| Esimese akvaarium käivitamine.
Jaa, tuttav tunne, sa oled mõnda aega akvaariumeid vaadanud, internetis tunde lugenud, raha kõrvale pannud, ning nüüd on sul just jope varna visatud ning sa seisad õhinal oma värskelt poest ostetud akvaariumikomplekti kõrval. Ega ei aita midagi muud kui kääri käised üles ja hakka tegema, ega sa enne rahu ei saa.
Paigutamine. Ma mõtlen akvaariumi kui sellise paigutamist, mitte veel sisu kujundamist. Ehk, arvesta, kui akvaarium on vett täis, siis seda enam naljalt ei liiguta, esiteks on akvaarium raske. Teiseks, kui akvaarium on vett täis, siis ka väiksem nihutamine lõpeb sellega, et mitu mitu liitrit vett loksub maha. Ja kolmandaks, kui otsustasite sõbraga koos vett täis akvaariumit tõsta, mis see 150 kg siis ära ei ole, ilmselt oli selle mõtte küpsemise ajaks ka arvestatav kogus targaks ning ilusaks tegevat mõnujooki manustatud, siis lõpeb see üritus sellega, et te seisate kahekesi, kumbki hoides just põhja alt lasknud akvaariumit nurkadest käes ja vaatate, kuidas kogu akvaariumis olnud sisu ja vesi mööda tubasid laiali voolab. Üldse on siinkohal hea märkida, et vesi on üks vahva aine. Küll jõuab see omapead jäetuna väikse ajaga palju kahju tekitada. Vanakooli meeste (need kes on kõike harjunud ise ehitama ja parandama ning kes ei tea, et tänapäeval saab poest piima osta, ilma et peaks ise lehma lüpsma) käest olen kuulnud, et nemad hoiavad paari pakki väikelaste mähkmeid kapis. Kui nüüd peaks õnnetus juhtuma, klaasi tuleb näiteks mõra, siis saab need sinna alla laotada ja arvestatav kogus hävingut on ära hoitud. Mähkmed pidavat ikka liitritega vett siduma, ja mis puutub õnnetusse, siis üsna tihti läheb akvaarium katki nii, et klaasi tuleb mõra, vesi küll väljub kastist, aga mitte nii nagu filmis, kõik ja korraga. Igatahes, ole hoiatatud, kus veega tegemist, seal asjad paratamatult vahel väga märjaks lähevad. Paigutamine, pane kapp paika, tõsta akvaarium peale, kui kasutusjuhendis teisiti ei väideta, pane akvaariumi alla kaalu ühtlustav matt, ongi tehtud. Enne muidugi võiks akvaariumi puhta (loe: täiesti kasutamata ehk uue) lapiga ning hästi lahja vee ja äädika lahusega üle tõmmata. Samuti peaks näiteks teibiga või spetsiaalse liimiga akvaariumi taguse taustakile kinnitama, juhul muidugi kui sul selline plaan oli. Jällegi, kui vesi sees, ja sa avastad, et läbi akvaariumi paistab seinal olev lillemustriga tapeet, võib taustapildi paigaldamine tülikaks osutuda. Ega rohkem polegi, veendu, et koht mille sa akvaariumile valisid, on õige, päike sinna peale ei paista ja särtsuauk on lähedal, juhtmed mahuvad akvaariumi ja seina vahelt pikendusjuhtme või pesadeni ja ongi akvaarium paigas.
Edasi läheb põhjakruusa pesemiseks. Kalla osade kaupa kruus eranditult sinu akvaariumi jaoks broneeritud ämbrisse, ja uhu niikaua veega, kuni ärakallatav vesi on selge. Pestud kruus kalla akvaariumisse ja niisama moodi kogu kruusaga. Samuti pese puhta vee ja uue ehk kasutamata harjaga kõik muud kännud juurikad ja kivid mida sa akvaariumisse tahad panna. Kivid ja juurikad keedaks mina isiklikult läbi, natuke kindlam on. Kui kividega on see lihtne, siis tänapäevases kodus ei pruugi nii suurt potti olla kuhu üks asisem juurikas sisse mahuks. Kui see on tõesti nii, siis proovi vähemalt juurikas ennast põletamata keeva veega üle kallata. Mine tea mis bakter sinna elutsema asunud on.
Akvaariumi sisustamine. See on nüüd see koht kus mul pole suurt midagi öelda, kui et vaadake kuidas oskajad teevad. Internet on tänuväärne koht, seal on mitmeid akvaariumite sisustamise võistlusi, koos piltide ja koosluse kirjeldusega. Mõne kesise soovituse ehk oskan öelda. Esiteks, kui sa akvaariumit eest poolt vaatad, siis paiguta madalama asjad või taimed ettepoole ning kõrgemad tahapoole. Kalad on üldiselt üsna arad ja kui on valida, poevad nad tagumise seina ja keset akvaariumi laiutava kaunistuselemendi vahele peitu. Teine soovitus on taimede kohta. Rusikareegel on, et ühesugused taimed tuleb kokku istutada ja üsna kindlalt määrata või planeerida, kus midagi kasvab. Aiapidajatelt kuuled sama juttu, üksikud põõsad või lilled mööda aeda laiali ei avalda mingit muljet. Peenrad tuleb piiritleda ning mitu ühte tüüpi taime tuleks sobivate vahedega kokku istutada. Kui sa akvaariumisse erinevaid taimi istutad nagu aasalilli, siis ongi sul kaos, kui sa aga proovid ühesuguseid rohkem koondada, näevad need taimede koondid jõulisemad ja ilusamad välja.
Mis seal ikka, kalla vesi akvaariumisse ja lülita filter sisse. Soojendus ja valgustus ka, sa ju tahad näha mis toimub. Ära ehmata, alguse ongi akvaariumi klaasid mulle täis ja vesi hägune. Üldjuhul peaks kõik ära klaarima vähem kui nädalaga. Valgust hoia sees nii vähe kui saab. Selles mõttes, et sa tahad kindlasti ju aegajalt vaadata, kuidas vee selginemine edeneb, ülejäänud aja hoia aga lamp kinni, liigne valgus teeb ainult jama.
Enne kui natuke siis päriselt akvaariumi käivitamisest räägin, paari sõnaga filtrist. Bioloogilisest filtrist. Mis see bioloogiline filter on ja kust selle saab. See filter on sul sinu päris filtri sees. Just, seesama mis akvaariumi nurgas seisab ja vett ringi ajab. Ja igal pool mujal kus aga saab, kivide vahel ja peal ja põhjakruusa sees jne. Bioloogiline filter on sisuliselt hunnik baktereid kes elavad põhiliselt sinu päris filtri sees asuvas švammi tükkis või muus materjalis mis iganes selles filtris siis on. Ja selle bakteri, ehk bioloogilise filtri mõte on kalade väljaheidete mürgised ühendid ümber töödelda selliseks, et see kaladel eluohtlik ei oleks. Jah, ka see ümbertöödeldud keemia on ohtlik, aga selleks sa vahetadki akvaariumis iga nädal veerand kuni kolmandik veest uue vastu. Mehhaaniline filter on aga vajalik selleks, et bakter, kes seal sees elab, saaks kogu aeg värsket mürgist vett ehk bakterite toitu kätte. Kui vesi seisab, siis bakter sööb enda ümber leiduva toidu ära, ja sureb nälga, ja edasi läheb vesi hästi ruttu halvaks. Ja ongi kogu teadus. Pump töötab, ajab vett läbi filtri materjali, toidab bakterit ja vesi on puhas. Väike vahemärkus, et filter ei olegi mõeldud kalade junnide ja muu bioloogilise rämpsu füüsiliseks akvaariumist eraldamiseks. Selleks pead sa ikkagi sifooniga põhja puhastama kui sa vett vahetad.
Vee vahetamine. Nagu eelpool räägitud, aegajalt vaja akvaariumis vett vahetada, sest üldjuhul bakterid ja taimed, kes kah hoolsalt jamast head ja paremat töötlevad, ei saa üksi päris kõigega hakkama. Selleks tulekski iga nädal veerand kuni kolmandik veest uuega asendada. Kui sa vett ei vaheta, läheb vesi lõpuks liiga mürgiseks ja sinu asukad hukkuvad. Kui sa vett liiga tihti või liiga palju vahetad, saab bakteri toit otsa ja bakter hukkub, ja vesi läheb mürgiseks ja asukad hukkuvad. Igati pidi on lõpp üsna ühesugune. Vett tuleb vahetada, seda tuleb teha regulaarselt ja seda tuleb teha õiges koguses. Ja uus vesi, mis sa asenduseks kallad, peab olema enamvähem täpselt sama temperatuuriga kui vesi akvaariumis. Uus vesi peab olema kindlasti kloorivaba. Uus vesi ei tohi olla „hall vesi“. Kui on kloori kahtlus, elad näiteks kuskil linnas, tsentraalne vesi voolab kraanist. Mina soovitan kasutada igaks juhuks ikkagi spetsiaalset vee parendajat, ehk kemikaali mida lisatakse uude vette et see siis kõik valed ühendid seal hävitaks. Ma räägin vahele ühe kurva loo. Umbes kümme aastat tagasi, elasin siis Mustamäel, olin juba harjunud, et vesi mis kraanist tuli, kannatas otse akvaariumisse lasta, polnud sel häda midagi, ja siis keset ilusat suve, peale järjekordset veevahetust, olid kõik minu kallid kalad surnud. Kurb lugu, aga millest. Marssisin Kalakese poodi nõu küsima. Ma ei olnud ainus kurva olemisega tegelane. Kalakeseni jõudis info kümnetelt kalapidajatelt kel sama mure. Hakati uurima, et mis siis juhtus. Asi väga lihtne, Tallinna vesi, kes muidu puhastab vett ionisaatoriga, otsustas seda seadet remontida ning selleks ajaks vett puhastad lisades veele kloori. Lool oli lühike lõpp, peale väikest uurimist, et kas saab äkki mingi ühiskohtunõude esitada, kalu kooles ikkagi sadade tuhandete kroonide eest, selgus, et kõikidele normidele on vastav ja joomiseks kõlbab vesi nii klooriga kui ilma. Kui sul on kahtlus, mis vesi sul kraanist tulla võib, kasuta vee puhastamiseks mõeldud vahendeid. Nii, ja mis asi see hall vesi on. See on väikeste õhumullidega vesi. Neid mulle võib vees olla nii palju, et vesi näib lausa halli värvi. Kaladele seda vett kallates võib aga juhtuda, et kalad lämbuvad. Juhtub midagi sarnarst, kui kala kuivale tõsta, vees on justkui õhku rohkem kui vett. Kuidas hall vesi tekib, tavaliselt läbi mingi uhke kraani otsiku voolates mis tänu peentele sõeladele vee justkui „vahtu“ ajab. Halli vett vältida on eriti lihtne neil kes otse kraanist voolikuga vett akvaariumisse lasevad. Nimelt on hea kasutada sama voolikut millega sa vett akvaariumist välja lased, ainult et nüüd paned sa sifooni sisse jämedakoelise švammi Ja kui nüüd värske vesi läbi švammi akvaariumisse voolab, siis õhu kogus on seal vees ikka sama, kuid mullid on suured ning tõusevad kohe veepinnale, mitte ei jõua kalade lõpustesse. Švammi trikki on vett ämbrisse lastes lihtsalt tülikam kasutada, hoia seda siis seal kraani otsas kuni vesi ämbrisse voolab. Aga asja mõttest said ehk aru. Halli vee vastu aitab ka see, kui sa lased veel päevakese seista enne kui akvaariumisse kallad, aga noh, kellel see aeg.
Kuidas siis akvaarium käima saada. Ideaalses toimivas akvaariumis on kalade poolt tekitatav jama kogus tasakaalus jama toiduks kasutava bakteri arvuga. Kui sa uue akvaariumi tööle paned, ei ole seal alguses ei kalade pissi ega ka bakterit kes seda töötleks. Paned kalad akvaariumisse, annad süüa, kalad pissivad, ja hakkabki bakter tekkima. Ja nii see käivitamine käibki. Bakterit saab ka poest osta, nimetavad akvaariumi starteriks. Seda siis kallad vastavalt juhendile akvaariumisse, bakter hakkab kasvama ja kalade jampsi õigeks pöörama.
Jah, ja nüüd tuleb see osa mida praktiliselt ei ole võimalik lahti seletada. Et kui palju või kui kiirest mida tegema peab. Loodus on loodus ja sinna ei saa midagi parata, sama kala võib erinevas akvaariumis täiesti erinevalt kasvada, sama lugu taimedega. On see vee keemiline koostis või valguse kogus, ehk hoopis temperatuur, mina ei tea. On küll igasuguseid teste ja teooriad, ma aga väidan ikkagi, et akvaariumile, ja ka endale, tuleb anda aega. Ei ole ühtegi akvaariumit mis on paari päevaga ehitatud ja see siis jääbki sellisena tööle. Eduka akvaariumi alustamise põhiline võti on rahulik algus ja tasa-ja-targu stiilis lähenemine. Ära loo endale pettekujutelma, et sa saad kõikvõimsa looduse vastu paari kemikaali ja jõuga. Võta rahulikult, hakka mõne kalaga pihta. Loe foorumitest kalade „kehakeele“ kohta, ehk millised sümptomid või käitumishäired viitavad millistele probleemidele. Sa oled just installinud tükikese keerulist ja ettearvamatud loodust mitte ei tõstnud telekat karbist välja. Ja mis kõige tähtsam, ole julge, hakka otsast tegema, küll tulevad teadmised ja kogemused. Jälgi oma asukate toimetamist, vaheta õigesti vett, ja anna kaks korda vähem süüa kui arvasid hea plaan olema.
Ühest küljest kogenematus, teisest küljest vastupandamatu soov oma hoolealustele meeldida ehk nende sõprust toiduga ära osta, on üks põhilisi kalade suremise põhjuseid. Liigtoitmine. Kalad ei sure nälga. Akvaariumikalad surevad erinevate haiguste, järskude vee temperatuuri või keemilise koostise muutuste ning ületoitmise ehk sellest tuleneva haigestumise või rasvumise tulemusena. Tõsiselt, ärge toitke oma kalu üle. See jutt, et kaladele tuleb anda nii palju süüa kui nad jaksavad kahe minutiga ära süüa, on ka liialdus. Toimivas akvaariumis võivad kalad nädal aega näljas olla, ilma et midagigi halba juhtuks. Seda on aga algajal akvaristil äärmiselt raske mõista, kalad tunduvad ju nii näljased ja kuidas ma siis ei anna neile süüa. Peale selle, et kaladele ei ole liigne toidukogus hea, satub toitu mida ei ole söödud, akvaariumi vette, kus see hästi ruttu halvaks läheb. Ja jälle läheb akvaariumi bioloogiline tasakaal paigast.
Mis see järjekord siis olla võiks. Kindlasti kõvasti eeltööd, info kogumist, oma soovides selgusel jõudmist ning võimaluste sõnastamist. Eeltöö tehtud, osta seadmed, pane vesi käima ja oota, nädal kindlasti. Siis võib-olla esimesed taimed, või paar karmimate oludega leplikumat kala. Rahulik ja läbimõeldud lähenemine viib kindla võiduni, igasugune rapsimine pole kellelegi kasulik.
Lõpetuseks, algus ongi segadusse ajav ning võib keerulisena tunduda. Ära lase ennast heidutada, pane kast vett täis, lase rahulikult bakteril kasvada, tõsta tegelased sisse ja naudi kontakti elusa loodusega.
|
Otsi
Postitatud: Kolmapäev Dets 09, 2009 08:52 
