foorum.akvarist.ee

Sa alustad valest otsast. Prooviks järeldusele jõuda, MIKS sul see vetikas võimust võtab. Kirjuta akvaariumi hooldamisest, kasutatavast tehnikast, valgustusest, seal elavast seltskonnast ja vee parameetritest. Võibolla on su kraanivesi kehva, see pole ka välistatud..

_________________
20L & 1 Xenopus Laevis (~6a. vanune tegelane )

Enamus vetikatõrjevahendeid sisaldavad vaske, see tapab tõesti edukalt tigusid ja on mürgine ka kalade jaoks, samuti õrnemad taimed (ntx Vallisneria) võivad hävida. Nii et kui keegi tõesti riskib seda kasutada siis vähemalt doseerimisest tuleb kindlasti kinni pidada ja kaotusi elavjõus võib sellegi poolest ette tulla.
Tegelikult toetan Hardi ja Andrest, targem on uurida mis võiks olla põhjuseks, mitte võidelda tagajärgedega.

minu arvamus sama,mis ülejäänutel,et tegelda tuleb põhjuse,mitte sümptomitega.kui tihedalt cacadu vett vahetab?kahtlustan,et asi algab sealt

minul on kah selle tutivetikaga kokkupuude olemas, pesitsevad pisikesed kühmud kookose peal. lisaks tekib veel vaikselt klaasile rohelisi täpikesi(vetikas) ja kõik õunateod on üldiselt ka rohekat tooni.
teste pole ostnud ega teind, keemiat ei kasuta, vett vahetan iga nädalavahetus umbes 1/4-1/5.
co2'te akvaariumisse ei surista.
kruusakihi paksuseks on umbes 3 cm(lugesin kuskilt teemast et peab vähemalt 5cm olema).
valgustus on 3*18w ja temperatuur 25-27(temp. muutub, kuna termoregulaator on ainult 25w ja praegu pole finantsi, et uut osta).
lambid lülitan sisse umbes 8 aeg hommikul, kui ärkan, ja välja 11 aeg õhtul, kui magama lähen (periood on üpris pikk seepärast, et ei ole eriti huvi õhtul või hommikul pimedat akvaariumi vaadata).
asukohaks on jaamamõisa(hiinalinn) ja siinne kraanivesi väga hull ei ole, vähemalt annelinna omaga võrreldes(seal olevat ühel gupid paari kuuga ,väikeses mullakvaariumis, ära surnud).
et kui lugu on kraanivee lämmastikusisalduses, siis mis selle lämmastikusisaldusega ette võtta tuleks, et seda vähendada, sest vett ju mujalt eriti tuua ei saa.
et küsimus siis selline, kas vetika vastu aitaks see, kui veevahetust veidi rohkem teha ja valgust paar tundi vähem anda?


mõne päeva pärast teen akvaariumist ka uusi pilte ja siis pildistan ka probleemseid kohti.

_________________
60liitrit. 10 gupit + taimi täis.
r.i.p. 110l 16.05.2004 (04.02.2004)

Valgus on siis 15 tundi... ma pakuks, et see on põhiline süüdlane.

_________________
20L & 1 Xenopus Laevis (~6a. vanune tegelane )

Tõenäoliselt on liigne valgustusaeg jah probleemi üks põhjustest, üle 12 tunni ei maksa lasta põleda. Taimeri saab kätte isegi alla 100 krooni (75 krooniga ostsin Koduextrast ühe niiskuskindla), pole just suur investeering. Võid siis teha lõuna ajal vahe sisse 1-2 tundi et saaks õhtul pikemalt imetleda, selline lõunapaus väidetavalt kah vetikatele eriti ei istu.

Olen oma purgis võidelnud habevetikaga (pintselvetika sugulane), mõlemad kuuluvad punavetikate (Audouinella) hulka.
Vetikatele võib vastu hakata mitmeti, punavetikate kohta vt. nt. http://www.thekrib.com/Plants/Algae/red-algae.html
Kokkuvõttes taandub kõige loomulikum lahendus sellele, et kõrgemad taimed suudaksid ära kasutada toiteained ja valguse,
nii et algelistele taimedele (=vetikatele) midagi üle ei jääks:
1) sobival hulgal ja kiiremini kasvavaid taimi
2) nendele taimedele piisavalt valgust (nõrgem valgustus ja pikem aeg ei aita) ja toiteaineid (väetis ja CO2)
Minul täidab seda rolli Hygrophila corymbosa "Siamensis", valgust 10 tundi päevas, natuke CO2-e ja Sera Florena't.
Pudelikael on hetkel Juwel'i originaalvalgustus (2x15W), sest kiiresti kasvavaid taimi, mis sellega lepiksid, pole eriti palju.

Vastavalt akvaariumi suurusele ja valgustusele tuleb punktidega 1 ja 2 veidi katsetada.
Mingit ühest retsepti, et "tehke nüüd nii ja siis saab hea" on raske anda.

Osa allikate väitel meeldib punavetikale iseäranis selline vesi nagu ta minulgi kraanist tuleb - karedapoolne (gH 13) ja
aluseline (pH ~7,5..7,8 - Sera test ei hiilga täpsusega).

_________________
100L Juwel
4 x Pterophyllum scalare

SAE või "Otto" võib ka aidata...

Neid taimi mis vee peal kasvavad kiirelt on küllaga.

Näiteks võib tuua pistia stratiotes, riccia fluitans, ceratophyllum demersum, salvinia natans ja ka ceratopterised...

Väetised mõõdukalt peaksit aitama samuti, et taimed kasvaksid...

Kui seda kuidas Ceratophyllum demersum vee peal kasvab tugeva pingutusega suudan veel ette kujutada, siis Ceratopterise puhul minu fantaasia kahjuks enam välja ei vea. Kui jutt on pelgalt kiiresti kasvavatest taimedest siis olen muidugi nõus, Hygrophila vormid sobiks ka hästi juurde.

Tegelikult on veel abiks kasutada rohkem pinnasesse pandavaid väetisetablette ja -palle ning vähem vedelväetisi, see annab ka taimedele eelise kuna taimed saavad juurtega toitained kätte aga vetikas mitte. Siis aga mitte Sera florenette tablette (millest kehvemat väetist ma pole trehvanud) vaid ntx JBL, Azoo väetisepalle.

Sattusin sama reha otsa - see tegi igasuguste tahkete väetiste suhtes mõneks
ajaks umbusklikuks. JBL-i kuulikesed küll hankisin Roccast, aga kasutama ei ole kiirustanud.
Vedelväetist on mõttekas anda väiksemate koguste kaupa, paar korda nädalas.
Kogu soovituslik doos korraga võib kergesti lõppeda uue ja hullema vetikapuhanguga.
Kui ükskord valgustuse mõistlikumaks ehitatud saan, siis ehk põhjust tõsisema taimeksvatusega
kätt proovida.

Otocinclus (oto), Crossocheilus siamensis (SAE, Siamese Algae Eater) jt. vetikasööjad kalad
aitavad küll vetikaprobleemi looduslikul moel kinni mätsida, tegelikku põhjust aga ei kõrvalda.
Igasugune vetikatõrje-keemia, millest ka foorumil aeg-ajalt juttu tehtud, võiks jääda katastroofi
mõõtu kriisi puhuks või, veel parem, üldse ära.

_________________
100L Juwel
4 x Pterophyllum scalare