indrek kirjutas:
kodanik Käpiku süsteem on kindlasti toimiv
Praegu asi siiski ei toimi, teoreetiliselt muidu väga hi-tech lahendus, aga reaalsetes oludes tekkis probleeme (1.pumba mootorite niiskusisolatsioon ei olnud hea - mootorid ikaldusid 2. pumbad ei jõudnud vajalikku rõhku anda ja pumpamine oli väga ebastabiilne.)Tegelen selle asjaga lähemal ajal uuesti, põhimõte on hea ja tööle saab, aga mitte nii lihtsalt nagu alguses näis.
DIY dosaatorid (ja muud "päris" dosaatorid ka) saab konstruktsiooni järgi jagada kaheks. Esimesed asuvad akva kaane all, teised kusagil kaugemal, akva all kapis tavaliselt. Kummalgi omad puudused. Kaane all on väga harva nii palju vaba ruumi, et sinna veel sellist tehnikat lisada. Ehituse poolest on kaane all asuv seade igal juhul lihtsan ja töökindlam.
Ise tehes võiks korrata Eheimi dosaatori põhimõtet: Mehaanilise programmkella otsa kinnitada mingi topsik, mis iga täispöördega(24h) lisab määratud koguse lahust. Lihtsamalt ei ole võimalik seda teha, topsiku ehitus tuleb vaadata Eheim´i pealt, kuidas täpse koguse väljavalamine käib. Doseerimise muutmine käib siis lahuse % muutmisega, sest programmkella kiirust ei saa muuta ja topsiku ehituses reguleerimist ise tehes ehk ei õnnestu saavutada. Dosaatoreid peaks olema rohkem kui üks, ruumiga läheb kitsaks.
Kui nuputaks midagi lihtsat, mis saab ikkagi kasti all kapis olla ?
chris kirjutas:
Sedasi siis lood, mõte oli selline et kui kasutaks vee pumpade asemel hoopis õhupumpa, õhupump suruks survet väiksesse anumasse (näiteks coca pudel) ja õhu surve jõul lükkaks pudelist väetise lahust välja mööda peenemat voolikut (õhu voolik nt) akvasse. voolikule siis vaid tagasivoolu klapp vaja vahele panna.
Sellist õhupumbaga asja on proovitud ja töötab küll. Puuduseks on suured kogused, mida doseerida. Aja jooksul lahuse kogus pudelis väheneb ja õhupumbal kulub iga järgmine kord rohkem aega vajaliku rõhu saavutamiseks, mille juures lahus üles akvaariumisse hakkab jõudma. Igal lahuse pudelil peab olema oma õhupump. Õhu jaoks mõeldud tagasivooluklapid selle asja juures väga ei aita, annavad liiga palju tagasi ja mingi väike sodi kaotab igasuguse pidamise. Proovisin tagasivooluklappe oma süsteemi juures ja loobusin neist, ei ole abi.
Õhukompressoriga süteemi võiks edasi arendada: Erinevaid lahuseid on ju nagunii vaja vähemalt 2-3 tk. Teeks nii, et kompressor on kõigi anumate peale ühine ja seda lülitab sisse rõhuregulaator (koduses majapidamises on selline jubin tavaliselt pesumasina sees, mõõdab veetaset), väljakruvimine võtab umbes 10min
.
Kui nüüd doseerimise perioodil (tavaline taimer lülitab kompressorit, et see suvalisel ajal tarbetult ei töötaks) õnnestub anumates hoida ühtlast rõhku, siis on lahuse väljavool ajaühikus akva suunas ühlane ja doseerida saab ajaliselt väljundi avamisega. Iga väljavoolu peal on solenoidklapp, mis suletud olekus asendab ka tagasivooluklappi, solenoidklapp ei leki ja väljundi saab ühendada kuhugi välisfiltri vooliku külge või välisesse co2 reaktorisse, mis suurema taimeakvaariumi juures sageli olemas on.
Väikeste solenoidklappide leidmine on probleem, täpsemalt hind, millega arvestama peab. Väga lihtsalt head doseerimise süsteemi ei tee.
-Karl- kirjutas:
Ise olen veel mõelnud gero kütusepumpa (näiteks firma webasto), see pumpab kütust impulssidega
See oleks kõige parem lahendus, sel pumbal on ka korralik tagasivooluklapp sees. Nendel pumpadel saab reguleerida, kui palju välja annab ühe impulsiga. Hinna küsimus on peamine. Kasutatud kujul ja kilohinnaga neid ei saa, uus on kallis (tuleks uurida).
Süsteemi ehitamisel võib impulsside generaator olla ühine mitme klapi peale, ajaliseks juhtimiseks saab kasutada tavalist taimerit, 12 või 24V DC adapteriga. See Webasto pump oskab tühjast voolikust õhu ka välja tõmmata, et lahus kohale jõuaks. Sellel Webasto pumbal, mis lahti võtsin, olid sees mõned nublakad, mis näevad välja nagu teras (vedru ja kuul-koonus tagasivooluklapp), kas see vett kannatab ?