foorum.akvarist.ee

Tere. Mure selline siis , et mõned päevad tagasi tõusis kuldkalade akva temperatuur liiga kõrgeks. Varem oli akva temp 20 kraadi ligi. Nüüd 24-25. Mõni päev enne temp tõusu panin akvasse kaladele lisa õhupumba, ehk mullitaja , kuldkalad pidid eriti hapnikulembesed kalad olema, soovitati et võiks juurde panna. (Juweli akva on) Paar päeva hiljem avastasin et vee temp tõusnud. Algul arvasin et temperatuuri regul. pulk katki. See koguaeg 16 kraadi peale reguleeritud. Kontrollisin ja temp. pulk korras. Aga milles asi, mis tegema peaksin? valgustus sees umb 8 tundi päevas. Kas hapniku pump mille lisasin võib mõjutada? Võtan selle välja vaatan mis saab. Kas ma temp. pulga peaksin ka välja lülitama, või jätan ta 16 kraadi peale edasi? Toas temp. 23-24 kraadi . Panin praegu jääkuubikuid ka akvasse , aga mingi mu lahendus peab olema, koguaeg ka jääkuubikuid lisada ei jaksa vast. Äkki keegi targem oskab pakkuda milles asi võiks olla?
Tänud.

Kui Sul on keskküttega korter, siis minu praktika kohaselt pole üldse soojapulka vaja. Kuldkalad on küll suured hapnikulembesed, kuid ei tahaks uskuda, et lisa mullitaja temperatuuri tõstab. Jääkuubikute lisamine on vaevarikas töö. Võib proovida sügavkülmas hoitud pudelitega, kuid ega seega parem variant ole. Pealegi mõjub kaladele järsk veetemperatuuri muutus kurjasti. Väga hea vahend on mingi tuulutaja (ventikas). Taolisi vidinaid müüakse akva poodides. Minul on omatehtud arvuti ventikast. Väga tõhus.

Kas jutt käib 180-liitrisest? Minul on kuldkalad ilma soojapulgata 128-ses ja temperatuur toas on umbes sama mis Sulgi. Vesi ka kusagil 23-24 kraadi. Sellise temperatuuriga paistavad nad hakkama saavat.

Kuldkalad 120l akvas.
Lülitasin selle temp pulga välja. Vaatan mis saama hakkab. Neid vaadates ei ütleks , et nad uimasemad ja loiumad oleksid. Ise muretsen lihtsalt, sest tean et see temp natuke liiga kõrge. Kui just välja arvata see, et teleskoobid mõlemad õhtul põhjas istuvad, nagu oleks neil oma pesa , kindel koht kus kõrvuti istuvad õhtuti , kuid nii olid nad ka enne temp muutust. Muidu terve päeva siblivad ringi.
Aga äkki räägid lähemalt sellest ise ehitatud ventikast?

Vesi ei saagi jahtuda alla toatemperatuuri ju! Kui on veel kraad kõrgem siis on see pigem valgustorudest köetud.
Ideaalis peaks olema kuldkalade akvas vee jahuti, aga ei usu, et seda paljudel on. Hind on lihtsalt kõrge sel seadmel. Seega tuleb neil leppida 23-24-ga. Soojenduspulga võid vabalt välja võtta kui seal muid soojalembeseid ei ela.
Ventilaatorite efekt on siis kui vee temperatuuri tõus on tingitud suurt kuumust kiirgavatest valgustitest ja puhutakse kaane alla toatemperatuuril õhku, kaanealuse jahutamiseks.

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Huvitav on see, et koguaeg on soojenduspulk sees olnud ja 16kraadi peal olen hoidnud seda. Tundus et hoidis vee temp madalamal, kuna vee temp 20kraadi ligi kogaeg. Ja nüüd tõusis vee temp ei tea millest, ei ole muutnud akvas midagi peale hapnikupumba lisamise, see ei tohiks ju mõjutada.

Pumba lisamine segab vett ja temp. ühtlustub kogu akvas. Kui oletada, et eelnevalt purgis vesi ei liikunud üldse, võis küll tekkida olukord kus mingis nurgas mõõdeti madal temp.

Soenduspulk ei saa sul kuidagi hoida vee temperatuuri madalamal. Saad ju isegi aru, et juba asja nimi "soojendus" tähendab, et see on mõeldud ainult vee soojendamiseks Kuldkaladega ei ole mõtet sellist asja üldse akvasse toppida sest ta peaks sul 100% ajast olema nii ehk naa välja lülitatud. Küll aga võivad vahest soenduspulgad katki minna ja siis valimatult kütma hakata, seega parem võta ta välja ja pane kappi.

Keskküttega korteris tõusebki talvel veetemp kõrgemale. Kui ise temperatuuri maha korteris keerata ei saa, siis aitab see kui sa hoiad akva kaant pealt lahti (kasvõi natuke), et kaanealust tuulutada. Jääkuubikutega ei soovita mängida. Kui sa nad vette viskad, siis nende ümber vesi jaheneb, samas mujal akvas võib vesi olla endiselt soe. See on umbes nagu sina hüppaks jahedamasse ja soojemasse vette vaheldumisi (kalade puhul on ka 1-2 kraadi tuntav temperatuuri vahe, eriti külmavee kaladel). Kuni 24'C on paratamatus kahjuks talvel. Eriti kui su radikas on kuskil akvaariumi ligiduses. Vaata kõigepealt üle mis sul akvat kütta võib, väljaspoolt. Kas on ligidal radikas? Annab seda madalamaks keerata? Tee kaant tiba lahti, et kaanealust tuulutada, sest lambid kütavad tahestahtmata. Suvisel ajal saab akvat jahutada suurte külmunud veepudelitega aga talvel ei saa sa seda teha. Miks? Sest talvel on temperatuur pidev ja muutumatu! Suvel palavaga tõuseb päeval veetemp (sest ka toatemp soojeneb, mis kütab vett väljaspoolt), öösel toa jahenedes veetemp ka langeb. Päevasel ajal kasutatakse jahutamiseks veepudeleid, mida siis ööseks sisse ei jäeta. Mõte on temperatuuri kõikumist vältida. Eriti jube oli eelmine palav suvi kus minu päiksepoolses korteris tõusis veetemp kuldkaladel ka 25-26'c (toas oli tublid 30+ kraadi), õhtul langes 21'c. Jube kõikumine! Jahutasin veepudelitega päeval, nii et veetemp kõikumine öö vs päev oli lõpuks ca 1'c. Kohutavalt tüütu mängimine ja pidev kraadiklaasi jälgimine :/

Pumba lisamine mõjutab niipalju, et see paneb vee rohkem ringi keerlema. Sul võis termomeeter olla enne nurgas, kus vesi ei ringlend ning mõõtis seetõttu asja jahedamaks kuna seal vesi seisis. Pump ise soojust niipalju ei tooda, et ta soendina mõjuks ka akvat sul 4 kraadi soojemaks kütaks. Põhjus peab olema mujal kui selles pumbas. Mina arvan, et sul on lihtsalt toas soe, mis mõjub siis ka vee temperatuurile. Veetemp ei saa olla ilma spets seadmeteta väga palju madalam kui toatemperatuur Mida soojem tuba, seda soojem vesi akvaariumis.

Asja nimi on tegelikult ikka "soojendus", tuleneb eesti keele käändereeglitest.
Sa ju ei lase vett "soeks" vaid soojaks.
Muidu jutt kõik õige, lihtsalt caps lock karjus silmaauku.

Oi, minu suured vabandused, et eesti keel nii kehva on. Parandasin õigeks ära ja võtsin siis häiriva capsi (mida ma kasutan mingi kindla sõna rõhutamiseks või esiletoomiseks muust tähepassist) ka maha. Ehk ei riiva enam kellegi silma

Ma pidasin silmas, et caps vale kirjapildiga sõna näol häiris silma, mitte, et capsis ei tohiks mõnd sõna rõhutada. Ma teen ka vahel vigu ja sealjuures on parandamine teretulnud.

Akva läheduses ei ole ühtegi radikat. Seega akvat väljaspoolt ei küta miski, välja arvatud siis toa temperatuur. Soojendus pulga võtsin välja, varem arvasin lihtsalt et kui hoian 16 peal, siis peaks reguleerima vett jahedamaks. Ei olnud kursis. Nüüd tean. Akva kaanel tegin ka ühe ava lahti, et õhk liiguks kaane all rohkem.
Võimalik, et tõesti enne oli mõne koha peal vesi jahedam ja nüüd lisa hapnikupump vee segamini ajas. Kuigi ka käega katsutavalt oli vee temp teisest akvast tunduvalt jahedam.
Mõtlen veel ka selle ventika peale, äkki peaks selle kaane alla leiutama

Kaldun arvama, et Su kalad kohanevad ning lepivad tolle antud paratamatu temperatuuriga, mis Sul hetkel neile pakkuda on. Aga kui arvestada eelmist kuuma suve, siis ventika peale tulevikuks võiksid mõelda küll.

Neil vast muud üle ei jää praegu jh. Selle ventika peale mõtlen tõsiselt, kuigi enne suve on plaan konditsioneer koju panna, seega ilmelt suve kuumus ei tohiks neile liiga teha.Praegu kardan just veidi kahe teleskoobi pärast, sest need õhtu poole veidi loiumad siiski, istvad koos põhjas, sama aeg kui tavaline kuldkala ringi tuuseldab. Seda märkasin ka varem vahel, aga ei arvanud et see temp pärast. Äkki keegi targem ütleks sõna sekka just teleskoopide koha pealt. Kas kellelgi veel nii et terve päeva aktiivsed ja õhtul istuvad enamus ajast põhjas?

Oleneb kui vanad su kalad on juba. Mingist hetkest, kui kuldkalad piisavalt vanaks saavad, lõpetavad nad selle aktiivse 24/7 rahmeldamise ära ning kui parasjagu söögiaega ligiduses ei ole, siis veedetakse põhjas vedeledes siestat. See on päris tavaline, et nad põhjas on ja niisama molutavad. Ainult lõpused ja silmad liiguvad, seedki vaid siis kui nad klaasitaga toas mingit liikumist märkavad. Kuna nad silmi kinni panna ei saa, siis sa ei saagi aru kas nad niisama vedelevad või on neil miskit viga. Kui kalad ca 2+ aastased on, siis ei maksa väga muretseda. See on päris tavaline. Seljauim, eh puri, lastakse siis ka mastist alla, või pooldemasti, ja nii nad tukuvad. Söögiaja ümbruses (enne ja pärast) peaks nad siiski aktiviseeruma.

Kui kala põhjas külili vajuma hakkab või toidust enam ei huvitu, siis oleks mõtet muretseda. Kui tegemist on väga noorte kaladega alles, siis võib olla see ka lihtsalt nende eripära asja rahulikumalt võtta.

Tegelikult on siiski nii, et kuna vesi "aurab ära" akvaariumist, siis tänu aurustumissoojusest tingitud
siseenergia kaole/jahtumisele on täiendavate küttealikateta vesi alati jahedam, kui seda ümbritsev õhk.

Ja siit mõtet edasi arendades...
Akvaariumi veepinda ja selle kohal olevat õhku ei ventileerita mitte sellepärast, et valgustus seda veepinna
kohal olevat õhku liigselt soojendab (veepinna kohal olev soe õhk ei soojenda vett märkimisväärselt),
vaid ventileeritakse hoopis selle pärast, et veemassi aurustumist ning seega ka jahutamist intensiivistada
(siin on üks-ühele analoogiat liiga kuuma kohvi peale puhumisega).

Idee seisneb järgnevas.
Vee mass on moodustatud vee molekulidest, mis on pidevas ja korrapäratus soojuslikus liikumises.
Veemassist tungivad koguaeg läbi vee ja atmosfääri lahutuspinna (nimetatakse ka vabapinnaks)
välja vee molekulid, mis lendavad edasi veepinna kohal gaasilises olekus. Mõned lendavad minema aga
mõned põrkavad kokku ka õhu molekulidega ja pöörduvad tagasi vee massi sisse. Kui nüüd veepinda
ventileerida, siis pühitakse kõik gaasilises olekus veemolekulid veepinna kohalt minema ja neile ei antagi võimalust
veemassi tagasi pöörduda. See on see protsess, miks vesi akvaariumist ventileerides kiiremeni ära aurab.

Aga ventileerimise eesmärk ei ole veemassi ära auramise kiirendamine, et põhjustada veekadu akvaariumist.
Nimelt siis tulenevalt mitmesugustest looduslikest seaduspärasustest, ei ole kõikidel veemolekulidel soojuslikus
liikumises üks ja sama kiirus ega seega ka sama kineetiline energia ega seega ka mitte sama siseenergia.
Kõikidel veemolekulidel kokku on mingi keskmine kiirus ja siseenergia, mis vastab veemassi temperatuurile.
Aga osadel molekulidel on keskmisest suurem ja osadel väiksem siseenergia ning soojusliku liikumise kiirus.

Meid huvitavad just need molekulid, millel on keskmisest suurem siseenergia ja liikumise kiirus,
sest just need on need molekulid, mis on võimelised veemolekulide omavahelisi vastastikmõjusid
ületama ja ennast veemassist suurema tõenäosusega lahti/eemale rebima, võtes endaga ühes
kaasa ka keskmiselt suurema koguse siseenergiat, langetades nii ka vedelikumassi temperatuuri.
Lahkuvad suurema siseenergiaga molekulid ja alles jäävad väiksema siseenergiaga molekulid,
mis tähendab väiksemat keskmist siseenergiat ja seega ka veemassi madalamat temperatuuri.