foorum.akvarist.ee

Kõigepealt panin tähele, et paar kuud tagasi oli tal läbipaistev muna saba küljes, mis kasvas suuremaks ja on nüüdseks lihtsalt ära kadundu. Guppi teistmoodi ei käitunud. Nüüd on tal lõpuste juures selline muna, vaatasin netist pilte, nagu kasvaja oleks. Kas see läbipaistev muna (no nägi välja nagu meil vesivillid aga täiesti ümmargune) ja see kasvajalaadne asi võivad olla mingi parasiidi tekitatud? Kui ongi kasvaja, kas ravida või mitte? Gupi siiani käitub täitsa normaalselt.
Nii sain enamvähem pildi ka. Kollasel gupil paremal pool pildi peal see muna, uime juures. Külje pealt tehes ei olnud aru saada.

Arvutis suurem pilt olemas, kui vaja. Siia ei lubanud lihtsalt lisada.

Äkki on seegi kord vill? Ma haiguste koha pealt väga nõrk, kuna enam oma akvades jamasid pole aastaid olnud. Mul oleks hetkel kärme reaktsioon JBL-i Acclimoli lisada. See pole küll ravim, kuid sisaldab joodi ja tugevdab kalade immuunsust. Minul on ta aukohal - ikka alati käepärast võtta. Nagu öeldud - ravim ta pole ja võib aidata. Siiski vaja kala(u) jälgida. Kui hullemaks läheb - siis ikka ravi peale.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Täna hommikul vaatasin, et see muna on kõvasti väikesem. Nüüd, kui mainisid villi, siis hakkasin sellele mõtlema küll. Täna olen ise nii tõbine, minestushood käivad peal, et loomapoodi minek jääb küll ära. Kala iseenesest on täitsa normaalse käitumisega siiani.

Sain hiljuti juurde päris mitu gupit, emaseid ja isaseid. Pildil on tagapool nad näha. Nad istuvad ainult tagaseinas, niiet ma korralikke pilte nende sabadest ei saa, aga isastel on sabad natuke nagu näritud. Täna vaatasin, et ühel isegi rohkem, kui siis kui saabus. Ei tundu üldse nagu uimemädaniku moodi - kas võib olla, et isane mõõksaba, kes on kõvasti neist suurem, käib neid näsimas?

Reeglina saavad mõõksabad ja gupid omavahel hästi läbi. Isaste uimede narmendamise põhjustena pakuks välja:

- isased gupid kipuvad sageli üksteise sabasid näksama, seda eriti juhul, kui neid peetakse isekeskis ilma emasteta. See võis ka loomapoes juhtuda. Hoia neil silm peal - kas on märgata, et üksteist kiusaksid?

- vee kvaliteet kehv. Kuidas lood NH, NO2 ja NO3 tasemega? Oled neid testinud? Sabade ja uimede narmendamise põhjused võivad olla nende näitude liiga kõrges tasemes. Kui suur Su akva on, kui kaua on akva töös olnud ning kui palju kalu ja kui pikkade vaheaegadega korraga juurde lisasid? Kui akva on veel suht noor, väiksemat sorti ning kalu lisasid korraga palju juurde ning väikeste vaheaegadega, siis võis see kõik ammoniaagi, nitriti ja nitraadid lakke lüüa. Sel juhul sagedasemad ja suuremad veevahetused - vajadusel kasvõi iga päev 50% - soovitavad, kuni NH ja NO2 nullis ja NO3 20 või alla. hea oleks ka vett testida eelpooltoodud näitajate suhtes.

- bakteriaalne haigus. Kui aga kalad muidu käituvad normaalselt ja väliselt pole midagi viga (söövad ilusti, liiguvad aktiivselt ringi, ei hoia eraldi, ei hingelda, ei "ripu" veepinna lähedal, ujuvad normaalselt, uimedel ja sabal mingeid muud värvi täppe-laike pole, kerel haavandeid pole), siis see loodetavasti pole probleemiks.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Vesi on normis, teen aeg-ajalt ikka teste, et üllatusi ei tekiks. Üle kuu aja on vahet olnud gupide ja mõõksabade võtmisega. Gupid omavahel hoiavad kokku ja saavad ilusti läbi, emased ja isased segamini.

Tundub nagu emane varsti poegiv mõõksaba käiks seda kiusamas, saba narmendas tal juba, kui ta sain, aga minu akvas läks suts hullemaks. Kui ongi näsitud, kas läheb veel korda tagasi?

Veevahetusi teen kord nädalas 20%. 100 l akva. 5 Mõõksaba, 8 gupit ja põhjaelanikke on ka. Täna sai ette hakatud valmistama 160 l akvat, vahetame väikesema välja. Kui suurem akva ja rohkem ruumi, siis peaks ka mõõksabad maha rahunema, ma usun. Jubedad ülbikud on.

Kui märkad, et kalad üksteist kiusavad, siis katsu neile rohkem peidupaiku luua - taimed, juurikad, dekoratsioonid. Ka suurem akva on hea mõte, mis võib kiusamise lõpetada.

Kui sabade narmendamine põhjustatud teise kala agressioonist, siis kui agressioon lõpeb, paraneb ka saba. Jälgi, kas peidupaikade juurdeloomine ja suurem akva lõpetab kiusamise. Vahel juhtub ka, et poegima hakkavad kalad norivad rohkem tüli ja peale poegimist rahunevad maha. Kui need abinõud ükski ei aita, siis oleks kõige parem kiusaja eraldada.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Eks teeme proovi. Tänud abi eest.

Selle muna kohta küsisin ka Kalakese poest, kirjelduse kohta ütles inimene nii palju, et võib olla lihtsalt tegu geneetilise mutatsiooniga, mis niimoodi välja lööb. Just selle koha pealt, et saba peale tuli ja ära läks ning nüüd tekkis kaelale ja väiksemaks läheb.

Okei. Lõpuste juures olev muna on nagu läbipaistvaks muutunud ja mingi punane täpp on sisse tekkinud, nagu paistes veresoon. Kõht on tal ka punnis ning muna hakkab välja tulema sealt.

No ei saa paremat pilti lisada. Peab selle faili nii väikeseks tegema. Loodan, et keegi saab aru pildist ja oskab aidata.

Tegin gupile ka soolavanni... loodan, et see aitab midagi. Imelikult rahulik kala on. Saab kõigiga hästi läbi, ei näksi, kiusa ega midagi. Keegi teda ka ei torgi. Mul emaseid gupisid ka, kuid teda needki ei huvita.. Avastasin, et mu soojendaja on üles öelnud. Temp oli 20 kraadi. Panin vana soojendaja sisse hetkel, see kippus suvel üle kütma, ka miinimumi peal. Akvas oli 26+ kraadi vahepeal. Ilma pulgata oli normis. Ma ei kujuta ettegi, kui kaua see soojendaja pekkis on olnud. Temperatuur on mul koguaeg olnud 22,8-23 kraadi. Aga nüüd kui õues külmaks läks ja toatemperatuur langes, siis langes ka akva vee temp. Sellestki võib gupidel välja lüüa imelikke haigusi ja asju?

Läbipaistev muna kala küljes võib viidata viiruslikule, aga ka bakteriaalsele infektsioonile. Punnis kõht - seesmisele bakteriaalsele haigusele või siseparasiidile. Bakteriaalse ja parasitaalset haigust saab ravida, viirushaigust mitte.

Sinu esimesel pildil on näha haige kala kõht. Kas see ainult näib mulle või näen õigesti, et kõhust kumab läbi justkui midagi keerdus soolikate taolist? Kui jah, siis see näib olema mingi siseparasiit.

Kas kala hingeldab ka? Vôi kõigub küljelt küljele? Kas on olnud näha ebanormaalseid (väga pikad, imeliku värvi või välimusega) väljaheiteid?

Soolavannid head (kuigi ei pruugi alati aidata) ning kui Su akvas on ainult eluspoegijad (gupid, kirevkalad ehk mollid, mõõksabad, platid), võiksidki kogu aeg pidada neid kerges soolvees (kindlasti meresool või spets.akvasool, mitte harilik lauasool, jodeeritud sool vm sool, kus palju muid ebasoovitavaid lisandeid juures), vahekorras 1 tl 4-5 liitrile veele. Kui kalad pole eelnevalt soolaga harjunud, siis alustada väiksema soolakogusega ning suurendada annust järk-järgult, et mitte shokki tekitada. Sool kindlasti eelnevalt korralikult lahustada, kui seda kaladele lisad, muidu võivad soolakristallidest põletused tekkida. Iga kord, kui vett vahetad, lisad soola juurde vaid vahetatava vee koguse jagu, kuna sool ei aurustu veest. Sool aitab eemal hoida nii mõnelgi haigustekitajal.

Kui aga akvas on peale eluspoegijate ka teisi, nn.pehmet vett eelistavaid kalu, siis neile pidevas soolvees elamine halb. Sel juhul parim haige kala teistest üldse eraldada puhtasse (kus oleks hoitud vaid vett ning ei mingeid muid keemilisi vahendeid) soolveega ämbrisse, soojendi ka kindlasti. Kui filtrit pole, tuleks seal vett vahetada iga päev või ülepäeva, et vee kvaliteet säiliks. Eraldi anumas saad kala paremini ravida, lisaks võib tal olla mingi nakkav haigus, mis võib teistele edasi kanduda. Kui haige kala sureb akvas, kus ka teised kalad ning sa teda kiirelt ei eemalda või need teda nokkida jõuavad (võimalusel toituvad ka väiksed kalad meelsasti teistest, sh surnud kaladest), voib nakkus kergesti teistele kaladele edasi levida - niimoodi paljud haigused levivadki.

Kuna tegu võib olla paljude erinevate haigusteguritega, siis tugevamaid medikamente, mis neile kõigile mõjuksid, keeruline soovitada ning enamikke ravimeid ei tohi koos kasutada, kuna võivad üksteisega reageerida ning nii kaladele kahju tekitada. Siseparasiitide jaoks olemas Sera Flagellol ja Nematol, mis aga ei aita bakteriaalsete haiguste puhul. Samast sarjast Sera baktopur direct mõjub välis- ja sisebakterite puhul, kuid neid koos ei tohi kasutada.

Temperatuur hästi oluline, eriti haige kala puhul. Kui muidu on parim temperatuur tänapäeva gupile 23-25 kraadi, siis haige kala vajab haigusega toimetulekuks tavalisest mitu kraadi kõrgemat temperatuuri, 26-28 kraadi oleks haigele gupile hea. Kaua aega liiga madalal temperatuuril pidamine nõrgestab kala immuunsüsteemi ning haigused on kerged tulema.

Toidule oleks hea tervise tugevdamise eesmärgil lisada vitamiine (Sera Fishtamin, JBL Acclimol, Seachem Garlic Guard vmt). Neid vitamiine tulneks lisada just toidule, kuna nii omastavad kalad vitamiine paremini. Vaid siis, kui kala ei söö, tuleks vitamiine lisada veele. Kui lisad veele, on parem teha seda pimedas, kuna mitmed vitamiinid hävivad valguse toimel.

Selliste haiguste ennetamiseks ja ka raviks hästi oluline korralik ja mitmekülgne toitmine, hea vee kvaliteet (st NH, NO2 ja No3 normis) ning jälgida, et akvas poleks liiga palju ega üksteise suhtes agressiivseid kalu (stressiallikas, mis suurendab haigestumise tõenäosust). Veevahetust võiks suurendada isegi 30% nädalas - gupid jm eluspoegijad armastavad värsket vett. Nii soovitab ka raamatu "Gupi - tilluke vääriskivi" autor.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Suur aitäh nii põhjaliku vastuse eest. Tundub esimesel pildil see läbikumav kõht. Olen igapäevaselt jälginud ja ainuke koht, mis praegu läbikumavuse poole on, on see muna ta lõpuse juures. Täna vaatasin, et pigem see hoopis uime all. Kõhu alla tekkiv muna kadus peale soolavanni, täna tegin uuesti. Kuna mul krevetid ja teod akvas, siis soola akvasse lisada ei saa.

Kas JBL Ektol aitaks praegusel juhul? Lähen homme loomapoodi ja ostan väikese akva ära, millele silma paar päeva tagasi peale panin. Tõstan gupi eraldi ja teen talle sinna sisse soolvee. Mul hetkel teist filtrit pole kusagilt võtta, aga kui igapäevaselt vett seal vahetan ja soojana hoian, siis peaks vast kõik korras olema.

Peale vee uuesti soojaks saamist on kõik kalad palju energilisemad (ilmselgelt ju ). Väljaheited on normaalsed siiani olnud, ei hingelda. Ma ei ütleks, et kõigub küljelt küljele, aga selle muna pärast on ta nagu proportsioonist väljas ja natuke teistmoodi ujub küll.

Kas ongi siis tegemist haigusega, nagu kahtlustasin, mitte mõne geneetilise mutatsiooniga? Mainin ka uuesti, et eelnevalt oli tal läbipaistev no täiesti sümmetriline muna saba küljes ja see kadus lihtsalt ära. Ei olnud tal käitumiserinevusi ega midagi. Tuli ja läks.

JBL Ektolbac tõenäoliselt aitab uimealuse punni puhul, kui punni põhjustajaks bakter. Samas kui tahad tugevatoimelisi ravimeid kasutada, siis tuleks akvat tugevalt õhutada kas filtriga voi õhupumbaga. Seega, kui tahad ravida JBL Ektolbaciga vmt, siis sa õhupumba või filtri ostust ei pääse. Nende asemel vöib muidugi osta ka hapnikutabletid ("Kalakeses"müügil).

Kuna peale soolavanni on punnis kõht vähenenud ning nüüd on villidesse lisandunud punased täpikesed, siis jah, pakuks, et pigem tegu haiguse kui geneetilise mutatsiooniga.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Mul on JBL Ektol fluid. Peaks ka ju sellistel juhtudel aitama?

Parandan, soolavanni tegin eile esimest korda. Enam seda punakat täppi ei ole, mida nägin. Punn muutus ühtlasemaks ja ilusamaks. Kõhu alt kadus ära. Ei teagi kas tänu soolavannile või temperatuuri tõstmisele. See punn nagu on tema naha värvi, aga natuke läbipaistvam. Pilti on temast nii raske teha. Kui ta väiksemasse akvasse eraldi saan, siis üritan peegelkaameraga teha. Äkki saan sellise, et midagi aru oleks kah saada.

Õhupump on mul olemas. Selle paneksin sisse igal juhul. Kas peaksin talle põhja krunti ka panema või sobib talle ka tühi akvaarium?

Kui soolavann on aidanud juba nii punnis kõhu kui uimealuse punni suhtes, siis pole vast mõtet JBL Ektol Fluidi praegu panna - kanged medikamendid tekitavad kaladele päris kõva stressi. Hoiaks kala soolvees ja kõrgemal temperatuuril seni, kuni kõik sümptomid kadunud. Üksnes juhul, kui haiguse tundemärgid peaksid taas ägenema soolveest hoolimata, mõtleks tugevamate medikamentide peale.

Õhupumpa pole vaja, kui kange ravimiga ei hakka tohtedama. Kui siiski tahad ka niisama õhupumba panna, siis jälgi, et ta poleks akva jaoks liiga võimas - kala peab saama normaalselt, ilma pingutusteta ujuda ning vees ühe koha peal olla. Kui näed, et õhupumba vool takistab tal ujumist või kõigutab teda liigselt vees, siis on pump liiga tugev.

Raviakvasse pole põhjapinnas hea, kuna raskendab akva puhastamist. Samuti pole valgustus raviakvas hea. Küll aga võiks seal olla varjekohti, kuhu kala saaks peituda (kunsttaimed või mõni akva dekoratsioon).

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Igaksjuhuks küsin võimalusel kõik küsimused ära, mis pähe turgatavad. Plaan oli endale osta 12 l akva. Kas siis tulevikus krevetiakvaks, või just siis haigete kalade ravimiseks. Ega see liiga väikeseks ei jää? Igatahes vast parem, kui tegutsemata jätta, ma arvan. Ma hiljem lähengi poodi uurima uuesti ja siis tõstan gupi eraldi. Kui peaksin krevetiakvaks selle tegema, kas mul läheb nii väikesesse akvasse filtrit vaja? Kas tehakse üldse nii väikestele akvadele filtreid. Nii palju, kui silmanud olen siis on tavaliselt filtri võimsus alates 20l.

Eks jälgin teda igapäevaselt ja hoian ka teid kursis, mis toimub.

12 L anum krevetiakvaks ok, arvestusega 5 kääbuskrevetti (Red Cherry Shrimp jmt) 4-5 L vee kohta. Amano ehk jaapani krevett (Caridina multidentata) on heaks eluks vaja rohkem ruumi - 1 täiskasvanud isendile 5 L vett.

Filter ikka hea krevetiakvale. Meie poodides müügil alates 10 L suurustele akvadele (ümmargusele akvale küll ei tea, kas on olemas filtreid). Kuigi leidub küllalt ka krevetipidajaid, kes ei kasuta akvades filtreid. Sel juhul aga peab olema hea bioloogiline tasakaal akvas - palju taimi, vähem krevette.

Kui tahad karantiinakvaks, siis 12 L mahutab paar väikest gupi-suurust kala, ei rohkem. Kui Sul soov või vajadus tulevikus rohkem kui kaks väikest kala (või veidi suuremaid kalu) karantiinakvasse panna, siis läheb keeruliseks. Ses suhtes, kui tahaksid krevetiakvat hiljem kasutada karantiinakvana, oleks soovitus kohe osta suurem, ca 40 L anum. See sobib nii krevettidele kui mitme väikese kala karantiiniks küll.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid