elu vitsad õigemad ja õpetlikumad kui terve ülejäänud maailma kogemus.
müts maha inimeste ees, kes julgevad oma rumalust tunnistada või siiralt siia küsima tulla, kasvõi vanade haide hambusse jäämisega riskides. kohe hakkan saama, et enne akvaariumi pidamise alustamist peaks lugema läbi need ja need ja need artiklid...jaajaa, kuid kõik inimesed ei tea seda, ei saa selles, paraku, aru - akvaarium võetakse tihti enne, kui jõutakse siia! kuidas saab seda hukka mõista, et üldse jõutakse ja hoolitakse?
küünikutele tahaks pakkuda ühe lõõgastava tassi piparmünditeed - ilkumine pole veel kedagi ravinud !