foorum.akvarist.ee

Biotopoli on parem seisvasse vette panna, denitroli puhul ei ole vahet. Võid koos biotopoliga panna seisvasse vette aga koguseliselt arvestad terve akvaariumi veehulga peale. Kala tõstad eraldi selle veega, mis on juba söega läbi filtreeritud ja puhta veega segatud.

veel 1 küsimus (neid muudkui tekib juurde )
kas ma hoian aktiivsütt terve nädala filtris? Ühes postituses, kus kirjeldasin kalade kõhukinnisust ütlesid Maria, et aktiivsüsi filtrisse ja nädala pärast võib eemaldada.
Küsin igaks juhuks, kuna (ma ei mäleta nüüd kust) lugesin, et aktiivsütt tohib hoida filtris vaid kuni 48 tundi.

Siinkohal on hea näide, miks peaks oma kalade terviseprobleemid, kui need on üksteise otsas pikema vaheta ühes teemas hoidma. Mul on ainult loetud arv ajukurde ja ma üritan siin foorumis hädalistele abi anda lapse, õpingute ja täiskohaga töökoha kõrvalt. Teine variant on see, et need 10 hädalist kuus lähevad veterinaari juurde, kes paremal juhul ravib kalu kassi ussirohuga või halvemal juhul ütleb lihtsalt "möhh". Mul tõesti ei ole aega jälgida iga kasutaja iga postitust eraldi, sest püsikasutajaid on sellel foorumil ma julgen arvata ligi pooletuhande ringis. Seepärast ma palun, et sa edaspidi jätkaksid ühes teemas, kui su kalade terviseprobleemidel pole just rohkem, kui paar kuud vahet olnud. Nii püsib asi ilusti kronoloogilises järjestuses ja ma ei pea kuskile foorumi ajalukku kaevuma, et leida, mida ma sulle kahe nädala eest kirjutasin. Uus teema = uus probleem. Oleme kokku leppinud?

Aga vastuseks: sütt hoiad sees 48h. Kui sa oleksid söe akvaariumisse pannud siis, kui ma sulle kirjutasin, et pane see sisse nädalaks, siis olekski see pidanud seal olema nädala. Paraku sa alustasid juba ravimiga ravimist. Ravimi eemaldamiseks akvaariumist kulub ca 48 tundi, selle ajaga aktiivsüsi absorbeerib ehk imab ravimi toimeained endasse. Peale absorbtsiooni on süsi kasutu ja see ei toimi enam. Seepärast ei ole ravimiga kokkupuutunud sütt mõistlik üle 48h akvaariumis hoida. Teine asi on siis, kui sütt kasutatakse vetikate eest toitainete või vees sisalduvate jääkainete absorbeerimiseks (viimane sinu puhul 2 nädalat tagasi). Neid aineid ei suuda süsi nii kiiresti absorbeerida, kui ravimeid ja seepärast peab süsi akvaariumisse jääma kauemaks.

Puust ja punaseks: praegu süsi sisse ja 48h pärast välja. Siis alles võid doseerida uut ravimit, kui süsi on välja võetud.

Olles algaja akvarist, ei osanud ma sellele olulisele asjale piisavalt tähelepanu pöörata (ühes teemas jätkamine, kui kalade terviseprobleemidel pole rohkem, kui paar kuud vahet olnud). Ebapiisavate teadmiste tõttu ei sidunud kõhukinnisust ja ühe kala silma tursumist probleemiks, mille põhjust tuleks otsida vee kvaliteedist. Olen nõus, et eelmise teema jätkamine oleks andnud tervele probleemile hea ülevaate (algusest- lõpuni).
Minu eesmärk kindlasti ei ole muuta kellegi elu (pere, töö, kool) keerulisemaks vaid aidata kalakest, kelle tervislik seisund ei ole kiita.

Piisab sellest, kui anda vastus- puust ja punaseks ei ole siiski vaja teha (aga tänan, et selleks aega leidsid)! Sinu vastusest on kindlasti palju abi ning nüüd on mul ka parem ülevaade aktiivsöe eesmärgist (kuna teema selliseks muutus, siis äkki oleks võimalik selle kasutamisest teha väike teema- just nagu "turba kasutamine filtris" on tehtud. Vähendab kindlasti inimeste segadust )

Tegin kalale seenravi ning kui ta siis viimaks sealt tagasi akvasse teiste sekka tõsta soovisin, oli tal silm seest verd täis valgunud ja pisut peast lahti tulnud.

Sellel kalal oli ikka tohutu ellujäämise soov aga piinelda oli ka kahju lasta, mistõttu otsustasin saata ta kalataevasse.

Tänan, et abistavaid nõuandeid jagasite.

Kurb kuulda. Sellise haiguse puhul on tavaline, et lõppfaasis silm lihtsalt ära tuleb. Üldse on see ravile väga halvasti alluv haigus.
Edaspidi tasub kindlasti jälgida vee kvaliteeti ja pisteliselt NO3 testida ning veevahetustega reguleerida, et see alla 20mg/l püsiks, veel parem kui on vahemikus 0-5mg/l.

Lihtsalt mainin ka, et Microgeophagus ramirezi vajab teatud kindlaid vee parameetreid nagu näiteks happeline ja "pehme" vesi: pH 5-6, dH 5-12, temp. 27-30 C.

Kalad kohastuvad vastavalt oludele, sealjuures on üleminek pehmest karedamasse vette lihtsam, kui vastupidi. Need netist leitavad parameetrid on soovituslikud ja mis puutub pH-sse ja KH-sse siis nende puhul ei ole nii oluline näpuga järge ajada, kui just paljundamisega ja aretamisega ei tegele.

Lihtsalt mainisin.

No nende ramirezidega ma vist õigele teele ei tundu saavatki.

Nüüd on taas kaladel kõht kinni ja isasel (kes alguses tundus olevat emane, kuni eelmine isane lahkus) suu juures punane täpp (nagu vistrik).

Kas ma peaksin tegema antibakteriaalset ravi, kui vähem kui kuu aja eest on terve akva seda saanud ja sellega koos kogu bakterite värk uuesti alustatud?
Kas panna aktiivsüsi filtrisse ning kas panna seda alguses nädalaks ja kui teha ravi, siis peale ravi paariks päevaks?

Teised kalad tunduvad olevat täiesti OK, hoolimata sellest, et ramirezid muudkui haigestuvad.

vee näidud (5in1 teiste testide jaoks ei ole lihtsalt aega hetkel):
no3 10
no2 0
gh >14'd ja >21'd vahepealne (st viimane kriips on pooleldi roheline, poolelid lilla)
kh 20'd
ph 8,0

vett vahetasin laupäeval/pühapäeval 15L

Ma arvan, et bakteriravi ei ole esialgu mõtet kogu akvaariumi peale teha. Hangi külmutatud elussööta, lase söögiportsjoni jagu üles sulada ja tilguta bakteriravimit paar tilka otse sellele peale ning anna kaladele. Nii satub ravim otse soolde ja mõju peaks olema efektiivsem, kui kalu jälle ravimileotises leotada.