No üldlevinud põhjus veevahetuseks (eriti taimedeta akva puhul) on akvaelanike väljaheidete ümbertöötlemisel tekkinud jääkide akumuleerumine. Eeskätt on probleemiks just nitraadid (NO3) , sestap ka pruugitakse nitraatide testi et hinnata vajadust veevahetuseks.
Teine probleem on ilmselt muud keemilised ühendid mis seal akumuleeruvad - kui lihtsalt vee anumast aurustad siis toimub sarnane protsess, miskit jääb ikka anuma põhja. Nii ka akvas vee aurustumisel ja uue vee pidevalt lisamisel, lihtsalt see protsess on aeglasem. Samas taimed kasutavad vees olevaid ühendeid nii et see ilmselt tasakaalustab seda, muu hulgas töötlevad taimed ümber nitraate ning isegi nitritit ja ammoniaaki. Sõltuvalt aurustuva vee hulgast (avatud/suletud akva, veetemperatuur, ventileerimine jmt. tegurid) ja taimede hulgast ilmselt võib olukord olla erinev.
Lisaks veel need kemikaalid mida taimed eritavad konkurentide tõrjeks - allelokemikaalid (vt. ntx
http://www.tropica.com/article.asp?type ... tic&id=531 ). Looduses on nende kontsentratsioon väga madal, akvas aga võib ajapikku tõusta.
Tegelikult on akva päris keeruline ökosüsteem ja kõiki nüansse ei tea ilmselt keegi, regulaarne veevahetus on universaalne vahend millega saab suhteliselt väheste teadmistega olukorra kontrolli all hoida. Veevahetus on umbes sama mis Windowsi maailmas profülaktiline restart - kui vigased programmid ahmivad ära vaba mälu vms. siis restart nullib selle mõju, samamoodi viib veevahetus akvast välja sinna kogunevad keemilised ühendid - ja samas toob ka teisi ühendeid juurde (ka kraanivees sisaldub mitmesuguseid kemikaale, sealhulgas taimedele vajalikke toitaineid). Korraliku taimestikuga ning üleasustamata akvas saadakse tõesti heal juhul hakkama väga väheste veevahetustega, ilma taimedeta nii ei saa.