foorum.akvarist.ee

Kui on hägu mis tekib peale veevahetust siis on suure tõenäosusega tegu heterotroofsete bakterite puhanguga. Laias laastus on akvas kahesuguseid baktereid, heterotroofsed ja autotroofsed. Need, keda vahel "headeks bakteriteks" nimetame, on aeroobsed autotroofsed bakterid, nad oskavad kasutada vaid mitteorgaanilisi allikaid, ntx ammoniaaki ja nitritit. Heterotroofsed bakterid on aga need kes lagundavad orgaanilisi aineid ning ei vaja hapnikku, kuid võiivad hapnikku kasutada. Sõltuvalt hapniku tasemest võivad heterotroofsed bakterid täita erinevaid rolle, näiteks on just heterotroofsed bakterid need kes denitrifitseerimisega hakkama saavad.
Heterotroofsed ja autotroofsed bakterid konkureerivad samale ressursile - hapnikule ja vabale pinnale. Kahjuks kloorivee läbi saavad kannatada eeskätt just autotroofsed bakterid. Peale selle on autotroofsete bakterite pooldumisaeg 12-20 tundi, heterotroofsetel aga kõigest 20 minutit. Ehk siis jutt sellest et valge hägu on kasulike bakterite paljunemine, on pehmelt öeldes vildakas juba ainuüksi seepärast et nitrifitseerivad bakterid paljunevad selleks liiga aeglaselt. Tegu on heterotroofsete bakteritega, enamasti nende ilmumine vihjab sellele et akvas on palju orgaanikat. Sama tulemuse võib aga saada ka klooritatud veega suurema veevahetusega.
Heterotroofsete bakterite massilisel ilmumisel tasub hoolitseda akva aereerimise eest, heterotroofsed bakterid tarbivad võimaluse korral tublisti hapnikku ning ohtu satuvad nii kalad kui ka autotroofsed bakterid.

Nii et kloorieemaldajat tasub kasutada kui veevärgis pruugitakse kloreerimist, see on abiks nii bakteritele kui kaladele. Kui teha suuremaid veevahetusi (ntx EI kasutamisel, =>50% ) siis on ka kalade käitumises silmatorkav vahe - ilma kloorieemaldajata nad kössitavad õnnetult põhjas või toksivad ninaga vastu klaasi nagu öeldes et mida sa hull inimene teed, aite meid siit nüüd minema. Kui panna kloorieemaldajat siis kalad ujuvad uudishimulikult ringi ja paistavad õnnelikud olema, ka sööma tormavad kohe (ilma kloorieemaldajata pole huvi). Nii et minagi olen läinud üle kloorieemaldaja kasutajate leeri, milleks oma hoolealuseid kiusata.

Kas arvamus, et enamusest kloorist saab lahti vett enne akvasse laskmist tugevasti segades, oleks päris vale?

Kui see segamine kestab tunde siis ei ole vale. 24 tunniga peaks lausa kogu kloorist lahti saama. Kui palju täpselt on ntx paari tunniga lahkunud on aga võimatu öelda, see sõltub ju ka kloori hulgast vees. Väikese veevahetusega on ka kloori mõju väiksem, aga jällegi on võimatu öelda kui väike on nii väike et ei peaks kloori pärast üldse muretsema. Samas on kloorieemaldaja suht odav asi nii et selle koha peal kokku hoida vast ei tasu.

Tundub, et sobiks mul hetkel esitada mind (minu loogikat) juba ammu vaevanud küsimus, kuigi pole vist kõige õigem rubriik. Ei võta minu mõistus hästi, mida head teeb vee 24-tunnine hoidmine kanistris enne akvasse kallamist. Kõik mis seal settib settib ju põhja. Kui kanistrit loksutan (paratamatus, kui hakkan sealt akvasse kallama), siis peaks kõik see settinu ju taas liikvele minema. Aru saan sellest, et kui lahtises nõus vett keerutada ja mullitada, siis näiteks klooriühendid lähevad veest välja. Kusagilt silmagi jäänud, et duššist vett ämbrisse lastes on too praktiliselt kõlbulik ka kohe akvasse panemiseks. Aga kinnise nõu puhul?

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Seda duši juttu rääkisin vist mina kuid ma saan vee Nõmme kloorimata veevärgist. Välja läheb hapnik (mullid) ja muide, radoon ka! Kloori kohta ma ei tea, ilmselt osa kindlasti aga kas ka piisav osa?
Seismise mõte on ilmselt selles, et "pahad" gaasid välja saada, mitte midagi setitada. No ja temp, ühtlustub ka toatemperatuuriga.
Kinnisest nõust ilmselt gaasid välja ei pääse.

Ei saa aru, kust see kanistrijutt tekkis. Räägitud sai sellest et 24 tunniga peaks klooriühendid veest eralduma, vee liigutamine ja aereerimine kiirendab asja. Kinnine kanister pole kindlasti hea mõte. Settimine pole üldse teema, neid kodanikke kellel veevärgist tuleb vett milles on lausa midagi mis settib, loodetavasti foorumlaste hulgas pole - ja kui on, siis soovitaks neil kindlasti sissetulevale veele filtri ette panna. Duššist vee ämbrisse laskmine on vast abiks küll, aga nii kiiresti saab kloori veest välja siiski vaid kloorieemaldajaga.
Veel. Tallinna Vesi kasutab kloori (kindluse mõttes suhtlesin ka nende laboriga ja sain selle kohta kinnituse), sellega on asi lihtne. Piiri taga on aga tihti kasutusel kloori asemel kloramiin ning see ei lagune hoopiski nii ruttu, seal on muidki muresid (kel huvi, loeb ntx siit, ei jaksa nii palju kirjutada praegu). Pole välistatud et ka Eestis kasutatakse kusagil kloramiini, sel juhul on kloorieemaldaja väga soovitav ning mitte lihtsalt kloorieemaldaja, vaid selline mis ka ammoniaagiga tegeleb - ntx Seachem Prime.
Kõige lihtsam ja täiesti toimiv veevahetus on selline et vajalik kogus vana vett akvast välja, uue vee hulgale vastav kogus kloorieemaldajat akvasse ja uus vesi voolikuga otse akvasse (temperatuur loomulikult enne sobivaks timmitud). Kui pangega asjatada siis võib muidugi kloorieemaldaja ka koos värske veega pange panna. Tallinna joogivee kloorisisaldust saab näha siin(vaadake neid pdf-e sel lehel), et vältida kalade stressi peaks olema aga alla 0.003 ppm. Vahe on uskumatult suur... Ja kui Tallinna Vee infot uskuda, siis on Nõmmel vee kloorisisaldus päris kõrge.

Kanistrijutt vast tekkis sellest, et kus sa hing ikka seda vett hoiad kui kinnises nõus ja seina ääres. On ju kogu aeg öeldud, et akvasse panna seisnud vett. Kuidas siis tõlgendada? Ja ega see paljas seismine lahtiseski ämbris aita, nagu selgus (mida olen kogu aeg arvanud). Mul küll tänaseks paigaldatud nöör- ja söefiltri süsteem torustiku külge, kuid ega kõigil nii ole. Siiski seisab mul ka mõningane kogus kanistreid väiksemate akvade veevahetuse tarbeks. Hetkel jäi mulje, et see mõttetu.

Felchi dušijutt on mulle vist ka mujaltki silma jäänud. Pluss siis sinna lisada vastavat vedelikku. Mida iganes firma oma. Kui aga on nii mõnigi akva, siis võib jäädagi vett keerutama. Akvade koristamine venib hiiglama pikale.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

No Vallo omal ajal soetas suure sinist värvi plastist veetünni mille sees siis pumbaga vett agiteeris, mahtu täpselt ei tea aga pakuks et mingi 150-200 liitrit. Mahtus korterisse küll, ehkki ega mugav just pole. Aga suuremate akvade korral nagunii ei jaksa seda vett ämbritega pidevalt lohistada, nii et pikk voolik ja kloorieemaldaja on abiks.

Oli mul ka kunagi üks suuremat sorti tünn korteri nurgas kõigi filtrite ja värkidega. Oluliselt parem variant kui 30 kanistrit mööda seina ääri. Pärast 900-se soetamist jäi see väikseks. Nüüd siis, nagu juba mainisin, on igat võimalikku sorti filtrid lisakraanile vahele pandud. Korter voolikut täis ja kõik jookseb siis vastavalt - pumba abil sifoonimisel mööda voolikut vanni ning värske vesi siis kraanisüsteemist voolikust otse "basseini" (900-sesse).

Aga selget vastust selle nõude kohta, et vett peaks enne akvasse laskmist vähemalt 24 tundi seista laskma, mul ikkagi pole. Kus siis seista lasta, kuidas seista lasta... Hetkel tundub mulle, et võta aga kraanist ämbrisse (lase dušist, et lõhustuksid kahjulikud ained, pane vastavat vedelikku sisse ja kõik OK...?

Usun, et nii mõnigi akvarist hoiab truilt veeanumaid 24 tundi seina ääres, nagu minagi. On sel mõtet? Hetkel jääb mulje, et pole.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Tegelikult hoidin ka mina kunagi vett enne akvasse laskmist ämbris. Üks saksakeelne akvaraamat soovitas ja tol ajal oli see ainus autoriteetne juhendmaterjal. Kahju vee hoidmine ei tee, pigem kasulik. Ainult et vahest tüütu. Vee karedus sellest ei muutu, hapnikumullidest saab lahti ja temperatuur muutub normaalseks.

Pigem kloorieemaldaja ämbrisse ja siis vesi peale, nii seguneb ju paremini. Või siis vana vesi akvast välja, kloorieemaldaja akvasse ja siis värske vesi voolikuga otse akvasse - päris suurte akvade korral ainus mõistlik lahendus.

Mõte on siis kui veevärgist tuleb klooritatud vesi niis ning mingil põhjusel ei taha kasutada kloorieemaldajat. Suletud kanister on kõige nirum variant, hea kui veel oleks võimalikult hea kokkupuude õhuga. Mõningane lisaväärtus on ka selless et kraanist lastaval veel on tihti sees väikesed mullikesed, kui lasta veel pisut seista siis see probleem kaob - kuid selleks pole vaja 24 tundi, pigem pool tundi. 24 tundi on puhtalt kloorist vabanemiseks arvestatud aeg.

Lühidalt ütleks, et siiski suht mõttetu tegevus. Hapniku ja muud mullid ju eralduvad hõlpsasti dušši kasutades + vastavat vedelikku lisades (JBL-i Biotopol näiteks). Temperatuuri saab ka kraanist timmida. Aga kahju too vee hoidmine kindlasti ei tee!

Kui just veevärgist näiteks roppumoodi rauda ei tule? Kunagi elasin säherduses kohas, kus raud oli vees peamine komponent. Kõik valge pesu oli oranž. Sellistes tingimustes ma küll mõistaksin vee setitamise tähtsust. Ja kui veehoiuanumat tõsta, siis hästi ettevaatlikult - et settinu "seiklema" ei läheks.

Ja veel, minu kogemuste põhjal kanistris hoitud vesi pole kunagi olnud temperatuurilt samaväärne akva omaga (ikka alati jahedam).

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Selline vesi ilmselt pole joomiseks kõlbulik ja akvasse ka ei paneks parema meelega. Olen endiselt seda meelt et sellise vee korral laseks teha korraliku veeanalüüsi et olla kindel selle ohutuses ning kindlasti kasutaks filtreid - sel juhul kaoks ühtlasi igasugune vajadus setitamise järele.

Selline vesi ilmselt pole joomiseks kõlbulik ja akvasse ka ei paneks parema meelega. Olen endiselt seda meelt et sellise vee korral laseks teha korraliku veeanalüüsi et olla kindel selle ohutuses ning kindlasti kasutaks filtreid /quote]

Taoline vesi oli kunagi Viljandi maanteel vene ajal, kus kunagi pea 25 aastat tagasi elasin (hetkeseisu ei tea). Tollal oli kõikseevesi kõlbulik - nii pesuks, söögiks kui joogiks ja sai kõhtki täis.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.