foorum.akvarist.ee

Ise olen kodust mõneks ajaks ära ja üritan siis naisele läbi telefoni abi pakkuda.
Eile õhtast saati, hakkasid danjod riburadapidi lepinguid lõpetama.
Sai Üleeile tehtud veevahetus 30% (kuskil iga nädala poolteise tagant) Kardan, et pesin liiga hoolikalt filtri käsna
Akva: 126l
Sees posu taimi ja kalasupp:
5 danjot + 5 lepingu lõpetanud danjot
9 terat
4 platit ja mõningad maimud
3 corridorast
1 ants (see väiksem + 1 pisike anzuke)
2 õunatight

Niipalju kui sain teada veetestidest:
NH4 - 0.05
No3- ligi 30
No2 - 0,05
Käskisin teha veevahetuse 30l ?

Tundub,et elanikke on liiga palju ja hakkasid ise arvukust reguleerima. Millist filtrit kasutate? Vilets filter võib ka probleeme põhjustada. Posu taimi kõlab positiivselt , et on lootust olukorra paranemiseks.
Surnud kalad tuleb akvast eemaldada, surnud taimelehed ka.

Eheimi kahe kopsikuga filter on.
https://youtu.be/R7-7BQ1iV38
https://youtu.be/qXDX0hncGAk
Lisaks mullikivi.
Valgustus on 1 stock kaasa tulnud valge toru (60cm)
teine mingi roosakas,lillakas taimedele mõeldud, poest soovitatud toru.
Toitu saavad korra päevas, sõõvad ära minutiga, paariga.

Edit: Ahmivad õhku.
https://youtu.be/Hhu62g3OEpE

Kas see NO3 oli peale veevahetust 30 ligi? Kõhklus et see näit ikka suurem.
Vaheta kasvõi iga päev kuni 30 liitrit vett ja ära kaladele süüa anna. Kui suremine lõppeb, siis järgmisest nädalast võib veevahetuse viia kord nädalas peale ja toita kalasid tunduvalt vähem

Algusest...
Danjode sabad hakkasid lõhenema, ka coridorastel- 1-2 lõhe. Viimastel päevadel märkasin, et uime otstel pole küll mannatera ega paist ikka uimemädaniku moodi ka, aga valkjad otsad (uime ääred tundusid loomulikud heleda servaga). Peale vee vahetust järgmisel päeva lõunal leidsin kõige nõrgema pinnalt( oli pime 1 silmast ja suurem kiusas, näris kõvasti parema poole uimed. Kuid toibus ja kasvatas uime tagasi). Abi poest otsides, et mis teha, soovitati medica contralack´i panna, et aitab ka peale mannatera haiguse teistel tõvedel ka paraneda. Pimendades ja ravi sisse pandud, tõstsin u 1h hiljem väikese kaane, et temp tõsta vastavalt ravile 25-26 c, et kütteelemendile sooja anda, siis avastasin teise vastu ulpimas.(temp. kraadiklaasil, (akva sisene, tavaline)25 ja lisasin teise akva kraadiklaasi ka see ka sama, aga soojuselemendil on temp. ühik siis 22c. Tõstsin siis üldsealgusl pulga peal 24-25 peale aga siis tuli kraadiklaasile 28-29, Kuna ka lambid on üsna vee lähedal kaane all, kütab see ka päris soojax ja õhk kohal tundus ka liiga soe ja võtsin pulga üldse seinast nälja ja lisasin temp alandamiseks kuni 2 l päris jahedat külmemat vett väikse joana, samal ajal käega külma vett hajutades.
Hommikul oli kolmas pinnal, neljas poole peal, kelle eraldasin eradi kannu, et ehk aitab eraldi pimendamine, kuna päevaks pidin taimedele 6h valgust võimaldama. Eraldatud kala sai tilga medikat ja tundus et ka aitas. mõni tund pideva kontrolli ja 1dl värsket vett lisades oli ta elus, küll põhjas aga kui vett lisasin, oli energilisem kui välja võttes. Aga päästa ei õnnestunud. Peale lõunani elas, enne aga suri veel 1 daanjo ära. Teised kalad kõik normaalsed.
uimedest pilti pole, sest need kalad on otsas, esimesed paar olid küljepealt ka kahjustunud, nahk lohkus-aukus, võimalik, et teiste poolt näksitud, enne minu jaole saamist. Nüüd on 5st allesjäänust 1 veel kahtlane, oleks nagu kõhud ära kaotanud, peale alumist lõualuud (?) on nõgus, justkui nälgas, üks paistab ka seda moodi minevat.

no3 näit 30 võib max 35, 40 olla - see enne vee vahetust. (tegin seda ise esimest korda, mille värvi klapitada, pilte tehes kosulteerides teisega ja ise arvasin et pigem 30, ei tea kui väga värvi uskuda võib)

uimed pole lahti aga muudkui maigutavad pinnal, üks hakkab aga jälle sabapidi ära vajuma.

Vett vahetasin 20l ja lisasin meditsiini jääkide eemaldamiseks süsi.

Valgusest või pimendamisest on kaladel täiesti ükskõik, seega see eraldi topsi tõstmine pigem kiirendas surma - seisev hapnikuvaene vesi
Kui kalad nõrgad mingi haiguse tulemusel siis igasugused suured temperatuuri kõikumised ja muud rapsimised mõjuvad halvasti.
Selles sabade lõhenemises kahtlustan liigseid jääkaineid vees. NO2 peab olema 0 ja kui testiksid ammoniaagi taset, siis arvatavasti ka see näitaks midagi.
Võtke nüüd rahulikult, tehke iga päev veevahetust 20-30 liitrit ja ärge kaladele süüa andke. Temperatuuriga ärge mängige, las ta olla sellises vahemikus mis varasemalt. Nädala lõpuks peaks juba stabiilsem olema see akva

Kuna mulle tundub, et vesi ja selle näitajad ei ole Daaniode suremise põhjus, tõstan teema Parasiitide ja Haiguste alafoorumisse.

Kas oskate veel nõua anda, mis näitajaid v kuidas kontrollida nende tervist. Eilne viletsain, ja ,,nälgind,, olekuga oli hommikuks kadunud, ei midagi paist. Kas peaksin medicali teise kuuri ka ikka tegema, v aind vett vahetama?

Igasugu tähelepaneku vihjed on teretuld, ette tänades

Minu pakkumine on umbmäärane, aga kui Daaniodel kõhud lohkus, siis see võib olla nende kalade seas levinud haigus Skinny Disease, mis tingitud parasiitidest.
Kusagil soovitas kalatoitu segada purustatud küüslauguga ja anda kaladele süüa.

Kas kalad tõepoolest on võimelised küüslauku sööma? Isegi kui see segada imemaitsva söödaga?
Aga proovida võiks näiteks küüslaugu tablettidega , et purustada ja segada kalasöögiga. Apteegist saab paari eoruga. Ülejäävad tabletid võib ise julgelt ära neelata.

Kas seda tuleb igal juhul anda, teha, kui taolise nähtudega kalu pole enam?
Võisid need tulla külmutatud sääsevastsete söödast? Ostsin kuu tagasi esimest korda üldse ning kõigest 3x üle nädalase vahega andnud.
Akva ise sai 2 aprill tööle pandud.


Peale tänast 35 l veevahetus on ühel daaniol tekkinud sabale mannatera moodi haigusnähud... jätkan siis nüüd selle ravimiga ka (või peaks jälgima)

Küüslauk on tegelikult väga levinud sisemiste parasiitide vastu võitlemise vahend. Mõned kalad söövad küüslauku väga hea meelega ja profülaktilises mõttes tasuks seda aegajalt kasutada
Rohkem infot Googlist

Üleeile sai tehtus siis 38l veevahetus koos põhjaliku sifoonimisega. Näidud enne seda ja sellest eelmise päeva 20 l vee vahetust ikka samad... v ei oska õiget värvi koju ajada värvikaardi järgi. See mis enne 30 võib olla ka 25.
Eile 1 daanio ja täna veel 1 daanio surnud.
Eile jätsin veevahetuse tegemata ja panin Medica contralacki 30ml sest tekkisid daaniodel valged laigud + see kord ka ühel platyl sabal.
Maime ka on veel näha, u 2kuu ja 1,5 kuu vanused.

Täna eemaldasin mullikivi akvast... see osa mis põhjakruusa alla paigutatud oli musta limaga kaetud.
Mingit nõu on veel pakkuda

Eile siis sai tehtud viimane veevahetus 30l.
No2 hakkas langema, täna õhtuks oli juba 0,25 peal
Sama tegi ka No3, 10 peal.
Paistab, et bakterid hakkasid tööle jälle. Igatähes jälgin olukorda.
Selleks korraks siis suremine peatus.
Langesid imelikul kombel ainult daaniod.

Kui praegu on NO2 0,25, siis mis ta varem oli. Esimesest postitusest näen, et 0,05
Veevahetusi tuleks teha niikaua, kuniks NO2 on normis, ehk siis nullilähedane.

NO2 suurema kontsentratsiooni puhul tekib kaladel mürgitus, mille tagajärjel punased verelibled ei kanna enam edasi hapnikku. See võis ka olla põhjuseks, miks kalad pinnal õhku ahmisid.
Hukkuvad ennekõike õrnemad kalad

NO2 kõrge taseme puhul oleks hea kasutada Seachem Prime'i(Saab Kalakesest tellida)