Maria,
ei tahaks vaielda selliste ebamääraste asjade üle nagu igasugused karedused, niikaua kuni pole täpselt defineeritud, mis asjad need sellised on. Kirjeldus, et üks neist muutub keetmisel ja teine ei muutu, pole ju definitsioon.
Kuna teema puudutab vee testi, siis oleks kasulik teada, et GH testiga määratakse kahevalentsete metalliioonide (kraanivees põhiliselt Ca++, vähemal määral ka Mg++, Fe++) kontsentratsiooni. KH test mõõdab vee vastupanuvõimet pH langusele ehk suurust, mida inglise keeles nimetatakse
total alkalinity. Viimane on magedas vees põhiosas, kuid mitte ainult, määratud bikarbonaatide HCO3- ja karbonaatide CO3-- ioonidega, mida tavakeeles kutsutaksegi karbonaatkareduseks. Seega võib teatud mööndusega nõustuda, et KH test mõõdab karbonaatkaredust. See on aga 100% õige ainult siis, kui vee
total alkalinity koosneb ainult karbonaatkaredusest.
Nüüd vee keetmisest. Kuna selle käigus sadestub välja katlakivi, mis suures osas on CaCO3, siis seega Ca++ ioonide hulk vees väheneb ja põhimõtteliselt peaks GH test andma väiksema tulemuse. Kui aga GH test annab ka pärast keetmist sama tulemuse kui enne, siis oli ilmselt Ca++ või HCO3- ja CO3-- ioonide hulk vees väga väike, midagi välja ei sadestunud ja GH muutus jääb testi poolt avatamata (jääb vea piiridesse).
Nagu eelnevast jutust näha, ei ole suurt mõtet aritmeetilistel tehetel, kus esinevad GH ja KH testidega mõõdetud väärtused. Lahutades metalli ioonidest karbonaatide ioonid saame -
Või siiski on? Kõiges võib ju kahelda.