foorum.akvarist.ee

Akvaariumihuviliste kohtumispaik


Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]



 [ 16 postitust ]  1, 2  Järgmine
Autor Sõnum
PostitusPostitatud: Neljapäev Veebr 22, 2018 03:14 
Akvarist

Liitunud: Pühapäev Apr 23, 2017 05:04
Postitusi: 10
Tere!
Saan palju kurje kirju nüüd aga minu lugu järgmine. Võtsime ca10 kuud tagasi endale 2 pisikest kuldkala ( max ca 4-5cm), kuna poest asjaliku infot ei saanud ja kohe ei taibanud mujalt uurida, otsida siis soetasime 50l akva nende jaoks. Mingit erilist sissetöötamise asja me ka ei teinud tagant järgi tarkusega öeldes. Keetsin kraanivee ära (kuigi pole kloorivesi), keetsin kruusa ja paar taime ka ära. Ostsin ka kaks elustaime akvasse, seejärel soovitati käivitada akva starteriga(bakteritega). Pudelil rõõmsalt kirjas, et 24h möödumisel võib kalad sisse panna. Noh jah.... Läksime selle juhendiga siis kaasa ja ca 40h pärast olid kalakesed sees. Veeteste pole ma selle aja jooksul mitte kunagi teinud. Häbi jah, ma tean. Igatahes hinge kinni hoides läks esimene nädal, kuna kaladel oli kõht kinni - kakanöör tagant väljas. Peale seda oli kõik OK, ei märganud veidrat käitumist ega muid anomaaliaid. Nüüd 10 kuud hiljem märkasime et meie kalad on märkamatult kasvanud ja tellisime uue 112l akva neile. Selle kohaletulemisega väga palju muret ja probleeme ning saabub meile alles ca kahe nädala pärast. Kuid seoses sellega ostsin endale lõpuks veetestid JBL 6in1, tegin siis oma esimese testi akvas- no see oli täiesti mööda omadega. Märgin ära, et 3päeva ennem testi tegemist olin teinud akvas ka veevahetuse ja põhja siffoonimise. Peale seda oli ühel kalal kõht kinni, tegin ühe paastu päeva asemel kaks tükki ja mure lahenes. Peale testi tegemist hoidsin peast kinni, kergelt öeldes paanikas ja mures kalade pärast ning mõtlesin milles asi? Mõistsin, et ma polnud filtrit mitte kordagi selle aja jooksul pesnud või vahetanud.
Veetesti näidud olid esimesel korral :
NO3 - 500 !!!!!
NO2 - 0
GH - >21D !!!!!
KH - 20d !!!!!
pH - 9,0!!!!!
Cl2 - 0

Peale seda pesin filtri ilusti puhtaks selle sama akva vees (võtsin akvast vett kaussi ja seal pesin). Tegin lisaks veel 60% veevahetuse. Lisasin vette uuesti nõks starterit ja Easy Balancet.
Tegin uue testi :
NO3 - 100 !!!!!
NO2 - 0
GH - >21D !!!!!
KH - 20d !!!!!
pH - 8,0!!
Cl2 - 0

Tänahommikune test näitas sama, lisaks on mõlematel kaladel kõhud kinni. Kuna olen nüüdsest täiega mures, siis olen nõus igasugu negatiivse vastukaja oma senisele tegevusele ära kuulama/lugema ning eelkõige saama asjaliku nõu. Millised näidud on kõige tähtsamad ja kuidas neid normi saada? Poes öeldi, et kõike näite ei peagi jälgima, neid ei saagi kunagi normi. Lisan veel infoks, et Easy Balance't lisasin veele igal neljapäeval kindla koguse, lisaks selle pinnapealse mullitamisega on tohutu veekadu ja igal nädalal lisan puhast vett juurde ca 3-5 l. Tänu nendele aspektidele tegin üleüldist akva veevahetust ca kord kvartalis. Elus taimedes ka veel, et viimane neist tehti elutses veel kuni eelmise nädalani, siis tegid kalad 1-0. Igatahes vajan tarka nõu ja abi, ennem kui kaladega midagi juhtub ning tahaksin ka ennem ümber kolimist suuremasse akvasse vee korda saada.


Üles
PostitusPostitatud: Neljapäev Veebr 22, 2018 03:52 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev Sept 27, 2017 09:31
Postitusi: 10
Pildid: 0
Asukoht: Tartu
Kui nitraadid (NO3) on nii kõrged, pole tehtud piisavalt tihti veevahetusi. Filtri pesemisest see ei tule, filtrit ei peaks üldse pesema, kui siis kergelt loputama.
Kuna nitritid (NO2) on 0, on akvaariumis toimiv nitrifitseerivate bakterite koloonia nagu peab. Nitrifitseerivad bakterid muudavad oma elutegevuse käigus NH3 -> NO2 -> NO3. NH3 ja NO2 peavad olema akvaariumis alati 0ppm, nitraadid võiksid olla alla 40ppm. Nitraadid saab alla regulaarseid veevahetusi tehes.

pH ja KH/GH akvaariumis olenevad sellest, mis on need kraanivees. Sellest neid väärtusi allapoole ei saa, kui just filtreeritud vett ei kasuta. Soovitaks teha veetestid ka kraaniveele.
Teil on pH ja KH/GH roninud ilmselt selle tõttu, et olete ära aurustunud vee pidevalt asendanud kraaniveega. Mineraalid koos veega ju ära ei aurustu. Kui akvaarium on ilma kaaneta, siis kaane muretsemine ilmselt aitaks aurustumist vähendada.

_________________
25l & 63l krevetid


Üles
PostitusPostitatud: Neljapäev Veebr 22, 2018 04:11 
Akvarist

Liitunud: Pühapäev Mär 25, 2007 08:26
Postitusi: 150
Asukoht: Tartu
Et olukorral sarvist haarata peaksid tegema veetestid kraaniveele või mis iganes vett sa veevahetuste käigus akvasse lisad ja kindlasti enne igasuguse keemia doseerimist. Siis hakkab pilt vaikselt selginema. Praeguste testide näitudest on murekohad NO3 ja arusaamatult kõikuv pH. Ribatest pole muidugi kõige täpsem aga alustuseks asi seegi. Teised näidud võivad olla lihtsalt Eestis väga sageli esinevast lubjarikkast ja karedast veest ja ei ole põhjus ülemääraseks mureks. Kui kraanivee näidud teada saad siis saab edasi vaadata, mida teha annab.

Mida tähendab üleüldine veevahetus? Kogu vesi uus? Selliseid asju ja 60% veevahetusi ei tohiks ilma mõjuva põhjuseta (a la peale ravikuuri) küll teha. Veevahetused peaks kord nädalas 20 - 30 % piiridesse jääma. Kui mingi eriolukord nõuab siis lihtsalt tuleb tihemini veevahetusi teha aga mitte harvemalt väga suuri.

NO3 näitusid saab normi piirides hoida mõistliku regulaaarsusega veevahetustega. Ujuvtaimedest ka palju abi aga kuldkalad ja taimed on eraldi teema mille kohta peaks siin foorumis olema palju kirjutatud.

pH ei tohiks nagu eriti kõikuda (eriti kui karedus on kõrge) kui mingi spetsiaalkeemiaga just ei solgi. 8.0 ja 9.0 on väga suur erinevus. Kas siin võib äkki asi olla testi värvikoodide ebatäpses lugemises? Kas on akvaariumis äkki mingeid lubjakivipõhiseid asju a la merekarpide kestad vms, mis vee karedust ja aluselisust üles võivad ajada?


Üles
PostitusPostitatud: Neljapäev Veebr 22, 2018 04:16 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev Sept 27, 2017 09:31
Postitusi: 10
Pildid: 0
Asukoht: Tartu
aarne kirjutas:
pH ei tohiks nagu eriti kõikuda (eriti kui karedus on kõrge) kui mingi spetsiaalkeemiaga just ei solgi. 8.0 ja 9.0 on väga suur erinevus. Kas siin võib äkki asi olla testi värvikoodide ebatäpses lugemises? Kas on akvaariumis äkki mingeid lubjakivipõhiseid asju a la merekarpide kestad vms, mis vee karedust ja aluselisust üles võivad ajada?


Kümne kuu jooksul iganädalaselt äraaurustunud 10% vee asendamine tavalise kraaniveega viib pH ja KH/GH üles küll. Ära aurustub ju ainult vesi, samas kui mineraale kogu aeg juurde lisatakse.

_________________
25l & 63l krevetid


Üles
PostitusPostitatud: Neljapäev Veebr 22, 2018 04:56 
Akvarist

Liitunud: Pühapäev Mär 25, 2007 08:26
Postitusi: 150
Asukoht: Tartu
bioindikaator kirjutas:

Kümne kuu jooksul iganädalaselt äraaurustunud 10% vee asendamine tavalise kraaniveega viib pH ja KH/GH üles küll. Ära aurustub ju ainult vesi, samas kui mineraale kogu aeg juurde lisatakse.


Nõus. See seletaks olukorda päris hästi. Ei näinud su postistust sel ajal kui enda oma kirjutasin ja ise ei jaganud seda aurumise täitmise aspekti ära. Kuigi mõju tugevus pH-le on mulle pisut üllatav.


Üles
PostitusPostitatud: Neljapäev Veebr 22, 2018 07:41 
Akvarist

Liitunud: Pühapäev Apr 23, 2017 05:04
Postitusi: 10
Tänan vastuste eest!
Tegin vahepeal ka kraaniveele testi :
NO3 - 0
NO2 - 0
GH - >21D !!!!!
KH - 20d !!!!!
pH - 7,6-8,0 vahel kuskil. Pole oranz, pigem roosakas aga mitte nii tugevalt roosa kui 8,0.
Cl2 - 0

Akvast vahetasin täna vett, ca 20% ja lisasin uut vett. Näidud olid samad mis hommikul. Kaladel kõhud korras õnneks, see pole küll vee teema aga miski pärast tundub, et neid häirib see veevahetus.
Kui igapäev vahetakse 50% akva veest, kas sellega kaladele või bakteritele kahju ei tee, arvestades sellega et pesin filtri ikka korralikult puhtaks akva vees küll aga ikkagi...


Üles
PostitusPostitatud: Neljapäev Veebr 22, 2018 08:28 
Akvarist

Liitunud: Pühapäev Mär 25, 2007 08:26
Postitusi: 150
Asukoht: Tartu
Kraanivesi on väga kare aga selle pärast pole küll põhjust ülemäära põdeda.

Jätka lihtsalt rutiinsete veevahetustega nt 25% kord nädalas ja akvaariumi kaanest oleks ilmselt abi suure aurumise ohjeldamisel. 50% vahetamise vajadust nagu hetkel väga ei näe ja eriti veel igapäevaselt.

Sellest filtripesu asjast ma hästi aru ei saa. Valget filtrivatti või patja tuleks küll veevahetuse ajal loputada sodist puhtaks aga muud filtrimeediat küll ilma põhjuseta pesta ei tohiks. Kui ummistuma kipub siis korraks akva vees (väljaspool akvaariumi) pigistada ja aitab küll. Aga vajadust selle järele ei oska küll rohkem kui korra aastas prognoosida. Baktereid ei tohi ju filtrist välja pesta.

Ega vesi vahetamise ajal väga külm ei ole? Väga palju akva temperatuurist erinev vesi ei pruugi kalale meeldida kuigi kuldkalad on külmaveekalad ja ega see neile hirmsasti kurja ka ei tee.

Soovitan sulle akvasse hulpima selliseid taimi nagu räni-kardhein Ceratophyllum demersum ja Egeria densa. Need taimed kasvavad väga kiiresti ja tõmbavad NO3 veest. Samal ajal oskavad nad ka karbonaatset karedust kasvamisel kasutada ja pehmendavad sellega natuke vett. Mitte väga suurelt aga abiks ikka. Kuldkalad käivad neil ilmselt kallal aga nad peaks kiire kasvu tõttu hakkama saama. Kui akval kaant pole aga mullitaja on siis ei pritsi ka nii palju kui taimed seal kohal heljuvad.


Üles
PostitusPostitatud: Neljapäev Veebr 22, 2018 08:35 
Akvarist

Liitunud: Pühapäev Apr 23, 2017 05:04
Postitusi: 10
aarne kirjutas:

Jätka lihtsalt rutiinsete veevahetustega nt 25% kord nädalas ja akvaariumi kaanest oleks ilmselt abi suure aurumise ohjeldamisel. 50% vahetamise vajadust nagu hetkel väga ei näe ja eriti veel igapäevaselt.

Ega vesi vahetamise ajal väga külm ei ole? Väga palju akva temperatuurist erinev vesi ei pruugi kalale meeldida kuigi kuldkalad on külmaveekalad ja ega see neile hirmsasti kurja ka ei tee.


Tänan soovituse eest, võtan kuulda. Vesi on küll külm alguses aga lasen ööpäeva seista ning siis alles akvasse, selleks ajaks peaks olema toasoe vesi.


Üles
PostitusPostitatud: Neljapäev Veebr 22, 2018 10:14 
Akvarist

Liitunud: Laupäev Veebr 20, 2016 12:17
Postitusi: 210
Pildid: 0
Millist filtrit ja valgustust kasutate? Filtrit tuleks aegajalt kontrollida ja vajadusel puhastada. Kui filter on pruuni muda täis , ei käi korraliklt läbi , siis pole midagi head loota.
Eelpool soovitatud kiirekasvulised taimed ei kasva piisava valgustuseta. Minul ei kasva need taimed ka korraliku valgusega ja tugeva väetamisega.
Kuldkalade puhul peaks hankima tugevaid taimi , nagu anubias. Kasvab väga aeglaselt ,aga elab üle tugevad vetikainvasioonid , kehvapoolse valgustuse , kesise väetamise ja kareda vee.


Üles
PostitusPostitatud: Neljapäev Veebr 22, 2018 11:54 
Akvarist

Liitunud: Pühapäev Mär 25, 2007 08:26
Postitusi: 150
Asukoht: Tartu
Dronti Anubiasesoovitusele kirjutan kahe käega alla kuigi see on väga aeglase kasvuga taim ja NO3 käsnana eriti temaga ei arvestaks. Aga koos vesimikrosoorumiga on see kuldkalataimede klassika.

Hästi ei taha siiski nõustuda jutuga räni-kardheina ja Egeria kohta. Mõlemad taimed ei vaja mingeid eri valgustingimusi. Hea valgusega peaksid olema ainult tihedamad ja ilusamad (vähemalt kardhein) aga kasvavad ka üsna halbades valgustingimustes. Miks nad Drontil ei kasva on eraldi teema ja kindlalt ei julge midagi väita. Aga kui Dront peaks aktiivne glutaaraldehüüdipõhiste toodete kasutaja olema taimekasvu soodustamiseks, siis seda ei salli ei kardhein ega ka Egeria ja nad kipuvad lagunema. Vähemalt üks võimalik hüpotees.

Soovitan endiselt proovida sõltumata valguse parameetritest.


Üles
PostitusPostitatud: Reede Veebr 23, 2018 09:06 
Akvarist

Liitunud: Pühapäev Apr 23, 2017 05:04
Postitusi: 10
Dront kirjutas:
Millist filtrit ja valgustust kasutate? Filtrit tuleks aegajalt kontrollida ja vajadusel puhastada. Kui filter on pruuni muda täis , ei käi korraliklt läbi , siis pole midagi head loota.


Nagu ka esimeses postituses kirjutasin siis polnud filtrit kunagi pesnud, filter oligi paksult pruunikat värki täis. Kas see on tõesti muda?
Ma mainiks, et põhjas ei ole mulda ega liiva vaid ainult kruus. Filtrina kasutuses Aquael Fan 2 plus ja valgustus puudub hetkel. Uues suuremas akvas peaks olema valgustus kaane sees.


Üles
PostitusPostitatud: Reede Veebr 23, 2018 09:59 
Administraator
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede Sept 23, 2005 04:43
Postitusi: 1165
Pildid: 6
Asukoht: Kuressaare
Kui nüüd lisada teavet kuldkala kõhukinnisuse kohta, siis tekib küsimus, millega toidate? Tavaline praktika kuldkalade kõhukinnisuse vastu on värske(külmutatud) herne kasutamine, koor soovitavalt eemaldatud.

Testide osas - võimalusel kasutage tilgateste. Olen ka eelnevalt maininud, et ribatestid ei anna adekvaatset infot. Siiski võib anomaaliaid aimata. GH, KH ja Cl jätaks üldse testimata. Kuna pesite filtri puhtaks ja võib oletada, et bakterikoloonia on lännu, siis soovitan muretseda NO2 ja NO3 tilgatestid. NO2 siis nitrifikatsiooniprotsessi normaliseerumise jälgimiseks ja NO3 veevahetuse vajaduse määramiseks.

Kõige alus on kahtlemata regulaarne veevahetus, vähemalt korra nädalas eelnevalt soovitatud kogustes, sõltumata sellest, kas vesi on selge või hägune.

Kuna tegelete elusolenditega, siis päris tõsine küsimus - Kui te kõike väidetavalt teadsite, miks te ei toiminud nagu vaja? See ei ole ikka päris nii, et kui vesi selge, siis kõik korras. Metanool on ka selge vedelik, aga siiski surmav.

Präänikut ka - Olete väga tubli, et otsustasite abi saamiseks siia pöörduda. Olen täiesti veendunud, kui talitate saadud nõuannete järgi, läheb kõik korda


Üles
PostitusPostitatud: Reede Veebr 23, 2018 11:17 
Akvarist

Liitunud: Pühapäev Apr 23, 2017 05:04
Postitusi: 10
Pets kirjutas:
Kui nüüd lisada teavet kuldkala kõhukinnisuse kohta, siis tekib küsimus, millega toidate? Tavaline praktika kuldkalade kõhukinnisuse vastu on värske(külmutatud) herne kasutamine, koor soovitavalt eemaldatud.

Kuna tegelete elusolenditega, siis päris tõsine küsimus - Kui te kõike väidetavalt teadsite, miks te ei toiminud nagu vaja? See ei ole ikka päris nii, et kui vesi selge, siis kõik korras. Metanool on ka selge vedelik, aga siiski surmav.

Präänikut ka - Olete väga tubli, et otsustasite abi saamiseks siia pöörduda. Olen täiesti veendunud, kui talitate saadud nõuannete järgi, läheb kõik korda


Toiduks on kuldkala graanulid, laupäeviti olen teinud paastupäeva ja pühapäeval alates detsembrist on nad saanud külmutatud säästevastseid(sel päeval graanuleid ei anna). Süüa saavad 1x päevas hommikuti, üldjuhul lugesin graanulid üle tervet doseeritavat doosi ei andnud. Kuna esimestel päevadel tekitaski see kõhukinnisuse, doos oli nende jaoks liiga suur.
Te mõtlete miks ma ei teinud teste? Või miks ma ei teinud korrapäraseid iganädalasi veevahetusi? Testidega- mul pole vabandust, toetusin infole, et kui kaladel kõik hästi, siis pole vajadust teha. (Suur viga jah.) Veevahetused - Aja nappus, pole suurt vabandust peale metsiku ajanappuse aga olen edasipidi hoolikam.

Vahepeal tekkis ka küsimus, et kui järgin nõuandeid ja teen iganädalaselt puhastuse ja veevahetuse. Kas kaladele surmavalt mõjuv NO3 tase 100!, siis neile selle nädalaga kurja ei tee?


Üles
PostitusPostitatud: Reede Veebr 23, 2018 01:01 
Administraator
Kasutaja avatar

Liitunud: Reede Sept 23, 2005 04:43
Postitusi: 1165
Pildid: 6
Asukoht: Kuressaare
NO3 ei ole kaladele nii mürgine, kui seda on NH3 ja NO2. Seega kui nende näidud on midagi enamat kui 0, siis peaks muretsema. NO3 100 ei ole veel surmav, aga mitte ka hea, seega tuleb teha veevahetusi tihedamini, et näit püsiks madalamal tasemel. Veevahetuse vajadust näitabki tilgatest, seda siis niikaua, kuniks on välja kujunenud kindel rutiin. Tilgatesti soovitan sellepärast, et ribatest võib ühtäkki näidata üsnagi erinevaid numbreid. Ribatestil on raske määrata täpset näitu, tilgatestidel on täpsem vahemik.
Ilmselt on kiire NO3 tõus seotud ka liiga väikese akvaariumiga(kuldkalad on tuntud kui suured reostajad), kus ained kumuleeruvad kiiremini. Ilmselt läheb asi paremaks suurema akvaariumi saamisega. See aga ei tähenda seda et võiksite veevahetused unarusse jätta.

Teadmise mõttes pean silmas teste(mitte tilgateste). On ju akvaariumi käimapanemine kõige tuleva alus. Ja muidugi jäi otsimine ja asjade/vajaduste selgeks tegemine hilja peale. Seda kõike tuleks teha juba enne akvaariumi soetamist.
Ega tagantjärele hurjutamine midagi paremaks teegi, tuleb lihtsalt minna edasi käesolevast olukorrast :)


Üles
PostitusPostitatud: Teisipäev Veebr 27, 2018 10:16 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev Veebr 09, 2010 11:47
Postitusi: 3717
Pildid: 0
Asukoht: Pelgulinn
Kahjuks on nii, et poest saab üsna harva adekvaatseid nõuandeid. Mulle ei meeldi see variant, et keemiaga vesi üles turgutada ja siis 24 tunni pärast kalad sisse. Tubli, et akvaristika foorumi üles leidsid. Ma ise ka alustades kuulasin poode ja panin kõik väga puusse. Oled juba palju häid nõuandeid saanud. Usun, et siit läheb ainult paremaks.

Pets rääkis lõpuks ka kuldkalade söötmisest. Kurtsid, et kaladel kõht kinni. Kullakeste söötmist peaks väga jälgima. Nad õgivad kõik sisse, mis vähegi kätte saavad. Üle söötmisega võivad nad oma ujupõie paigast lükata ja siis hakkavad nad ukerdades ujuma. Kui Sa elad Tallinnas, siis ma võin Sulle anda külmutatud lemmelt, mis ka väga hea dieedisöök neile. Mind kord hoiatati ka ujuva söögi eest. Kippusid mul kah ukerdama. Aga siin oli põhjuseks vee pinnalt koos õhuga toidu ahmimine. Soovitati pinnal ujuvat toitu enne leotada, et põhjapoole vajuks.

Filter on ilmselt sisefilter. Seda peseks siis, kui on näha, et enam vesi filtrist läbi ei tule. See pruun muda on sitt ja muud jäägid. Kuldkalad on suured reostajad. Ja korralikku mullitamast vajavad nad ka. Sul kompressor (mullitaja) ikka ka ju on?

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.


Üles
 [ 16 postitust ]  1, 2  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

PHPBB Archiver