Insulaar kirjutas:
Oot-oot, nüüd lähevad asjad taas pea peale. Ikka vastupidi - kui kasutatakse bakteripreparaati ilma kaladeta, siis on bakteritele vaja ka ammoniaaki (või vähemalt lagunevat kalasööta ja väetisi, mis on äkki samuti lämmastikväetied)
Selle väetiste osaga paned küll puusse, nitraadid tekivad lämmastikutsükli lõpptulemusena, neid pole vaja lisada.
OK, veelkord - meie eesmärgiks on saada akvasse toimiv bakterikoloonia. Võimalikud teed selleks:
- lisame vette ammoniaaki, kui tahame asja kiirendada siis ka bakteripreparaati. Veetemperatuuri tõstame ajutiselt protsessi kiirendamiseks ca 30 kraadini, enne kalade sissetoomist tuleb loomulikult lasta alla normaalse tasemeni. Algul hoitakse NH3/NH4 näit 5 ppm kandis, kui tekib NO2 näit siis pisut vähendatakse lisatavat ammoniaagikogust. Valmis siis kui NH3/NH4 ja NO2 testid näitavad nulli. Lõpus suurem veevahetus (90%) ja süsi filtrisse et olla kindel ohutuses. Positiivne see et keegi ei saa kannatada ja suht kiire käivitus, miinuseks see et on vaja mässata doseerimise ja testidega.
- lisame vette kalatoitu mille lagunemisel tekib ammoniaaki, tõstame kiirendamiseks temperatuuri ca 30 kraadini. Testimine samamoodi eelmisega, kui NH3/NH4 ja NO2 nullis siis on valmis. Miinuseks see et sissetöötamine on aeglane ja väidetavalt on üheks miinuseks ka see et tekkiv bakterikoloonia on liiga pisike nii et kalade sissetoomisel võib tulla halbu üllatusi.
- toome sisse tugevama(d) kala(d) (ntx molli, daanio, platy). Testimine samamoodi nagu teistel juhtudel, miinuseks see et kala saab stressi kannatada. Aega läheb ka suht palju.
- lisame vette ja/või filtrisse bakteripreparaati, toome sisse mõõduka koguse asukaid. Vee testimine riskide maandamiseks on abiks. See on see koht mida enne mainisin kontekstis et bakterite kasutamisel pole ammoniaaki vajagi.
Mismoodi sissetöötamise ajal näidud muutuvad võib vaadata
siin olevalt pildilt.
Kindluse mõttes NH3/NH4 ja NO2 testid pole kunagi liiast, nende abil saab aegsasti jaole kui midagi halvasti läheb ning saame teada millal akva on sisse töötanud.
Ei saa aga välistada et on siiski mingi põhjus miks Eheim soovitab mitu nädalat bakterikolooniat ette kasvatada. Ntx üks võimalik põhjus on see et need bakteripreparaadid ei sisalda kõiki vajalikke baktereid, sissetöötanud akvaariumis on terve müriaad igasugu erinevaid baktereid kuid bakteripreparaatides on neist väga piiratud valik.
Mis puutub taimeakvasse siis siin on startimiseks veel üks variant mida siinmail vähe on pruugitud - kuiv start. Ehk siis taimed kasvatatakse ette kuivas akvas, kus pinnas on vaid niiske. Ntx HC ettekasvatamine on üsna kaval, pole vaja muretseda selle pärast et elukad veel juurdumata taimed üles tuhnivad, pole vaja muretseda vetikate pärast jne. Loomulikult ei saa seda teha kõigi taimedega, kuid päris paljude taimedega on see huvitavaks variandiks.
Otsi
Postitatud: Pühapäev Veebr 13, 2011 01:41 
