foorum.akvarist.ee

Boesemani vikerkala küljel ''vatitupsud''.
Akvaarium on 325 l. Käinud veidi üle ühe kuu. Käivitamisel kasutasin vana akva vett ja lisasin ka baktereid. Vee näidud kalade lisamisel pole kunagi ohtlikult kõrged olnud.
Praegu on analüüsid (tilgatestidega) näidanud:
NH3/NH4 - 0
NO2 - 0
NO3 - 0
GH - 16
PH - 7,8
Valgustus 2 x 54 W, põleb 9 tundi.
t = 27-28*C
Väike (kuni120l) õhukompressor reguleeritud u. poole peale.
Taimi päris palju, kuid alles hakkavad kasvama. Vahetevahel tõuseb mõne taime lehelt rida pisikesi mullikesi (ju see on O2).
Välisfilter TetraTec EX1200.
Veevahetus 1 x nädalas ca 50 l.
Kui märkasin haigust, kasutasin eSHa 2000 topeltdoosi (lubatud raskematel juhtudel):
1. päev - 50 tilka 100 l vee kohta (minu 300 l puhul 150 tilka)
2. päev - 30 t/100 l
3. päev - 25 t/100 l
4. päev - veel vähem (see, mis pudelisse jäi)
Kuid midagi ei muutunud.
Tegin u. 30% veevahetuse ja lisasin Easy-Life ''vedelat filtermaterjali''
Järgmisel päeval alustasin ravi JBL Punktol Ultraga:
1. päev - 30 ml akvaariumi kohta
3. päev - veevahetus ca 20% ja veel 30 ml.
Täna on siis teise ravikuuri 5. päev kuid muutust pole.
Kalad ise (''vatid'' on kahel kalal, teine on M.praecox ja temal on üks laik keha esiosal) käituvad normaalselt, söövad jne.
Ühel M.herbertaxelrodil on aga valge 1 mm kõrgem täpp nina peal ülahuulel, kuid see on vähenenud (muutunud madalamaks).

Üldvaade:



Taimed on istutatud Biolani musta mulda.
Kas keegi oskab soovitada edasist ravi?

Kaks M.lacustrist aga surid seletamatul põhjusel umbes kahenädalase vahega. Ühel päeval kala lihtsalt lamas surnult põhjas suu kinni. Mingisuguseid väliseid haigusetunnuseid ei olnud. Käitumises ei olnud ka midagi iseäralikku. Veetestid olid korras.
Millised variandid on siin võimalikud ?

_________________
325 l akva: 4 kongo tetrat, 4 Melanotaenia boesemani, 1 M. lacustris, 4 M. herbertaxelrodi, 1 M. praecox, 4 M. australis(?), 2 M. rubrostriata(?), 2 Garra cambodgiensis
160 l akva: 1 komeet, 2 shubunkinit, 2 Danio aequipinnatus, 3 SAE-d

Kõik nagu õigesti tehtud.Ainuke asi mida soovitaksin on ravide vahel easy life konditsioneeri mitte lisada kuna see toimib mitu päeva ravimeid neutraliseerivalt,kui nüüd ka paremaks ei lähe proovi spetsiaalse seeneravimiga,nt. Tetra fungistop.Imelik veel,et vikerkalad esimesena haigestusi,tavliselt kongo tetra peaks olema vastuvõtlikum,talle ka veeparameetrid mitte kõige sobivamad.EDU

_________________
vana saga

Tegin ravi Tetra Fungistopiga. Ei aidanud. Siis tegin Sera Bactopur Directi kuuri. Ei midagi. Alumine "vatitups" on suurenenud ja nagu avanenud, keskelt on muutunud punakaks.
Lisasin kaks pilti albumisse. Eelmisest pildistamisest on möödunud täpselt üks kuu.
Kala käitumine on normaalne, isu hea.
Mida veel ette võtta?

_________________
325 l akva: 4 kongo tetrat, 4 Melanotaenia boesemani, 1 M. lacustris, 4 M. herbertaxelrodi, 1 M. praecox, 4 M. australis(?), 2 M. rubrostriata(?), 2 Garra cambodgiensis
160 l akva: 1 komeet, 2 shubunkinit, 2 Danio aequipinnatus, 3 SAE-d

Ega polegi midagi tarka teha,soovitaks mingi kindla ravimi juurde jääda ja sellega tootja poolt lubatud maksimaalne arv kuure järjest teha (tavaliselt 3-5 korda),vahepeal ikka veevahetus ja aktiivsüsi.Kui ei aita,siis teise ravimiga sama.Tundub ikkagi et tegu bakter-seen seganakkusega.Vaata ravim kus on mainitud Aeromonas, Pseudomonas, Columnaris.See on muidugi minu arvamus,äkki keegi akvapoest oskab midagi soovitada,mis kõige tõhusam oleks,neil kogemusi ja kliendi tagasisidet.Kindlasti ära ravide vahel kasuta easy life i.EDU.PS mul läks samalaadsest asjast lahtisaamiseks 4 viiepäevast ravikuuri=23 päeva.

_________________
vana saga

Kuidas olukord arenenud?

_________________
vana saga

Kui ikka veel sama häda kallal, siis prooviks kombinatsiooni JBL Fungol + Ektopur vastavalt tootja ettenähtud doosile.

Olen teinud igasugust ravi, aga kala seisukord läks ikkagi halvemaks.
Viimane ravi oli bactotabsiga. Lõpuks läks ka üks silm punni. Kala hing nüüd juba mõnda aega taevas.

Pärast seda ühel teisel boesemani vikerkalal tekkis ninale valkjas plekk ja ühel parkinsoni vikerkalal päris nina otsa mingi valge moodustis (pilt minu albumis). Ravisin TetraMedica Fungistopiga. Aitas.

Nüüd on samal boesemanil üks lõpusekaas hakanud eemale hoidma ja selle alt paistis algul midagi punast, praegu aga läks see asi suuremaks ja pealt valgeks (panin täna kolm pilti albumisse). Eilsest hakkasin ravima seda Gyrodol 2-ga arvates, et tegemist on mingi ussi moodi parasiidiga.

Kas keegi oskab piltide järgi arvata, millega on tegu?

_________________
325 l akva: 4 kongo tetrat, 4 Melanotaenia boesemani, 1 M. lacustris, 4 M. herbertaxelrodi, 1 M. praecox, 4 M. australis(?), 2 M. rubrostriata(?), 2 Garra cambodgiensis
160 l akva: 1 komeet, 2 shubunkinit, 2 Danio aequipinnatus, 3 SAE-d

Kui vahepeal uusi kalu juurde toonud pole on parasiidi iseeneslik tekkimine ebatõenäoline,selle mitme kuuga oleks haigus juba ennem välja löönud,muidugi on ka võimalus midagi elustoiduga sisse tuua.samas ka kalad pikka aega erinevat ravi saanud ja võivad olla kurnatud,mis veel soodustab haiguste levikut.

_________________
vana saga

Ise parandaksin samas olukorras kiirelt lämmastiku ringet ja tooksin pH alla neutraaalseks või isegi kergelt happeliseks.

Mõnikord võib välisfilter "pahaks" minna so. ei toimi enam bioloogilise filtrina korralikult ja/või hakkab ise patogeene levitama. Võtaksin filtri lahti ja loputaksin kergelt akvaariumivees lahtisest sodist puhtaks. Kõige ülemise peenfiltri vahetaksin igal puhastuskorral uue vastu.

Ega teil söefilter ei ole pikemaks ajaks sisse jäänud?

haiguseid võid saada taimede, tigude ning ka toiduga

kui kalad on sul millestki stressis siis löövadki haigused välja.
Samas sul piisavalt taimi, et neil oleks kuhu varjuda.

Kuna sul mullapõhi siis millegipärast ei taha uskuda, et NO3 sul 0.

Kas oled mingeid vitamiine või stressi vähendajaid kah kasutanud?
Minul andis vigastuste puhul head tulemust JBL Acclimol.

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

eks need ravimid mõjuvad kindlasti filtrile,samas easy life peaks effektiivselt asja ära parandama,kui ravi lõppenud,no3 nulltaset muidugi ei ole õnnestunud saavutada,aga sinna lähedale küll.

_________________
vana saga

Olen vahepeal toonud juurde taimi, nendega koos on tekkinud tigusid. Taimi olen küll enne akvasse panekut leotanud kaaliumpermanganaadi lahuses, kuid ega see kõiki kahjulikke mikroorganisme vist ei hävita. Taimede istutamisel olen kasutanud Biolani musta mulda, kuid ei ole seda kuumutanud. Seal võib ju ka pahasid pisilasi olla.

Minu akvas ei ole mitte üleni mullapõhi. Põhi on siiski kruusast. Istutamisel olen teinud taime juure ümber mullapalli ja sidunud selle ümber tihedama õuetaimedele mõeldud varjukanga. Nii on mugavam taimi põhjakruusa sisse istutada ja hiljem ka akvas ümber paigutada. Kasvu alustamiseks peaks esialgu ka toitaineid jätkuma. Väetisi ei lisa. NO3 on kõikunud vahemikus 0 - 20. Eriti sageli veeteste ei tee. Valgus põleb nüüd 11 tundi. Muu on kõik sama. Filtrit olen puhastanud suvel 2 kuni 4 nädala tagant. Filtervati muidugi panen alati uue. Söefiltrit ei kasuta üldse.

Vahepeal on tekkinud kordamööda kõikvõimalikke vetikaid. Olen neid ära korjanud, sagedamini või suuremas mahus vett vahetanud. Tõin sisse 3 SAEd, millest kaks osutusid Garra cambodgiensis`teks. Ostes ei vaadanudki mis mulle poes kilekotti pandi, usaldasin müüjat. Kuid vetikatega on praegu rahulik. Neid muidugi veidi on, aga muret ei tee.
Kalu söödan erinevate kuivtoitudega, Tropika külmutatud elustoiduga ja hernega. Toitu annan 1-3 korda päevas nii, et paari-kolme minutiga kõik oleks söödud.
Ravikuuride vahel olen pidanud ikka vähemalt 5-7-päevase vahe, andnud lisaks vitamiine, olen kasutanud ka Acclimoli ja vahetanud rohkem vett.

Miks peaks pH-d alla viima? Vikerkaladele sobib ju pH 7,8.

Aga millega ma peaksin ikkagi ravima seda konkreetset boesemani?
Nüüd on Gyrodol 2 olnud akvas juba kolm päeva, aga see lõpusekaane alt paistev asi on veidi suuremaks läinud.

_________________
325 l akva: 4 kongo tetrat, 4 Melanotaenia boesemani, 1 M. lacustris, 4 M. herbertaxelrodi, 1 M. praecox, 4 M. australis(?), 2 M. rubrostriata(?), 2 Garra cambodgiensis
160 l akva: 1 komeet, 2 shubunkinit, 2 Danio aequipinnatus, 3 SAE-d

Ei taibanud kohe et Biolan on aiamuld, Biolan'i kodulehelt:



Kanasõnniku fosfori- ja lämmastikühendite sisaldus on kõrge. Kuigi osa akvariste seda kasutavad. jääb siiski võimalus et midagi soovimatut lekkib sealt vette. Veetestide näidud pole kogu tõde vee kvaliteedi kohta. Ise seda mulda akvaariumi lähedale ei paneks.

Haigustekitajaid on pea igas akvaariumis ja haiguseks areneb kokkupuude haigustekitajatega siis kui selleks teatud tingimused. Arvatakse et enamus akvaariumikalu kimbutavaid haigusi on sellist soodustingimusi ootavat iseloomu . See tähendab ka seda et ravi ei ole efektiivne kui haigustele soodsaid tingimusi ei muudeta. Probleem ei ole vast pisikutes vaid neile soodsates tingimustes. Ise vaataksin üle kõik vee kvaliteeti mõjutavad tegurid ja eelkõige lämmastikuringega seonduva. See on vaid üks arvamus paljudest

Vikerkalade levinuim haigus, mille puhul suu on karvane ja lõpuste juures jama tekib, on columnaris. Sümptomeid hästi palu, sh laigud kehal jms. Olles bakterhaigus, ei allu eriti bakterpreparaatidega ja vajab antibiootikumidega ravi.

Kas see ei või olla?

_________________
4x Melanotaenia Boesemani, 3x M. Lacustris, 3x M. Parkinsoni, 2x M. Herbertaxelrodi

Võib olla küll. Millised kalade ravimid on mitte lihtsalt bakterivastased preparaadid, vaid just antibiootikumid?

_________________
325 l akva: 4 kongo tetrat, 4 Melanotaenia boesemani, 1 M. lacustris, 4 M. herbertaxelrodi, 1 M. praecox, 4 M. australis(?), 2 M. rubrostriata(?), 2 Garra cambodgiensis
160 l akva: 1 komeet, 2 shubunkinit, 2 Danio aequipinnatus, 3 SAE-d