foorum.akvarist.ee

Vabandust aga kust Te daaniod ostsite? Mul ka järjest jäävad haigeks Hakkavad imelikult ujuma,
nagu külje peal....

Daaniod vajavad väga värsket vett ja korralikku õhustamist ning vaheldusrikast toitu, sh elustoitu aeg-ajalt. Muidu hääbuvad jah.
Kust ostetud ei oma tähtsust kui nad just 48 tunni jooksul otsi ei anna.

Ostetud on/ oli veebruris ja aprillis eri päeval ja 4st eri poes. Aprilli lõpus v mais üks danio jäi põhja elama. Eraldi teistest, hiljem oli kui õhupall pikuti täidlane ja seljasoomused sarves püsti. Umbes 4,5 päev oli väga hull ja sai piinad lõpetatud. Tol ajal oli neid kokku 4 v 5 ja see kes otsa sai oli väga vilgas ja kiire liikuja..ujuja. Siis pold seda mure, et ahmiks õhku. Oletasin,et vb vilka ujujana suutis end üle süüa. Sest teised olid tavalised. Hiljem hakkasin mõtlema, et vb oli ka muu tõbi.
Suremine hakkas otseselt just siis, kui sai esimene postitus tehtud. Vett sai vahetatud ka korra nädalas... 1-3 päeva vahel otsa. Kuna akvasse sai elustaimi juurde, ei teinud nii põhjalikku sifoonimist taimede pärast, et tekiks põhjapinnas. Hiljem olen palju mõelnud, et kuidas see vee vahetus järsku siis kõik uppi lõi.
Peale viimast ravi sai akva nädala olla näiliselt paranevat, vee näidud alanesid 0,01( eelnevas postituses oli viga, et ikka 0'025) olid kõige väiksemad, kui miski hakkas kimbutama neoon tetrat. 10nest 1 oli üle öö jälle kui kuivatatud kala kokku tõmbunud, silmad paistsid suured ja seljal soonused räsitud. Hoidis parvest eraldi, saba vajus veidi alla. Poest sai nõu küsitud ja soovitati panna korraga sisse mykopuri, costapuri ja veel miski. Esimese 1-3 päeva kuuri tegin ära ja süsi sees veel hetkel, kuna ei saa paar päeva kodus olla. Veevahetus sai ka tehtud osaliselt enne süsi . Kuid vesi oli ravimist ikka roheline. Ei julgend eelseisva 3 päeva eemal viibimise pärast täit kopsikut sütt panna. Haige kala oli kehalt küll uuesti kosunud kala moodi. Soomused seljalt oli võib ka öelda korras. Heledad,kohati heledamad,kui teistel, vähem räsitud..püsti ei tundunud... ikkagi ravist paranemas, eks iga asi vajab aega päris korda saamiseks. Silmad tunduvad ikka hirmutavalt suured, punnis. Eks homme näen, mis sest kõigest on saanud.

Vee näit oli enne ära tulemise hommikul korras. Aga taimede pimendamine ja tihe ravide kuur on taimedele halvasti mõjunud, nagu oodata oli. Ei taha nad kasvada sirge vallisneria ei võta juuri alla. Lehed ise pruuni..karvased. Ega saa enne neid ka aidata, kui muu vesi ja haigused ületatud.
Ei tea kas see on positiivne näitaja et suure ravi ja vee murede keskel leidsin akvast ~5 uut halli platy maimu. Arvan, et kuskil 2 nädalased, kuid juba sabad taga.

Kui pikalt peab akva korras olema, et julgeks neid maime sealt uude koju pakkuda?

Tegu teise akvaga
Alustatud 14.02.2017
50l
5 rasboorat
1 isane ja 3 emast bettat
1 ancistrus
2 neritina tigu

Liiva põhi, mullikivi, veefilter, elustaimed, soojapulk..termostaat. Led valgustus... 4 rida üle piki akvat.. ise tehtud.

Mure just raboorade pärast.. peale pisukest betta toidu andmist kõigile on rasboorade kõhud kandilised, muhklikud. Süüa annan korra päevas ja tõstan pintsetiga betta graanultoitu ja saab väga vähe anda. Ancule läeb 1 tbl mille enamasti emased bettad ära varastada püüavad ja tihti õnnestub ka. Anc on esimestest uimedest suht köntidega...( ei paist et need vigased olid kui poest tõime, kuid kasvades paistis välja et ainult veidi kõhupoolsed ongi, peapoolsed uimed ühelt poolt ülesse väänatud).. ja algul ainsa elanikuna ei tund vajadust toitu kaitsta. Nüüd kuskil kuu hiljem, juba püüab omale toitu hoida. Kuid siiski betta naiskad veavad tbl minema. Kuid rasboorad seda ei tundu söövat.
Rasboorad sai toodud mai keskel. Kuid nüüd, võimalik et emastel teravad muhud kõhu all. Soomuseid turritamas pole näinud.
Kuidas peaks tegema... rasboorasid kõhu ,, lahtistiga,, ravima. Ei julge sest ravist mõelda, ehk pole vaja, sest mõni aeg hiljem tõmbab tagasi. Pole ka täheldanud kui tihti kakavad... peale sööki pole kohe näha

1. See esimese akva danio - õhupall ja soomused turris ... tegemist oli dropsy nimelise siseelundite põletikuga. Eesti keeles ka vesitõbi. Põhjused võivad olla erinevad - aegunud toit (sh jälgi külmutatud toidu tähtaegu, tihti neid poodides müügis aegunuid); siseparasiit; vilets keskkond ....

2. Kui akvaarium on alles algav, siis näidud kõiguvad väga suures määras. Seetõttu tuleks teha pigem tihedamaid ja ehk natuke väiksema kogusega veevahetusi. Näiteks ülepäeviti 10-15% ja lisades starterbaktereid, näiteks Sera Bio Nitriveci võib väga kiita (ma ise kasutan alati seda). (välja arvatud siis need nö "elupäästmiseks" operatsioonid). Sest kaladele on kohutavalt traumeeriv elutingimuste järsk suur muutus. Samuti on väga oluline, et lisatav uus vesi oleks TÄPSELT sama temperatuuriga nagu akvaariumisolev. Hiljem kui vesi stabiilsem ja kedagi päästa pole vaja, siis alles saab minna üle korra nädalas vahetamisele. See on üks asi, mille pärast soovitatakse akvaariumisse enne selle sissetöötamist (lämmastikutsükli moodustumist) kalu mitte tuua. Siis pole ka suremisi.

3. Nüüd see punnsilmahaigus - popeye inglise keeles. Samuti keskkonnast tingitud haigus. Jätkuvalt ei ole keskkond korras. //Ei saagi olla, sest antibakteriaalsete ravimite kasutamine hävitab reeglina ka kõik kasulikud bakterid ja tekitab restardiolukorra! Mistõttu soovitus edaspidiseks - kui on haigestunud üks kala, siis teda ravitakse eraldi karantiinakvaariumis, et mitte rikkuda põhiakvaariumi niigi haprat kujunevat stabiilsust. Kuna nüüd sai jälle põhiakvaarium ravi, jälgi seda ja käitu sellega nagu startiva akvaariumiga - tihedad väikesemahulised veevahetused, korralik õhustamine, vähene toitmine.

4. Platimaimudel on sabad juba sündides taga. Ja uude koju pakutakse reeglina vähemalt 2cm pikkuseid isendeid. Veelgi parem kui saad oodata ära sugude kindlakstegemiseni, mis tähendab 3,5-4 cm kalu. Enne seda tunduvad kõik emased

5. Huhh... nüüd see teine akvaarium. Rasbooradele ei sobi bettatoit, see paisub kõhus ja kalade suuruste vahe ning nende magude vahe on ikka tohutu. Samuti toidulaud, milleks kohandunud. Ainuke variant - toita mõlemaid universaalhelvestega. Bettagraanulid unusta ära. Seda tehaksegi kui tegu segaakvaariumiga. Teine asi on muidugi bettade segamine parvekaladega - no vaata, äkki õnnestub. Aga kui betta saba hakkab kahanema või kokku kleepuma, siis tead, et tegemist on lihtsalt suure stressiga ja ta tuleks ikkagi eraldi tõsta.

_________________
13x 105 liitrit
1x 260 liitrit
1x 720 liitrit
peoga pisikesi kaste