foorum.akvarist.ee

Ambur!

See, mida ma kirjutasin, illustreerib ainult seda, kuidas klaasipaksus konstruktsiooni elementide jäikust mõjutab.
Arvutus põhineb tugevus ja jäikusõpetuse "paindejäikuse" valemil "E*I" ,kus:
E on materjali elastsusmoodul, mis iseloomustab materjali deformeeritavust ja
sõltub ainult materjalist endast ning kuna mõõtmetest ei sõltu, siis võib selle
arvestamata jätta, kui sama materjali erinevate mõõtmetega tükke võrrelda;
I on vaadeldava ristlõike inertsimoment ümber paindetelje, mis avaldub omakorda (b*h^3)/12, kus
b on antud juhul klaasplaadi laius (akvaariumi kõrgus) ja h klaasi paksus.

Kuna ka b on erinevate klaasipaksuste puhul sama, siis taandub ka selle mõju võrdlusest välja.
Jääb ainult h mõju, mis on valemis astmes kolm, ehk kuupi võetud. Ning konkreetsetest klaasipaksustest:
8^3 = 512 so. 51,2%
10^3 = 1000 so. 100%
12^3 = 1728 so. 172,8%

Seda ma arvuliselt ei tea, kui paks klaas olema peab, et klaasipaksus piisava jäikuse tagaks.
Nimelt ma ei tea kasutatava klaasi elastsusmooduli E tegelikku arvulist väärtust ja ka lubatavat deformatsiooni.
Loeb ka see, milline on konstruktsioon ehk siis kasti enda geomeetrilised ja silikoon keevise mõõtmed.
Ka see loeb, kas otsaklaas katab külgklaasi serva või katab külgklaas otsaklaasi serva (nurgas).

Nii, ma saan nüüd aru, et olen teema kaaperdanud, kuid et seda elegantselt ja harivalt lõpetada, siis Silver, Sulle mõned lisaandmed:

paneme deformatsiooniks 0,35 mm
E väärtuseks 69000 N/mm2
Ohutusfaktor 3,8.
Paindetugevuseks vähim tõenäoline - 19,2 N/mm2

Pikkus 1500mm, veesammas 580 mm. Liited, klaaside asetus ja muu (väljaarvatud ehk teadmine, et esiklaasi alumine serv on põhja ehk ühe laia-laia ribi serva külge liimitud, ülemine aga vaba igasugusest lisatoestusest) pole hetkel ilmselt oluline, kuna antud materjali omadused ja muud faktorid kokku annavad niikuinii suurema veaprotsendi kui arvutus ise. Seega ellimineeriks need faktorid rahumeeli ja teeks puhta arvutuse.

Sa tahad, et ma teeks Sulle tugevus- ja stabiilsusarvutuse (jäikustingimusega),
mille tulemusena dimensioneerin minimaalse vajaliku klaasi paksuse?
Kui jah, siis ma võtan selle pulli pärast nädalavahetusel päevakorda

See oleks tõeliselt tore, kui selle ära teeksid.
Jään põnevusega ootama

Seda plastmassist iluliistu raamiks küll nimetada ei saa(raami jaoks peaks seal üks korralik nurkraud sees olema ja seda seal kindlalt sees pole) ja need plastmassist ballasti toed ilmselt siiski tõmbidena ei funktsioneeri sest esiteks ei ole nad korralikult klaasi külge liimitud ja teiseks saan ma neid täis akvaariumil vabalt painutada. Kui nad oleks sellise surve all mida tõmb peaks taluma siis vaevalt ma neid ühe käega painutada saaks?
Klaas on tõesti hoopiski 8mm mitte üle 10.

Tekkis endalgi väike hämming kuidas see akvaarium siis välja ei kaardu.

_________________
300l guraamid barbused corydorased ancistrused danio margaritatused sebra bootiad siiami vetikasööja
100l danio margaritatused otod corydoras pygmaeus bettad krevetid teod
10l danio margaritatused krevetid teod

Minu mäletamist mööda oli minu RIO 180 ülemine serv küll silmnähtavalt kaardus. Mitte hullusti, aga kaane üles käiva osa sirge servaga võrreldes oli seda ikka hästi näha...

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Aga mida Sa arvad selle raami kohta? On see ilu pärast ja sellepärast, et ballastiruum vette ei kukuks? Või on olemas ka mingisugune muu otstarve sellel raamil?

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Plastist tõmb tundus Riol vist tõesti ainult sel eesmärgil olevat

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

No kui tõmbi ei tõmmata siis ei ole see tõmb vaid midagi muud.

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0