foorum.akvarist.ee

Tere!
Mul on juba pikemat aega mure oma akvaariumi pärast ja otsustasin nüüd siia kirjutada.
Kalad, mis juurde ostnud olen, surevad. Kardan, et asi sai alguse umbes aasta tagasi, kui ostsin oma akvasse gupid. Lühikese aja möödudes nad surid ning üksteise järel pea kõik mu kalad sh ka 3 antcistrust. Pilte mul neist kahjuks pole, aga nad nägid välja väga rääbakad, uimed turris, hallid, silmad hägused, nagu saja aastased. Guraamil läks üks silm paiste, kuid tema jäi ainukesena ellu. Tegin usinasti veevahetusi ja lootsin, et ehk asi paraneb ning aja möödudes võin uued kalad tuua. Kahjuks surid varsti needki (punased mõõksabad). Põhilised sümptomid on, et kala lõpetab söömise, ujub kangelt või ei uju enam üldse ja lebab põhjal. Paar kuud tagasi tõin neli mollit ja ühe ancistruse. Olemas olid guraami, 2 corydorast ja sae. Mollid poegisid, kahjuks surid üksteise järel mu corydorased, guraami (ehk vanadusse, oli u 4,5a) ning õige pea ka mu täiskasvanud mollid. Praegu on akvas alles SAE, väike ancistrus ja 8 mollipoega. Enam ei julge kedagi juurde tuua. Olen tähele pannud veel sedagi, et kalad nühivad end aeg-ajalt taimede-kivide vastu.

Teine suur probleem on mul roheline vetikas, mis katab kogu akva vaba kivipõhja ja nüüd ka taimed. On selline limane roheline ollus, tuleb küll kergelt lahti šifoonides ja puhastades, kuid juba päev peale veevahetust on probleem tagasi. Levib taas kiirelt üle akvapõhja. See on täielik nuhtlus. Lisaks hõljuvad vees ebemed-kiud, arvan, et seoses vetikaga. Ise kahtlustan, et asi on väheses valguses. Millalgi sai akval lambid ära vahetatud, kuid ühte lampi enam tagasi põlema ei saanud, midagi on ilmselt katki seal. Nii et hetkel põleb üks 24w lamp.
Palun abi ja nõu, mida ma peaksin tegema, et akva taas korda saaks ja kalad ei sureks. Kas peab mingi rohu ostma? Püüdma valgustus korda teha? Kõik puhtaks ja alustan nullist?
Sain albumisse lisada ühe pildi, kuidas ma veel pilte lisada saan?

Akvaariumi andmed:
Akvaarium: Aquael Pearl 80 (kuskil 100L), töös olnud alates 2010 aasta lõpust.
Valgustus: Spetsiaalne lamp 24w, põleb 9,5h ööpäevas.
Akvas on tavaline filter ning vesi 24-25c.
Kalad: SAE, ancistrus, 8 mollipoega ning elustaimed.
Toidan kord päevas hommikuti, midagi üle ei jää.
Veevahetusi püüan teha kord nädalas, kuid kipub jääma kord kahe nädala jooksul. Vett vahetan u. 20%
Tegin ribatesti: No3 10, No2 0, GH pigem >21d, KH 10-15 vahel, PH 7,6-8,0 vahel.

_________________
Aquael 80L:
Uus algus 27.06.2016
Asukad: Kalad, õunatigu, elustaimed.

.....veekoostises küll midagi ei näe, et sellst üldpilti põhjustada ,eriti kalade surevuse osas.

Nii massiivne suremine, koos kirjeldatud sümptomitega sh. kratsimine ei luba loota et infektsioon
puudub. Pigem on tegu topeltinfektsiooniga. Ja kuna keegi ei tea täpselt öelda millega tegu,
siis ei tea ka mis ravimeid tarvitada.

Jääb 1 lihtne võimalus - kõik desinfitseerida ja otsast alustada.

Tundub hirmus ja keeruline ,tegelikult ei ole. Keeruliseks läheb hoopis siis kui seda ei tee.

Selline vaevlemine on suht kurnav ,nii enese kui kalade seisukohalt vaadatuna (tean omast kogemusest)


....jälle vist ajan mingit koledat juttu, aga "hukata" olemasolevad kalad või asendada surnud pidevalt uute vastu, kes lõpuks nagunii surevad...........kumb on mõistlikum(humaansem ) variant?

Kuidas peaks desinfitseerima? Kas pean kivid läbi keetma ja akva puhtaks pesema? Mis taimedest saab? Kas need pean ära viskama?
Kas peab spetsiaalse vahendi ostma ja kuidas filtrit desinfitseerin?
Vabandan küsimuste pärast, aga ei tea kuidas alustada.

Kas keegi oskab öelda vetikaprobleemi põhjust? Kardan, et see võib uuesti korduda, kui akvale restardi teen.

_________________
Aquael 80L:
Uus algus 27.06.2016
Asukad: Kalad, õunatigu, elustaimed.

....vetikaprobleemil võib olla palju põhjusi ......ja ei oska konkreetselt aidata.

Aga ülejäänud desinfitseerimine on lihtne. Kõik mida saab keeta , keeda ära, kõik mida ei saa hoia 30 minutit kaaliumpermanganaadi lahuses , mis on kontsentratsioonilt enamvähem musta värvi , ja seejärel kuivata kaaliumist tulnud asjad. Hoia neid täiesti kuivana 1 ööpäev.

Mõned suuremad juurikad, mida ei ole mõistlik kaaliumpermanganaadiga "solkida" .võib ju kas mingisse lastevanni panna ja kraanist kuum vesi peale lasta - veekeetja täis või paar keeva kah otsa.
seisab niimoodi öö läbi ja hommikuks "puhas".

Paljud taimed suudavad ekstreemseid töötlusi kaaliumpermanganaadiga üle elada, aga seejärel pead neid hoidma eraldi anumas ligi 10 päeval, et võimalikud kinnihaakunud parasiiditsüstid oma etapid läbida jõuaks ja ilma peremeskalata sureks.
Kuivatades surevad erinevad tsüstid suht kiirelt, aga nad on võimelised kapseldununa taluma ilma probleemideta erinevaid mürke.

Nii et kas taimed hävitada?

Kõige lihtsam on kõike otsast alustada ja jälle samasse ämbrisse astuda
Mina soovitaks enne ikka kõik põhjused välja selgitada, vastasel juhul "hukkate" asjatult hulga kalu ja taimi. Aga kes väidab, et kogu see kupatus jälle samamoodi ei lähe. Haigused on üks asi, aga vetikad ei ole kohe mitte haigustest tingitud. Pigem hakkaks ikkagi uurima veenäite, mis justkui nagu tunduks pealtnäha ok olevat. Ainuüksi ribatestidest jääb siin väheks. Tahaks teada ka fosfaatide näitu(PO4)
Kõige esmane mis mina ette võtaks oleks vahetusvee(kas siis kraani- või kaevuvee) näitajad välja uurida. Kui need on korras, teeks tihedamaid veevahetusi, esialgu vähemalt 2x nädalas 30%. Kahe nädala tagant 20% vee vahetamine ei tundu piisavana.

Mis asja see tavaline filter võiks tähendada, kas on ka mõni mark, tootja?

Veel tähelepanek, kui olemasolevas akvaariumis on vesi kehvake, siis uued kalad ei pruugi seda üle elada, kui ei tehta nõutud kujul aklimatiseerimist.

Mina teeks läbi topelt pika ravikuuri kogu akvariumile. Kusjuures vee vahetusi teeks iga ravikuuri lõpus vähemalt 50%.

Kui kalad kratsivad, siis ise alustaks Sera Costapur'iga. Üks ravikuur kestab 7 päeva.
Siis 50% vee vahetus.
Kui kalad käituvad veel imelikult, siis teeks veel ühe ravikuuri.
Siis 50% veevahetus.
Nii kaua kuni kalu ravid teeks valguse korda, sest peale kalade nädalast taastumist mürgisest ravist tuleb tegelema hakata vetikaga.

Telli oma kohalikku apteeki Chemihyd Des 1L pudel (hind umbes 5€). Kui sul kodus mõõdutopsikut ei ole mõnest väetise pudelist, osta kõige suurem süstal, mida apteek pakub (tavaliselt 20ml).

Peale kalade 1 nädalast taastumist alusta Chemihyd Des lisamisega.
Alusta 10ml/100L kohta PÄEVAS, enne valguse süttimist.
4ndast päevast 20ml/100L kohta päevas
7ndast päevast 30ml/100L kohta päevas
Ära unusta 50% vee vahetusi teha iga nädal ja püüa iga kord vetikas välja sifoonida (tegelikult on sinu puhul tegu küll vist bakteriga).

Nüüd valguse kohta. Veendu, et sinu luminofoor "pirnid" ei oleks üle aasta vanad.
Vähenda valgusperioodi seitsmele tunnile päevas ja kui tuppa paistab päevavalgus, siis valgusperiood võiks jääda päeva valgusega samale ajale. Akvaariumisse ei tohi paista otsene päike.

Toitmine... Vähenda söögi kogust, aga ära lase kaladel nälgida kah. Tee kord nädalas näljapäev ja jälgi hoolikalt järgmine päev kuidas kalad sööma tulevd (nii saad parima info oma kalade tervise kohta).

Edu.

See "limane roheline ollus, tuleb küll kergelt lahti" kõlab väga cyanobacteria moodi. Kalade surma see vaevalt põhjustab, taimed aga võib tappa küll. Mul oli see tükk aega 25-liitrises, kuni panin sinna hea portsu räni-kardheina (Ceratophyllum demersum) ulpima. Nii kuu või paari pärast oli tsüanobakter kadunud. Ma ei väida, et see panatsea oleks, aga proovida ju võib.

_________________
325l skalaarid,pärlguraamid,tähn.kiiversägad,imisägad L411,harjasnina
96l neoonid,panda sägad

........... otsast alustataksegi ,et "ämbrist" välja saada ja vastavalt juurdeõpitule sellest tulevikus kaarega mööda käia.

Pigem ämbrist välja teise ämbrisse. Antud juhul ei õpita vanadest vigadest, kuna ei teagi, mis viga on ja mis põhjusel. Seega ei olegi kohta, kus kaarega mööda minna

Tahan lihtsalt öelda - Olukord ei ole sugugi lootusetu, et peaks otsast alustama. Alati tuleks proovida päästa seda, mida on võimalik päästa. Sellega kaasneb ka hulk kogemusi, mida tulevikus vältida

.......noh, mis mina üldse akvaristikast tean veelvähem haigustest

.....ju mu seisukoht ongi puht kogenematusest....ja seni kuni ma NII loll olen jääb see samaks.

"kaarega mööda" all pidasin silmas eeskätt = ;"mitte ühtki uut kala, taime ega üldse ühtki elusorganismi,
ei tohi oma akvaariumi lähedalegi lasta, ilma eelneva garantiinita. Ja ühtki garantiini, mis ei kesta minimaalselt 1 kuu ,ei saa lugeda kalade puhul garantiiniks".


.....ise olen kah kalu elu aeg ravinud ,edukalt ja vähem edukalt.....nii ja naa......

minu soovius oli rohkem selleks puhuks et kui hoolimata pingutustele kalad ikkagi lõpuks surevad(ebaselgetel põhjustel)...... ja foorumistki ei kosta enam midagi peale napisõnalise :"kahju et su kalad surid" (või midagi sarnast)

.......vot - siis on õige aeg tegutseda , ja mitte mingil juhul tuua uusi kalu sellesse samasse desinfitseerimata akvaariumisse.

...eks kalade omanik otsustab nüüd ise, milline variant on otstarbekam ,harivam? või kasvõi siis humaansem.

Mul on kahju, et sa ennast alahindad. Aga pigem peaksid üle saama sellest, et on sinu arvamus ja vale arvamus.


Vaatamata sellele soovitad allesjäänud kalad hukata, isegi teadmata, mis neil viga on ja kas nad üldse surevad


Kuniks seda aega veel ei ole saabunud, tuleks tegutseda kaasakvaristide ülalnimetatud soovituste järgi.

...Ei ütle ma midagi ,et kellegi arvamus on vale ,kui see seda pole .Ja kui on ... ütlen milline on minu arvamus ja mispärast see selline on. Olen seda ka vastavate selgituste abil teinud.Korduvalt.

....aru saadakse muidugi erinevalt ...ka see on täiesti arusaadav



võin ka avaldada mis on antud teemas minu nägemuse põhjal kuldne kesktee. Ja ma ei ütle et , see on ainuõige ja kõik ülejäänud arvamused on valed. Ärge kujutage ette.

......ühesõnaga, ega kaladest keregekäeliselt loobumine ei olegi nii "kerge" ja kuskohast uued terved saada?

Desinfitseerimist ja restarti soovitan sellegipoolest,
Kalu soovitan eraldi anumas ravida ja kui lõpuks nad saavadki terveks ,on neil olemas ka "garantiiga puhas kodu"

Miks ma ei soovita neid sellessamas akvaariumis ravida? Kasvõi sellepärast et nagunii ei teata mis tõvega on tegu,pilt on väga halb, kas on tulemust = kahtlane... ja veel - soovitatud preparaati "Costapur" kasutades on see kogu süsteemile selline pauk, sellel on põhimõtteline võrdlusmoment restardiga.

Mida oskan öelda costapuri kohta - see on 1 kõige mürgisemaid ja kõige laastavamat toimet kogu akva süsteemile (filter, pinnas,taimed,kalad) omav vana põlvkonna ravim, mida kunagi käes olen hoidnud..........aga olen .....väga palju kordi ....enam ei taha.

......tundmatute tõbedega võitlemiseks kasutatakse hoopis laiaspectrilisi ravimeid ,

....kasvõi uue põlvkonna ravimitest Tetra Medica - LifeQuard = see on minu soovitus

Miks sa levitad eksitavat informatsiooni?
Restart, ehk uuesti alustamine on hulka karmim. Mõtle ise... Ravimiga sa teed küll kõigele liiga, aga nii taimed, bakterid ja kalad jäävad ravikuuri lõppedes ellu.

Kui sa teed restardi sinu kirjelduste järgi, siis ellu jäävad vaid kalad... Taimed ja bakterid hävivad. Mõtle, mis kulutus see on...
Akvaariumi tuleb alustada ju kalu tasapisi lisades, et bakteri koloonia järele jõuaks. Kui asja lorralikult teha, siis pead ostma filtrile uue sisu, sest vanad tapetud bakterid hakkavad filtris lagune, mis viib kohe probleemideni, sest elusaid baktereid ei ole veel.

Nüüd kalade ravist. Ravikuur käib nii, et ravikuuri keskel ei tohi vett vahetada. Mis anum peaks inimesel olema, et ta saaks 100L akvaariumi jagu kalu hoida vett vahetmata 7 päeva. Ravikuur hävitab nii kui nii osa bakteritest ja kui uues anums pole veel põhjapinnast, siis bakterite hulk on juba kordades väiksem ja siis hakkame veel neid väheseidki baktereid vaikselt kahjustama. Tekitame ikka haigetele kaladele veel stressi juurde.

Teeme asju ikka mõistlikult.

Või teeme hoopis nii, et järgmine kord kui mul on kaladega mure, siis mina ostan 5€ eest ravimi ja sina kannad minu restardi kulud. 200L taime akvaariumile nii lihtsalt restarti ei tee ja costapuriga jäid kõik kalad ellu ja taimed ja põhjapinnas ja krevetid ja teod. Jube mürk on ikka...

Minu arust sai teema esimese kolme postitusega vastatud.

On taas olukord, kus on mitu lahendust. Restart on lihtsama vastupanu tee juhuks, kui ei oska/suuda/taha aru saada, mis toimub ega seda probleemi lahendada. Ja tõesti võib nii mõne aja pärast jõuda taas samasse kohta... Miks ma nii arvan? Kaladel, nagu ka inimestel ja igasugu muudel pudulojustel on mingi osa haigustekitajaid pidevalt kaasas (kes ei teaks ntx herpest? Herpes on olemas ka kaladel.), lisaks on pea igas akvaariumis mingeid haigustekitajaid. Saan aru, et mõne akvaristi nägemus on, et akvaariumi saab muuta täiesti steriilseks ja ka kalad täiesti vabaks haigustekitajatest. Mina usun jätkuvalt, et see on sama eksiarvamus, mida mingil perioodil meil propageeriti steriilsuse tagaajamisel - antibakteriaalsed seebid jms. ning mille üks väidetavaid tulemusi on igasugu allergiaprobleemide massiline esinemine. Allergia pole ju tegelikult midagi muud, kui organismi immuunsussüsteemi reageerimine valehäiretele (igavusest? ). Arengumaades pole allergiad probleemiks. Ehk siis absoluutse steriilsuse eesmärgiks seadmine on minu meelest ekslik.
Mõni võib nüüd öelda, et ajan jama, et kas siis karantiiniakvaariumitel polegi mõtet jms. Tegelikult loomulikult on karantiiniakvaariumitel mõte, sest kui tuua akvaariumisse haige kala, siis haigustekitajate kontsentratsioon akvaariumis kasvab drastiliselt. Looduses kalad liiguvad palju suuremal territooriumil ning haige kala ei suuda tekitada haigustekitajate sellist kontsentratsiooni. Seepärast kui akvaariumis haigestub üksik kala, on mõistlik ta eraldada omaette akvaariumi ning seal teha ravikuur. Ka meie ise puutume igapäevaselt kokku erinevate haigustekitajatega tänaval, toidupoes, töö juures/koolis, ühiskondlikus transpordis. Kui immuunsussüsteem on korras, siis ei juhtu meiega midagi. Aga kui oleme tööl väikeses ruumis koos kolleegiga, kes köhib ja tatistab, siis üsna suure tõenäosusega järgmisel päeval on ka endal nina nohune ja köha kallal. Kui aga enda immuunsussüsteem on nõrk, siis korjame ka tänavalt üles iga pisemagi infektsiooni. Väikeses koguses haigustekitajaid on minu meelest isegi kasuks, siis organism saab nii treenida - umbes nii, nagu kasutatakse vaktsineerimist organismi õpetamiseks viirustega võitlema. Kui aga steriilsesse keskkonda satub lõpuks ikkagi mingi haigustekitaja, siis ta teeb seal puhta töö, sest tema tulekuks ei olda valmis. Tugevad terved kalad saavad enamasti nakkusest kergesti jagu, kui aga kalad on stressis (kehv vee kvaliteet, kala jaoks liiga väike või ebasobivalt sisustatud akvaarium, transportimine, üleasustus, kalade omavahelised arveteklaarimised jpms.), siis haigestuvad üsna lihtsalt. Kas see pole ka mitte võti, mis seletab, miks mõned meist on alatasa kimpus igasugu haigustega, teistel see pole aga probleemiks? See eelpool kirjutatu pole nüüd mingi lõplik tõde ega ka teaduslikult kinnitatud arusaam, vaid minu nägemus asjast ja võib olla ekslik.
Kõigi nende aastate jooksul mil olen akvaristikaga tegelenud on mul olnud vaid korra tegemist tõsise nakkusega akvaariumis, seda siis päris alguses ning kalad said siis ravitud. Siis oli mul mõnda aega nakkuste foobia, desinfitseerisin iga akvaariumi toodavat taime nii, et paljud viskasid korraks lausa lehed maha. Aja jooksul olen sellest loobunud (tegelikult vähemalt kaaliumpermanganaadi lahusega võiks uusi taimi desinfitseerida, olen lihtsalt liiga laisk). Kalu toon valdavalt ühest poest, kus tean et peetakse korralikult karantiini. Olen loomulikult siiski mõnikord toonud kalu ka mujalt - ning kahjuks on olnud kadusid (ainult uute kalade osas, ilmselt transportimisest saadud stressil oli oma roll). Aga kogu selle aja jooksul pole ma teinud kordagi restarti! Kui seda teeksin, siis tunneksin end halvasti - et olen nii saamatu, et ei suuda muudmoodi asja lahendada. Sel juhul ma küll ei salgaks seda, kuid kindlasti oleks mul väga piinlik seda tunnistada... Ja palun seda kirjutatut mitte tõlgendada kui üleskutset loobuda taimede desinfitseerimisest ja karantiiniakvaariumi pidamisest - pean mõlemat jätkuvalt mõistlikuks!
Ehk siis pika jutu kokkuvõte - ka minu meelest oleks mõistlik siiski üritada see probleem lahendada ilma restardita. Teemaalgataja võiks esmalt postitada mõned fotod akvaariumist ning ka kaladest, viimastest siis nii lähedalt kui võimalik.
Kas see lamp on luminofoortoruga? Kui see on ka aastast 2010, siis tuleks kindlasti vahetada. Mis on filtri täpsem mark (tootja, mudel)?
Muide, antibakteriaalsed ravimid teevad selles mõttes tõesti puhta vuugi, et notivad maha kõik bakterid - nii kasulikud kui kahjulikud. Nii et akvaariumis tuleb pärast uuesti kasulike bakterite koloonia kasvatada, ehk siis akvaarium tuleb peale antibakteriaalset kuuri uuesti "sisse töötada".

_________________
http://akvarist.eu

Aitäh vastajatele!
Unustasin lisada, et Veevahetustel lisan vahetusveele Acclimoli.
Vana originaalfiltri asemel ostsin kaks aastat tagasi uue vaiksema filtri Aquael Fan Filter 1 plus, mõeldud 60-100L akvale, 4,7w, 320L/H.
Vanad originaalpirnid läksid läbi ja uued said ostetud aasta tagasi. Kahjuks üks kahest põlema ei läinud, ju on midagi vaja parandada seal. Praegu põleb üks lamp. Lamp on Life-Glo T5, 24w.


Järele jäänud kalad käituvad normaalselt va aeg-ajalt enda kratsimine. Söövad hästi.
Lisan mõned pildid, kaladest ei saanud häid pilte, peitsid end ära. Veevahetuse tegin viimati 10.07 ja 20%. Üldpilt on tehtud päev pärast veevahetust. Näha on, et juba on vetikas pinnale tagasi tekkinud.

_________________
Aquael 80L:
Uus algus 27.06.2016
Asukad: Kalad, õunatigu, elustaimed.