foorum.akvarist.ee

Uue aasta algul on minu akvat tabanud mingi imelik ollus, ei tea kas ta on vetikas või mingi haigus .

lisan ka mingi pildi:
/404.html

Nimelt on ollusega mis tekkis akvasse paar päeva enne aastavahetust, algul on selline helehall võra mis kattub kahe päevaga sametise hallitusetaolise ollusega . Asi hakkas arenema akvas kus olen 2 kuud eksperimenteerinud vee näitajate parandamisega lisades iga veevahetuse käigus 50% destileeritud vett. Nüüdseks on vee näitajad minu arvates igati head PH-7,1 GH-11 KH-12 NO3-0,5 NO2-0 PO4-0,1 Fe-0,2-0,4 vastavalt sellele kui palju Ferropoli lisan. Valgust on 12 tundi ja 54l kohta 45 W.

Ise kahtlustan veidi ülevalgustatust seega kustutasin ühe toro ära, ning paari päeva tagant imen seda ollust akvast 10% ulatuses vee mahust.

Selles akvas elab paar Ramirezisid kes olla vee kvaliteedi suhtes eriti pirtsakad, kui nad tunnevad ennast üpris normaalselt ning on kenasti värvilised mis viitab nende heaolule.

Niisiis käes on jama millega midagi ei oska peale hakata.

_________________
200L-1 oscar, 2 convicti, 2 antsu, 1 laisk pleco, 1500L-merevett

45w on liiga palju - normaalne hulk on 0,5w liitri kohta - ilmselt sealt su häda alguse saigi

Küsiksin veel lisaks, kas on võimalik ka akvat üle valgustada ,ehk kui mul on 54 l akva ning valgustus on 45W st. 0.83W/L kohta ja see toimib 12 tundi päevas. Torudeks on Phillips Aqua Relle , Osram Flora ja Aqua Glo.

_________________
200L-1 oscar, 2 convicti, 2 antsu, 1 laisk pleco, 1500L-merevett

siis oledki ilmselgelt üle valgustanud

Selles akvas on ka mõningad taimed mis tahavad väga head valgust, ehk siis 0,5W/l kohta on vähe.

Ehk piisab valgustatud aja vähendamisest.

Kuidas oleks võimalik sellest ollusest nüüd lahti saada.

_________________
200L-1 oscar, 2 convicti, 2 antsu, 1 laisk pleco, 1500L-merevett

üritasin seda jama likvideerida sellega , et vähendasin täna hommikul lampide arvu, seega valgustugevus jäi 0,43W/l kohta. Lõunapaiku kui akvat nägin oli pilt jube , akva vesi hall, seda hägu on kõik taimed täis, kuigi olin õhtul peenikese voolikuga imenud pea kogu jama lehtedelt ära (õnneks eraldub see jama lehtedelt üpris kergesti ära).

Pildistada ei saa taimi, mis on klaasist kaugemal kui 5 sm., halli vee pärast.

Mingi ülevaade on siin: /404.html

Vist sain järjekordse õppetunni, et valgust ei tohi ka järsku vähendada.

_________________
200L-1 oscar, 2 convicti, 2 antsu, 1 laisk pleco, 1500L-merevett

Niisiis kahest tundmatust vetikast üks on tuvastatud milleks oli Staghorn mille levik on tagasi tõmbunud peale seda kui tegin suurema veevahetuse ja ei kasutanud enam dest vett, vaid ainult kraanivett. NO3 tase tõusis väheke.
Jäänud on veel tuvastamata see teine vetikas, mille põhjuseks sai peetud liigset valgust. Valgust on nüüdseks olnud 0,5w/l kohta juba nädala jagu kuid see vetik ei näita vähenemise märke. Hommikul on teda vähem kuid õhtuks on ta viiekordistunud. Kas peaks proovima pimendamisega, sest tundub , et takasv sõltub valgusest?

Siin vähe parem pilt sellest ollusest: /404.html

_________________
200L-1 oscar, 2 convicti, 2 antsu, 1 laisk pleco, 1500L-merevett

Hmm, kas Su valgustus teeb äkki kõik roosakaks?
Selliste jamade korral ma rauaga valiks konservatiivsema taktika, ehk siis üle 0,1 ppm ei paneks vähemalt seni kui asi korras.

Vesi pole roosakas vaid fotokas teeb pildi.(kogenematu pildistaja) Vetikas on ikka hallikas-mustjas.
Mis arvate, kas on liiga radikaalne selle vetika vastu pimendamisega hakata.
Mis selle vetika nimi võib olla? Lisaksin veel, et seda vetikat ei saa näiteks pinsettidega veest välja tõsta, ta on pigem lima moodi mis püsib koos .

_________________
200L-1 oscar, 2 convicti, 2 antsu, 1 laisk pleco, 1500L-merevett

Kas see vetikas on selles akvas, mis on akna kõrval? Oma akva olen kinni katnud aknast paistva valguse eest, sest tundub, et just see nõrk valgus mõjub vetikale soodsalt. Lambid põlevad mul 15-24, ja kui hommikul veel päevavalgust saab, on liig.

Ei päikest see akva ei saa üldse.
Tegin selle akva pimedaks. Kas peaks lisaõhu ka nüüd panema ja CO2 kinni keerama?

_________________
200L-1 oscar, 2 convicti, 2 antsu, 1 laisk pleco, 1500L-merevett

Tekkis selline mõte, et äkki on selle vetikapuhangu põkjuseks vähene happniku ligipääs veepinnale. Selgituseks see, et hiljuti on akvadele tehtud uued kaaned, millel pole erilisi auke õhutamiseks , seega on tekkinud suhteliselt kuum ja seisev õhk kaane alla. Kaladel pole näha hapniku puudust, nemad ei hingelda, taimed toodavad piisavalt hapniku mis on näha nende (taimede) pideva mullitamise näol.
Pikk ja lohisev jutt, kuid saite ehk mõttest aru.

_________________
200L-1 oscar, 2 convicti, 2 antsu, 1 laisk pleco, 1500L-merevett

Lõpuks siis asi nii kaugel, et tavapäraste vahenditega pole õnnestunud akvast BGA st lahti saada. Kuna akvat ei taha lahti lammutada , sest mõned taimed on väga viisakaks kasvanud , olen langetanud karmi otsuse kasutada moodsat keemiat. ( Lootuses, et mõni taim ka ellu jääb.)
Netis kolades olen kõige rohkem kohanud sellise ravimi kasutamist nagu Erythromycyn, kas kellelgi siin on mingit kogemust selle rohuga?
Millise nime all seda rohtu meie kaubandusvõrgust leida võiks ? Kardan, et kui poodi lähen ja sellise nimetuse ütlen, siis vaadatakse mind sellise pilguga millest siin rääkida ei taha.

_________________
200L-1 oscar, 2 convicti, 2 antsu, 1 laisk pleco, 1500L-merevett

Ega Sa äkki Tallinna satu? Annaksin Sulle midagi mis ehk aitab ja pole hirmus keemia.

Ma ei tea, mis nägu nad poes võivad teha, ilmselt sõltub poest Aga apteegis vast mõistavad sind. Erütromütsiiniga ravitakse inimesi ka, kuid ma ei suuda hetkel meenutada, mille vastu see aitab...
Ma arvan et rohkem õnne võib olla neis apteekides, kus nad ka ise mingeid ravumeid kokku segavad...

_________________
60 liitrit: 3 Sunburst Tux Platyt ja paar vart