Möffu Oscari analoogne (mitte küll otseselt sama) probleem ja kala kurb saatus (siiralt kahju, et teda päästa ei õnnestunud
/kalad/15061/index.html )
pani mind rohkem muretsema enda Oscari pärast ning loodan, et ehk oskab keegi aidata või head nõua anda.
Mõned kuud tagasi avastasin, et ühel Oscaril on suu lahti. Arvasin (võimalik, et ekslikult), et suurest toiduahnusest titena ahmis lõualuu paigast. Oli siis umbes 10 cm, praegu 15 cm.
Olen teda sellest alates pingsamalt jälginud ning tõdenud, et muus osas tema toimetamistes erinevust ei ole. Erilised seltskonnalõvid pole nad kunagi olnud. Pigem pisut ettevaatlikud. Ujuvad kenasti külg külje kõrval ringi. Kui süüa hakkan andma, siis jälgivad esmalt mind silmanurgast ja hakkavad siis vargsi toidule lähenema. Tollel Oscaril on tänu lahtisele suule probleem söögi haaramisega, kuna ei liigu ta suu ei kinni ega lahti. Kuna ta haarata ei saa, siis vupsavad ka toidupalad kergelt ta suust eemale, kui üritab allalangevat pala haarata. Ta on leidnud endale variandi toidu kätte saamiseks - nimelt ta imeb selle endale suhu, aga sedasi on langevaid tükke raske kätte saada. Käib siis neid põhjast suhu sisse "imemas". Tsipa üritab ka nö mäluda ja põsed kuigi palju liiguvad. Kosub ja kasvab aga teise Oscariga üsna võrdselt, mis näitab, et saab söögi siiski kätte, kuigi suurema vaevaga ja elutahe on olemas. Temale mõeldes teen osad lihatükid väiksemad, et oleks kergem haarata.
Tänu sellele, et neile näib meeldivat (või pakub uudishimu) fotoaparaadi välk, siis sain ka pildistada tema lõuaosa erinevate nurkade alt.
http://ly.pri.ee/oscar/Näha, et ka kurgualune on justkui pisut kehast eemal.
Pole julgenud teda veel kinni püüda ja lõua alt mudida, kuna kardan siiralt talle rohkem kahju, kui kasu teha. Ei näe ka, kas on miski kivi sedasi kuskile keele alla sügavamale sattunud või on miski luu osa hoopis sedasi viltu. Kui viimane variant, siis võin tõesti lõuaalt silitades talle pigem kahju teha (oskamatusest).
Olen üritanud Interneti avarusest abi leida, aga olen üsna jänni jäänud. Lootsin ka õhkõrnalt, et ehk on kuskil mõni õpetlik-näitlik video, kuidas kala suhu nii läheneda (nagu näiteks kalamaimude kätte saamise kohta emakala suust), et kalale viga ei tee. Leidsin ühe Koi sarnase probleemi, kus räägitakse ka võimalikust lõualuu paigast ära olemisest muu hulgas
http://www.koivet.com/koivet/index.php? ... &Itemid=61Kunagi ammu, oli mu ühel kuldkalal kivi suus kinni, mille sain tõmbi otsaga hambatikuga kergelt välja, kuna kivi oli näha ja see kala oli müstiliselt usaldav. Ujus ise mulle käte vahele ja lasi ilma siplemata teda aidata ning usaldas mind pärast sedagi. Akvat puhastades käis end vastu mu kätt silitamas ja vaatas mulle pika pilguga otsa, justkui näitamaks, kui suur sõber ta on. Ta justkui suhtles minuga silmast silma.
Praegu olen Oscari suhtes aga üsna nõutu, mida teha või kas saabki üldse midagi teha. Saab ta vaatamata oma "veale" õnneks söödud ja kosutud, aga kahju temast kohe.
Oh, Dr Dolittle, kus Sa oled?
On ehk kellegil veel analoogset probleemi olnud või oskab mind juhendada-aidata, mis ma teha saaksin (kui saaksin). Kuna suust sisse vaadates pole näha, mis seal on, siis ei saa ka pintsetidega läheneda.
Igal juhul tänud ette igasuguse nõuande eest.
Otsi
Postitatud: Kolmapäev Apr 01, 2009 09:15 
) aga äkki õnnestuks? Kui näiteks käe kaitseks kollased köögi kummikindad kätte panna? Või kui sprite pudelist teha selline kühvli moodi asjandus, kust ta oma palakese kätte saaks? 
