OK, paneks oma nägemuse juhtunust ka kirja.
ekala kirjutas:
Kuna lillekasvatusest ja sellega kaasnevatest võimalikest probleemidest ma huvitatud ei olnud, siis sisustasin akva kunsttaimedega.
"Lillekasvatuse" probleeme kardetakse enamasti liialt. Vetikad võivad jah vahel külastada kuid see pole veel maailmalõpp, samas elustaimed on kenad ning lisaks nad mingil määral kaitsevad kalu töödeldes ümber kalade väljaheiteid (kalade väljaheidetest lisanduv ammoniaak töödeldakse kasulike bakterite poolt algul nitritiks ja siis nitraatideks mis on omakorda taimedele toitaineteks - kui taimi pole siis nitraatidest vabaneda saab üldjuhul vaid veevahetustega). Usun et kui Sul oleks olnud rohkelt elustaimi siis poleks vajadust seda kurba lugu kirjutada. Taimi võib ka potiga akvasse panna, kui on probleeme saad nad lihtsalt välja võtta. Taimi jagatakse siin tihti niisama nii et pole ka teabmis kulutusi sellega seoses. Muide, lampi ei pea pidevalt sees hoidma nagu kirjutad, tegelikult kui nii teed siis on probleemid kindlustatud.
10-12 tundi on lampi mõistlik sees hoida ning selleks on taimerid mis pole sugugi kallid.
ekala kirjutas:
Vett olen jõudnud vahetada 1 korra, seda siis nii 20% ulatuses (vahetatav vesi seisis eelnevalt 2-3 päeva).
Kalade tulek:
Siinkohal ilmselgelt kiirustasin -> akvas olev vesi seisis ca 2 ööpäeva (lisatud sai ka poest soovitatud veevahendit, mis kloori ja ms eemaldama pidi), misjärel suundusid sinna elama kalad väikesest purgist + poest ka lisa.
Seltskond nägi välja järgmine ( 6xguppi + 6xneoon+2xpõhjakoristaja+2xmõõksaba).
Väideti et veevahetus oli viga - tegelikult ilmselt see pole nii. Esimese kuu jooksul soovitatakse vett mitte vahetada siis kui akva sissetöötamine toimub reeglite järgi ühe-kahe pisema kalaga ning selle mõte on et jääkaineid mis on kasulike bakterite taimelavaks mitte veevahetusega välja viia - ehk siis et jääkainete hulk oleks piisav akva kiireks sissetöötamiseks. Antud juhul oli probleem aga selles et akvasse lajatati suurem hulk kalu ning ilmselt polnud bakterikoloonia välja kujunenud (ehk siis akva polnud sisse töötatud), jääkained kogunesid kiiremini kui neid jõuti ümber töötada ning kalad said mürgituse (uppusid oma s... sisse). Kui kallasid akvasse purgis olnud vee siis see oli õige tegu kuna see vesi sisaldas juba kasulikke baktereid. Kui akvasse sai ainult uus vesi siis läks halvemini ja sissetöötamine algas päris nullist. Igal juhul oli kalu rohkem kui akva sissetöötamisel mõistlik, ka juhul kui bakterikoloonia jõudis piisavalt kiiresti kasvada võib seal olla liialt jääkaineid (ammoniaak, nitrit, nitraadid) kogunenud.
See et vesi seisis enne kalade lisamist 2 ööpäeva ei oma tähtsust - kloori eemaldamiseks oleks piisanud ööpäevastki, pole vahet kas vesi seisab tühjas akvas 2 päeva või kuu, ilma ammoniaagita (ntx kalade väljaheited) mis on toiduks bakteritele sissetöötamist ei toimu nagunii. Sissetöötamisest on varem
pikemaltki juttu olnud. Kloorieemaldaja lisamine oli tegelikult kasulik (selgituseks - korralik kloorieemaldaja sisaldab muuhulgas EDTA-d mis seob vees olevaid raskemetalle mis oleksid muidu kaladele mürgised, kui palju selle järgi reaalselt vajadust on sõltub muidugi veest) , kuid ilmselt oleks saanud selletagi hakkama.
Kui nii äkiliselt kalu sisse toppida ilma taimedeta akvasse siis peaks ammoniaagi, nitriti ja hiljem nitraaditesti abil jälgima et nende ainete hulk vees ei tõuseks liiga kõrgele - kui nii läheb siis on ainus abinõu osaline veevahetus. Antud juhul teeksin kohe veevahetuse 30% või isegi 50% kuna tõenäöliselt on see vesi kaladele ohtlik, edasine veevahetuse vajadus sõltuks testide tulemustest - ilma testideta teeks (tegelikult selles seisus teeks igal juhul testid) vast 20% nädalas et oleks lootust vältida jääkainete edasist kuhjumist. Ammoniaagi ja nitriti test on enamasti vajalik ainult akva sissetöötamisel, normaalse sissetöötamise korral saab ka ilma. Nitraadi test on aga ka hiljem kasuks.
Kui kloorieemaldaja on olemas siis seda lisaksin kindlasti vette, see saab asja vaid paremaks teha. Kui kloorieemaldajat pole siis ostma paraku ei tõttaks. Vitamiinid oleks kaladele abiks. Elustaimed oleks abiks, ntx Ceratophyllum demersum ei vajagi pinnast vaid võib vabalt akvas ujuda, samuti veepinnal ujuvad taimed (Salvinia natans, Pistia stratiotes, Lemna minor jt.).
Sabad ei kao mitte vee pärast loetud tundidega vaid teised kalad söövad laipa, sõltuvalt kalade koosseisust võib surnud kala tundidega jäägitult kaduda kellegi kõhtu. Narmendavate uimede üheks võimalikuks põhjuseks on aga kehv vesi küll, lihtsalt see ei hävita saba nii kiires tempos.
Otsi
Postitatud: Kolmapäev Sept 20, 2006 09:48 
(võibolla olen mina loll ja ei tea neist vedelikudest midagi siis andke andeks)
