Esimene akvaarium ehk mida poest osta.
Sa tead mida sa tahad ja sa oled oma võimalused kaardistanud, ning ikka tundub akvaarium hea idee. Mis siis ikka, poodi minek (
/404.html ). Mida sealt poest siis ikkagi osta, mis on vajalik ning millised asjad alustuseks vähemtähtsad.
Akvaariumi suurus – 200 liitrit on väga hea suurus. 50 liitrit on alustajale natuke vähe. 500 liitrit ja rohkem on liiga keeruline. Mis tähendab liiga vähe või liiga palju. Asi on bioloogilises tasakaalus. Akvaariumis on filter, filtri sees on spetsiaalne poorne materjal mis näeb iseenesest väike välja aga kui pinnalaotusena lahti pakkida, tohutult suur. Võrdleme ühesuurust nuustikut ja tikutopsi. Kui sa tikutopsi lauale laiali laotad, on selle pindala näiteks kolm korda suurem kui tikutops enne laual ruumi võttis. Kui sa aga suudaksid nuustiku pinnalaotusena laiali võtta, arvestades kui palju on iga nuustiku mullikese pinnalaotus, saaksid sa näiteks tikutopsi suuruse nuustiku laiali laotamisest, oma korteri suuruse pinna. Mida rohkem on filtri materjali sees seinakesi, seda rohkem mahub sinna baktereid, ja mida rohkem on baktereid, seda jõudsamalt puhastatakse sinu akvaariumit mürgistest kemikaalidest.
Mida vähem on akvaariumis vett seda keerulisem on mürgiste kemikaalide ja heade bakterite tasakaalu paigas hoida. Mõtle, kui sul on kõrvuti klaas vett ja vannitäis vett ning sa lased kumbagi ühe tilga sulepea tinti. Klaasitäies vees on tilk tinti täielik häving, klaasis olev vesi on kohe täiesti sinine. Kui sa aga tilga tinti kahe- kolmesaja liitrisesse vanni lased, pole parimal juhul arugi saada, et midagi juhtus. See oli näide, päriselus on see tinditilk näiteks kalade piss ehk ammoniaak. Väga mürgine aine, kui ei ole piisavalt head bakterit kes ammoniaagi ära sööks või õigemini tunduvalt vähem mürgiseks aineks töötleb. Mida rohkem on akvaariumis vett, seda stabiilsem on akvaarium ja igasugused miniõnnetused ei riku sinu akvaariumi vee kvaliteeti või teisisõnu bioloogilist tasakaalu akvaariumis. Liiga suur akvaarium ei ole ka hea mõte alustada. Seda põhiliselt akvaariumi käigushoidmiseks vajaliku tehnika keerulisusest tulenevalt. Filtrid on suured ja kallid, ja valgustus peab tõsine olema, vee soojendamine on keerulisem, ja kas sa kujutad ette, et sul on tavaline sõiduauto kapi peal. Suured akvaariumid on väga rasked ning vajavad pahatihti lausa juba maja ehitamisel spetsiaalset vundamenti või akvaariumi aluse planeerimist.
Kui rahakott kannatab, osta kohe 120-200 liitrit akvaarium. Kui sa aga ei ole veel päris kindel, kas sa ka poole aasta pärast kaladest huvitud, eks saab hoolsa suhtumisega ka 50 liitrise ilusana hoida ilma et peaks iga päev tunde hobile raiskama. Samas on see natuke sügavam teema kui alguses paistab. Maailmas on väga levinud nanoakvaariumid. Põhimõtteliselt on ka liitrist akvaariumit elusana võimalik hoida, googelda „nano aquariums“ ja huvitavat lugemist tundideks. Ja loomulikult on inimeste arusaam vaevast erinev, mõnele meeldibki nokitsemine oma veekasti juures, teine tahaks akvaariumit ainult teistele näidata ja uhke olla, ilma et ise midagi tegema peaks.
Akvaarium – jätkuvalt soovitan esimeseks akvaariumiks komplekti. Meie kaubandusvõrgus on minu meelest põhiliselt kahte firmat mõtet vaadata: Juwel (
http://www.juwel-aquarium.de/en/aquarium.htm ) või MP (
http://www.kalake.ee/index.php?lang=est&main_id=207 ). Need on kaks firmat kes teevad väga mõistliku hinnaga algaja komplekte. Ja mis põhiline, komplektis on kaasas algaja jaoks kvaliteetne valgustus, filter ja vee soojendi. MP paneb oma klaasist kastiga kaasa Eheimi filtri ja Jägeri soojendi, mis on mõlemad praktiliselt parimad maailmas.
Mis veel. Põhja tuleb kruusa panna. Igas mõistlikus akvaariumipoes on saada nii erineva suurusega kui ka värviga kruusa. Põhjakruus on mitmeks otstarbeks, esiteks ilu pärast, teiseks elab kruusa sees hea bakter, kolmandaks on kruus vajalik taimedele kes kasutavad juuri et pinnasest toitaineid kätte saada. Jälle üks asi mida võiks poest osta. Jah, loomulikult saad sa kuskilt ise põhjakruusa, -liiva või –killustiku korjata aga see on rohkem hobiprojekt. Rahaliselt on mõistlikum koos akvaariumiga ka kruus osta. See on natuke sama teema nagu ise kartulite kasvatamisega. Loomulikult oma peenrast varajane väike kartul keedupotti, väga mõnus, aga igapäevast toidukartulit ise kasvatada ei ole raha ja aja kulu arvestades mõistlik tegevus. Kui sa plaanid kohe algusest hulluks taimehuviliseks hakata, uuri kuidas seda tehakse ja pane kruusa alla spetsiaalne kiht taimede toiteainet.
Sisustus. Ma kohe pean eraldi sellel punktil peatuma. Ärge kuhjake oma akvaariumisse värvilisest plastmassist jama! Kes olen mina ütlema, mis on maitsekas või ilus, ja mis kohe kuidagi kokku ei sobi, aga mõtle nii, milline sinu tulevane kala looduses välja näeb ja millises keskkonnas ta elab. Mida loomulikuma loodusliku maastiku sa oma akvaariumisse lood seda ilusam sinu akvaarium tuleb. Veelkord, maailmas on palju inimesi kes panevad omale aeda aiapäkapiku, päris metsas seda õudust aga õnneks ei näe. Kui värviline plastik on sinu jaoks elu mõte, on kindlasti lihtsamaid meetodeid kuidas on huvialaga tegeleda kui seda on akvaariumi soetamine. Sama jutt kehtib taustade ja taustapiltide kohta. Kas sa tahad neid eksponeerida või oli tegelikult plaan kalu või taimi ilusana näidata. Inglise keeles öeldakse ilusti: „less is more“, otsetõlkena siis „vähem on rohkem“. Tavaliselt on poodides müüdavad taustapildid sellised, et ühel pool on pilt, ja teine pool on musta värvi. Sa pane alustuseks see must pool nähtavaks. Usu, mida rohkem akvaariumit vahid, seda parem mõte on. Mis puutub akvaariumi sisestesse 3D taustadesse, siis nendega on sama teema, kuniks sa päris kindel ei ole, kus mingi känd või kivi olema peaks, pane akvaariumi tagumisse külge midagi neutraalsemat. Aeg annab arutust kuid selle mõttetera väärtusest ei saa me tihti aru enne, kui aeg on rahulikult möödunud. Kui lõpuks plaan reljeefne taust akvaariumisse panna, võib täitsa kaaluda seda ise teha, loe internetist kuidas penoplastist ja betoonist neid tehakse. Sest üldjuhul on 3D taustad poes suhteliselt kallid.
Pudinad. Akvaarium on, valgus ka, filter sees ja soojendi, ja kruus seisab kotiga nurgas. Puudu on mõned väiksemad asjad igapäevaseks hoolduseks.
Alustuseks veevahetuse sifoon. See on selline aparaat mis koosneb näiteks 2 meetrisest voolikust mille otsas on umbes 5 cm jämedune ja 15 cm pikkune toru. Veevahetus käib nii, et pistad sifooni akvaariumisse, imed vooliku otsast kuni vesi voolama hakkab, ja lased musta vee näiteks ämbrisse voolata. Sifooni mõte on selles, et kui sa sifooni kruusa sisse torkad, siis kalade junnid on täpselt nii kerged et need voolavad koos musta veega ära, kruus jääb aga sifooni keerlema ning vajub lõpuks põhja tagasi. Vesi vahetatud ja põhi puhastatud.
Kahv. Selline asi peaks sul ka olema. Ikka juhtub et pead mõne kala või suurema sodi akvaariumist välja tõstma.
Mullitaja. Minule need ei meeldi, plärisevad, ja mullirida vees ei näe loomulikud välja. Samas on olukordi kus vee aereerimine on võib-olla vajalik. Siiski, suuresti maitseasi, mõnel kohe peab mullitav tuuker akvaariumis olema.
Klaasi puhastaja ehk magnet. Tegemist on kahe magnetiga, ühel on plastkarvadega „riiv“ külge liimitud, teisel sametriie. Riiviga pool pistetakse akvaariumisse ja sametiga pool väljapoole akvaariumiklaasi. Pooled tõmbuvad maagilise magnetjõu tulemusena kokku ning sul on võimalik ilma käsi märjaks tegemata akvaariumi esiklaasi seestpoolt puhastada. Popimad magnetid on sellised, et kui pooled peaks lahti tulema, kerkib vees olev pool veepinnale. Hea lihtne seda siis sealt kätte saada. Mulle vesi meeldib, mina solberdan hea meelega ise kättpidi akvaariumis, ja kasutan klaaside puhastamiseks parema meelega nõudepesu nuustikut, selline millel on švammi külge kare kiht liimitud. Tulemus on parem kui magnetiga nühkides.
Ämber. Ämber peab olema, ja mitte tavaline. Ämber peab olema ainult sinu akvaariumi jaoks mõeldud. Selles mõttes, et see ämber on ainult akvaariumi veega kokkupuuteks kasutuses. See on hästi tähtis jutt. Kõik asjad mida sa oma akvaariumi juures kasutad, peavad olema ainult akvaariumi juures kasutamiseks ja ilma igasuguse keemiata puhastatud. Akvaariumiga seoses unusta ära kõik fairid ja klaasikeemiad. See on maailm kus on ainult akvaariumi asjad ning igasugused muud majapidamisvedelikud võivad sinu akvaariumi praktiliselt hetkega surnuaiaks muuta. Ainus trikk mida majapidamiskeemiaga või katsetada, on imeõrna äädikalahusega klaase pühkida, sedagi soovitavalt ainult väljapoolt. Paar tilka söögiäädikat klaasi vee kohta ja klaasid jäävad natuke kirkama kui tavalise veega pestuna.
Taimer ehk programmlüliti. See on siis selline karbike mis pistetakse elektri pesasse ja sama karbikese peal olevasse pesasse pistad sa valgusti juhtme. Ning siis programmeerid karbikese ära nii, et sinu akvaariumi lamp põleb sinu poolt määratud aja päevas. Liigne valgus akvaariumis on paljude hädade algus. No ja kui juba elektri peale teema läks, siis üks 4-5 auguga pikendusjuhe on hea omada. Ühte auku läheb taimer aga kuna see on suhteliselt kobakas, siis ei saa sa taimeri kõrval asuvat pesa kasutada, alles ülejärgmine on vaba. Kokku on sinu esimese akvaariumi kaane alt kolm juhet mis kõik vajavad särtsu. Valgustus, läbi taimeri, filter ja soojendi.
Kannatus. Kõige tähtsam asi loodusega seotud teemadega tegeledes, kaasaarvatud akvaristika. Kui seda saaks kusagilt osta, oleks see kindlast seadusega määratud komplekti kuuluv asi. Ma ei jõua ületähtsustada kannatlikkuse vajalikust. Kõik mis seotud loodusega, elab oma rütmi järgi ja mingi süst või tablett, või kanged lambid ei tee päeva lõpuks asja paremaks. See on aga kahjuks teadmine, mis tuleb, üllatus üllatus, ajaga.
Näe, ei oskagi midagi rohkem sinu esimese akvaariumi juurde soovitada kui et julget pealehakkamist ja viitsimist mainitud hobiga tegeleda.
Otsi
Postitatud: Kolmapäev Dets 09, 2009 03:10 
