foorum.akvarist.ee

Sain nüüd kasti lõpuks kadrioru akvaariumimeistritelt kätte. (pildid albumis).
Teatava hulga raha eest olid nad teinud kasti põhja augud, andsid kaasa läbiviigud ja torujupid ning tugevdasid põhjaklaasi (väidetavalt oleks 5mm klaas nõrgaks jäänud ja nad kleepisid põhja peale mitmest klaasitükist kokku paksemat klaasi peale – see siis nendepoolne algatus, millega ma nõus olin).

Edasine plaan:
Eheim ecco 2234
Hydor ETH 200W
Lisavalgustus (???ei tea kuipalju vaja oleks ..... Hetkel olemas torud: 18W/965 DE LUXE T8 Philips ja 18W/89 aquarelle T8 philips.)
Põhja alla sobiva paksusega matt, mis vastavalt klaasile parajaks lõigatud (et kast toetaks klaasi mitte raamiga riiulile)
Ehituspoest kruusa (2-5mm frktsiooniga)

Ei ole plaanis CO2 ega põhjasoendus (kahjuks).

Ja elanikeks saaksid mingid taimed ja mingid kalad (otsustamata veel. Ilmselt kolivad esimestena sisse olemasolevad mõõgud ja edasi näitab aeg)

Kuidas tundub? Kas olen midagi läbi mõtlemata jätnud?

Mure nüüd järgmine. Oli plaan teha käpiku soovituste järgi: /tehnika/6032/index.html (+ mõned isiklikud nõuanded): : : : :
Põhja lähedal flööt, mis jääks pinnase sisse (ehituspoest 3 cm PVC toru, augud tihedalt sisse ja kärbsevõrku ümber, et sodi sisse ei läheks)
Vee äravool ülevalt- pinna lähedalt – sõel ees. - abiks pleksiklaasist toru (mille hangin proplastist või ehk käpikult) - kinnitub otse läbiviigu külge.

Ja siis selline mure, et akvaariumimeistrid soovitasid kangesti flöödi ikka üles panna ja äravoolu alla. Kas oleks ka reaalset vahet kumb ülevalt kumb alt? (mulle natuke meeldis mõte, et flööt näha ei jää). Sellisel juhul äravool otse läbiviigu külge ja siis poodi flöödi järgi?

Teine mure veel see, et lootsin et saan uude akvasse üle tõsta ka väikeses akvas elutsevad taimed, kuid nende vahel elab üsna palju väikeseid prahitigusid. Mis mu variandid on? Kas ei tasuks nendele taimedele loota, kui uut kasti teovabat sooviksin? Või kas töötaks variant: vanast akvast kalad uude kasti, liiv välja, alles jätan ainult sellised taimetutsakad kus silmaga nähtavalt ei leidu tigusid – hoian neid seal mõnda aega karantiinis ja kui tundub, et tõesti puhtad siis ikka kolin üle?

Asjalike nõuannete eest olen juba ette tänulik.

_________________
128l effect line mõõksabade ja neoonidega, seltsiks SAE.

filtri sisse ja väljavooludest

käpiku 400 L kastis on sama lahendus, kus flööt on kruusa all peidus. Visuaalses mõttes on ta hea, vee liikumist pole näha, flööti ennast ka mitte. probleem tekib aga sellest, kui sissevõtt on pinnase lähedal, ülemistes veekihtides vesi ei liigu. tekivad probleemid temperatuuri erinevustes, co2 sisalduses vee erinevates kihtides, toitainete sisalduse erinevused jne.

kui plaan nii teha, peab kuidagi saama ülemised veekihid liikuma.

_________________
15l Nano

Selline lahendus on praeguseks käigus olnud 3 kuud ja tähelepanekud järgmised:

1. nähtavat veevoolu, mis taimi liikuma ajaks, kastis ei ole. Filter Eheim 2028 annab vist 600-800 L/h.

2. Piisavalt suur flööt (selles kastis 1m pikkust ja 3cm läbimõõt ja näeb välja nagu pikk sõel, suurem osa pinnast on augud, peale keritud paar kihti kärbsevõrku) pinnase all vee ringvoolu kiirust piirama ei hakka.

3. Esimesed 2kuud toimis kast hästi, taimed sain kasvama ja vetikate jama väga ei olnud. Viimane kuu aega pidev häda olnud BGA(tsüanobakter) vetikaga (roheline jälkus, mida ükski elukas ei söö ka ), taimede kasv väga niru, vaatamata sellele, et tingimused (vee koostis, valgus) samad, mis alguses. Vetika pidev väljashifoonimine ei ole ka asja parandanud.

Vee vähene liikumine võiks olla üks BGA tekkimise põhjuseks. Vesi ju tegelikult liigub, aga sellise hajutamise juures vee ringlemist kasti ruumalas on vähe. Nüüd tegin sellise muudatuse, et kogu vee äravool filtrisse tuleb ülalt veepinna lähedalt (seni oli vist 3/4 alt ja 1/4 ülalt) aga see ei liiguta kuigipalju seda pinnase peal olevat veekihti milles BGA pidevalt tekib. Nii võib olla küll, et selline "tagurpidi" asi, kus flööt on allpool, ei käi hästi. BGA vetikas on visalt muutuv häda, ja ilmselt väikesed muudatused ei annagi mul mingit tulemust. Arvatavasti tuleb kastile lähemal ajal "restart" teha.

Flöödi ärapeitmine pinnase allla vist ei kaalu üles neid küsimusi, mis sellest edaspidi tekivad, vähemalt ei ole kunagi enne BGA probleemi sel määral olnud. Flööt tavalises asukohas annab lisaks veepinna liikumisele ka vee ringlemise kastis ja ei teki päris seisva veega tsoone.

Järgmine muudatus tuleb vist filtri otste äravahetamine, nii et vee äravool kastist läheb läbi pinnase ja tagasivool üles normaalse flöödi külge, nii nagu varemgi tehtud, mönel läheb selleni jõudmiseks lihtsalt rohkem aega . Siis jääb küsimus, kuidas korraldada veepinna puhastamine, kogu äravool ju pinnase all peidus, midagi uut ja toimivat on ikka väga raske teha.

_________________
430L

ei arvaks küll et flöödi asukohta on mötet BGA's süüdistada.
pigem ürita ikka ühel korral BGA'st lahti saada ja kui peaks tagasi tulema, siis on ehk miskit valesti.
kui vee liikumatust kahtlustad, peaks ju olema piisavalt lihtne lisada üks pisike sisefilter/pump, mis soovitud veekihti vetika kadumiseni ringi ajaks.
samas vöiks ka proovida BGA ühekordselt keemiaga ära tappa (kuna tegu pole ikka öige vetikaga), vahendid selleks peaks vist saadaval olema.

mina sinu asemel küll ei töttaks veel süsteemi ringi tegema.

Olen ka BGA-ga maadelnud ja võin kinnitada, et BGA-d eriti ei morjenda see, et kuidas ja palju vesi liigub, eriti juhul, kui asi suvatseb massiliselt vohama hakata. Palju olulisemalt määral mõjutab BGA-d lämmastiku ja fosfori suhe ning muud sorti orgaanilise plöga olemasolu vees (minul lahenes suur hulk pobleeme pärast seda, kui sai üks pehmeks läind känd veest välja visatud).

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses